• Prindi

Karjatamise optimaalne aeg

Karjatamise alguse optimaalne aeg saabub tavaliselt maikuu I dekaadis, kui maapind on piisavalt tahenenud ja rohu kõrgus 10 cm piires. Karjatamist alustatakse mineraalmullal kiire arenguga taimiku (hariliku keraheina ülekaaluga) rohumaal. Karjatamisega tuleb alustada kevadel veidi madalama rohukõrgusega selleks, et vältida rohu ülekasvamist. Üldiselt soovitatakse karjatamise optimaalseks ajaks võrsumise lõppu, kõrsumise algust. Siis on rohi väärtuslik ja 10-20 cm kõrgune. Rohu kõrgus sõltub ka rohukamara tüübist. Aluskõrreliste rohkel (ka vanemal mõõdukalt väetatud) taimikul karjatatakse 10-16 cm kõrguselt. Pealiskõrreliste rohkel rohustul on karjatamiskõrguseks 15-20 cm. Karjatamise aega võib määrata ka rohu tagavara järgi. Karjatamise optimaalsel ajal on aluskõrreliste rohke rohustu tagavara 4-6 t/ha (4-6 kg/10m2) ja pealiskõrreliste rohkel 5-8 t/ha (5-8 kg/10m2).

Karjatamise vaheaeg on vajalik selleks, et rohi uuesti kasvaks. Kahe karjatamisringi vaheaeg peab olema nii pikk, et taimedes saaksid taastuda varuained. Liiga pika vaheaja korral taimede toitainetesisaldus väheneb ja selle söödaväärtus ei vasta loomade nõuetele. Loomade seisukohalt oleks hea, kui vahe kahe karjatamisringi vahel oleks lühem (rohi värskem ja mahlasem), heintaimede seisukohalt aga pikem, nii et taimi liigselt ei kurnataks. Karjatamisringide vaheaja ebaõige valikuga võib kaotada väärindatavast saagist kuni 50%.

Hästi organiseeritud karjatamisega sobitame me vegetatsiooniperioodist tingitud muutused rohumaa saagis ja kvaliteedis karjatatavate loomade söödavajadusega. Sobiva karjatamisviisi(de) rakendamine etendab rohumaa ratsionaalsel kasutamisel tähtsat osa. Karjatamisviisi valik sõltub eelkõige konkreetse farmi tootmistingimustest ja vajadustest. Olulised faktorid oleksid järgmised:

  • karjatatavate loomade liik ja arv;
  • rohumaade asukoht farmi suhtes;
  • maaüksuste pindalad;
  • olemasolevad ja planeeritavad rohumaatüübid;
  • tööjõu olemasolu jms.

Autor: Argaadi Parol (september 2014)