• Prindi

Heinaseemnete külv

Seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vajavad taimed kindlaid temperatuure ja niiskust. Seega optimaalne külviaeg sõltub eelkõige regiooni klimaatilistest ja mullastiku iseärasustest. Eestis loetakse parimateks külviaegadeks mineraalmuldadel varakevadist külvi ja suve II poole külvi.

Varakevadise külvi eeliseks on soodsad kasvutingimused heintaimede kiireks arenguks, kuna muld sisaldab piisavalt vett. Mulla pindmise kihi küllaldane niiskusesisaldus on üks võtmeküsimusi rohumaade rajamise õnnestumisele. Kevade lõpus - suve alguses (mai lõpp kuni juuni lõpp) rajatud rohumaid kimbutab umbrohtude (eelkõige võilille) massilise leviku oht ja seega kipuvad need rohumaad jääma tihti lisaks mullaniiskuse defitsiidile ka umbrohtunumateks. Varakevadise külvi üheks eeliseks suve II poole külvi ees on see, et  rohumaad saab kasutada nii niitelisel kui ka karjatamise eesmärgil juba kasutusaastal.

Suvisel (juulikuu - hiljemalt augusti algus) rohumaa külvi peamine eelis kevadise külvi ees on järjekindel umbrohtude kurnamine ja hävitamine (eelkõige orasheina risoomide) kultiveerimisega. Ühtlasi tasandatakse mulda ja luuakse head eeltingimused umbrohupuhta rohumaataimiku rajamiseks. Puuduseks tuleb paraku lugeda kulutusi, mis kaasnevad lisa mullaharimistöödega kevadsuve vältel. Samas ei tohi suve II poole külviga hilineda, sest muidu ei jää heintaimedel piisavalt aega talvitumiseks vajalike varutoitainete kogumiseks. Eriti tundlikud on hilise külvi suhtes liblikõielised heintaimed, seega on otstarbekas Eesti klimaatilistes tingimustes liigsete riskide vältimiseks liblikõielisi heintaimi peale 5. augustit mitte külvata.

Hea külviks ettevalmistatud muld peab olema hästi tasane ja piisavalt tihendatud. Mulla kobestatud sügavus ei tohiks ületada 20-30 mm. Hästi tihendatud mulla alakiht varustab seemneid (külvist) piisavalt niiskusega ja loob head tingimused noore taime arenguks.

Heinseemne ühtlase tärkamise huvides on väga oluline ühtlane külvisügavus. Kuna heinaseemned on suhteliselt väikesemõõdulised, jääb õige külvisügavus vaid 10...20 mm piiridesse. Sellist külvisügavust on võimalik saavutada tasase ja vaid pindmiselt kobeda mulla ettevalmistamise korral. Külvisügavuse mõju heintaimede tärkamisele iseloomustab alljärgnev tabel.

Külvisügavuse mõju valge ristiku ja karjamaa raiheina seemnete idanemisele (Frame et al 1998)

Külvisügavus (mm) Idanemine
Valge ristik Karjamaa raihein
10 81 94
20 63 95
30 21 86
40 12 68

Mulla tasasus kombinatsioonis tihendatud mullaga loob head tingimused ühtlase sügavusega külviks, tagab hea mulla kandvuse ja seetõttu on ka noor rohukamar vastupidavam hilisemale loomade tallamisele ja tehnika survele. Tasane mullapind võimaldab madalat ja ühtlase kõrgusega taimiku niitmist rohumaa kasutusperioodil.

Muldade (eriti kergete- ja turvasmuldade) ettevalmistamisel on soovitatav kasutada mulla tihendamiseks peale viimast kultiveerimist rulle. Siinkohal tuleb mainida rihvelrullide eelist silerullide ees. Nimelt murendavad rihvelrullid mulla ülemise kihi paakunuid mullakamakaid ja tihendavad mulda märksa efektiivsemalt.

Reaskülv
Külvikuna tuleks kasutada spetsiaalseid heintaimede külviks valmistatud külvikuid. Seemendite vahekaugus peaks olema maksimaalselt 75 mm ja külvisügavus 2-3 mm kõrreliste puhul ja maksimaalselt 2 mm kui seemnesegu sisaldab ka ristikuid.

Hajuskülv
Rahuldavaid või häid tulemusi võib saada ka teraviljakülviku kasutamisel, kui eemaldada seemendid ja seeme jookseb torudest hajusalt maapinnale, kus see segatakse külviku järel veetava äkke abil mullaga.
Sõltumata külviviisist on oluline, et külvik oleks agregaadis kergete äketega. Külvijärgsel rullimisel on oluline roll heinaseemnete arenguks soodsa kasvukeskkonna kujundamisel. Rullimist ei tohi teostada peale vihma, kui muld on märg. Oluline on valida õige rullide raskus (turvasmuldadel kasutatakse raskemaid rulle).

Uuskülv kattevilja alla
Rohumaade uuskülvil kattevilja alla on külviaastal võimalik saada maksimaalne saak pinnaühikult. Kattevilja allakülvina on soovitatav rajada põldheinapõllud (punane ristik + timut). Kattevilja taluvad hästi punane ja roosa ristik, timut ja harilik aruhein. Rahuldavalt taluvad kattevilja hübriidlutsern, harilik nõiahammas ja kerahein. Ülejäänud teised liigid ei talu
kattevilja, isegi näiteks ohtetu luste ja päideroog, rääkimata valgest ristikust ja aluskõrrelistest.  Katteviljana kasutatakse reeglina varavalmivaid odrasorte, kusjuures tuleb vähendada nende külvisenormi 25-30% ja lämmastikväetiste andmine ei ole soovitatav. Heinaseeme külvatakse tavaliselt koos katteviljaga või ka hiljem, kui kattevili on juba 2-3 lehe faasis.
Kattevilja allakülvil on ka omad puudused - teravilja poolt heintaimede varjamine, konkurents mulla toitainete ja vee omastamisele, kattevilja võimalik lamandumine jms.

EI SOOVITATA karjamaade rajamist kattevilja allakülvina. Liblikõielistest heintaimedest on eriti tundlikud kattevilja suhtes valge ristik ja lutsern.

Kui plaanid rajada rohumaad, siis:

  • määra mulla happesus ja toitainete sisaldus;
  • koosta vastavalt rohumaa otstarbele ja mullale seemnesegud;
  • kasuta lihtsaid seemnesegusid;
  • seemnesegude koostamisel pööra tähelepanu mitte ainult heintaime liigile vaid ka sordile;
  • ära osta tundmatut seemet;
  • vahelduva kasutusega rohumaa rajamisel vali seemnesegu, mis võimaldab nii karjatamist kui ka siloks koristamist;
  • punast ristikut ei soovitata karjamaasegusse;
  • 1-aastast raiheina kasuta seemnesegus nn olukorra sunnil;
  • karjamaa raiheina rohke segu külvamisel vali parasniiske, tasane kõlvik/muld;
  • ära hiline külviga;
  • mullapind peab külvieelselt vaid pindmiselt kobe olema. Jälgi, et seeme ei satuks liiga sügavale mulda.

Autor: Are Selge (september 2014)