• Prindi

Uuskülv ja eelnev agrotehnika

Rohumaade rajamine uuskülviga on kõige efektiivsem ja tõhusam rohumaade rajamise viis, mis on möödapääsmatu eelkõige vanade, umbrohtunud rohumaade (niitude, karjamaade) uuendamiseks. Kuna uuskülvile eelneb vana rohukamara hävitamine, on töö käigus võimalik viia mulda orgaanilisi väetisi, tasandada mullapinda, valida vastavalt kasvukeskkonnale ja tootja vajadustele sobiv taimiku kooslus jms.

Rohumaade ümberrajamisel künni teel viime me mulla alumisse kihti palju umbrohtude ja mitte soovitud heintaimede seemneid. Kvaliteetse künniga on võimalik parandada ka mulla tasasust.
Lisaks õigesti koostatud seemnesegule ja valitud seemnematerjalile on väga oluline järgida õiget agrotehnikat.

Sügisesed mullaharimistööd
Kirjutades külvieelsest agrotehnikast, tuleks alustada siiski külviaastale eelneval aastal teostatud sügiskünni ja mulla väetustarbe määramisega mullaanalüüside põhjal. Septembris - oktoobris teostatud sügiskünd on peaaegu, et möödapääsmatu just vanade ja umbrohtunud taimikute ümberrajamisel. Rohumaade künniks on soovitatav kasutada poolvint- või vinthõlmaga atra. Künnisügavus peaks reeglina olema 22...25 cm. Künnieelne mulla randaalimine ei ole alati vajalik. Juhul kui on tegemist rohukamaraga, kus hariliku orasheina osatähtsus on suur, siis on randaalimine pigem kahjulik agrotehniline võte, kuna selleläbi paljundame omakorda orasheina risoome.

Oluline on, et ümberpööratud rohukamar saaks aega kõdunemiseks. Seetõttu on varasemal sügiskünnil eelis hilissügise künni ees. Turvasmuldadel ja raske lõimisega muldadel on  soovitatav sügiskünd teostada hiljemalt juulikuus, sest soojas mullas toimub vana rohukamara lagunemine kiiremini.

Herbitsiidide kasutamine
Kui ümberrajatav rohumaa sisaldab hariliku orasheina, võilille jm tülikaid rohundeid, peaks selle hävitama herbitsiidi toimel enne rohukamara kündi. Enamlevinuimaks preparaadiks on Roundup või Roundup Bio, mis on süsteemne herbitsiid (toimeaineks on glüfosaat) orasheina jt pikaealiste umbrohtude tõrjeks. Selleks, et glüfosaadi mõju maksimaalselt ära kasutada, peaks harilik orashein olema hea kasvu juures, omama vähemalt 3-4 rohelist lehte ja 10-15 cm kõrge. Pritsimistööd tuleb teostada kuiva ilmaga. Roundup'i kulunorm on 3-4 l/ha ja preparaadi toimet on märgata 10.-14. päeval pärast pritsimist. Roundupiga töödeldud põllul võib mullaharimistöödega alustada siis, kui umbrohumass on täielikult pruunistunud, s.o. olenevalt pritsimise ajast 2-4 nädalat pärast pritsimist.

Tahked orgaanilised väetised (sõnnik, kompost) tuleks anda sügiskünni alla ja läga kevadise mullaharimise ajal. Eriti oluline on orgaaniliste väetiste kasutamine rohumaade rajamisel huumusevaestele ja erodeeritud muldadele. Soovitatavaks orgaanilise väetise normiks võiks olla 40...60 t/ha. Nii rajamiseelselt kui ka järgnevatel kasutusaastatel pealtväetisena antav orgaaniline väetis virgutab mikrobioloogilisi protsesse heintaimede juurte kasvukeskkonnas ja varustab mulda mitmekülgselt vajalike toiteainetega.

Mullaproovide analüüsil selgub lisaks mulla toitainete sisaldusele ka väga oluline taimede kasvukeskkonda iseloomustav näit - mulla happesus.

Happeliste muldade (pH < 6,0) külvieelne lupjamine lubiväetistega on hädavalik juhul, kui kavatsetakse külvata liblikõielisi või liblikõieliste rohket seemnesegu. Liblikõielised heintaimed on väga tundlikud mulla happelise reaktsiooni suhtes. Liblikõieliste heintaimede kasvatamiseks tuleb lubiväetist kasutada juhul, kui mulla pHKCl on mulla pindmises kihis (0...10 cm) alla 6,5 ja kõrreliste heintaimede puhul alla 5,5. Soomullad vajavad lupjamist, kui mulla pHKCl on langenud alla 5,0.

Lubiväetised on soovitatav anda kahes osas: üks osa enne sügiskündi ja teine osa kevadise mullaharimise eel. See tagab lubiväetiste sattumise seemnete idanemiskeskkonda. Soovitatavaks tolmpõlevkivi normiks on 5...6 t/ha. Eestis lubiväetisena kasutatav tolmpõlevkivituhk on kiiretoimeline lubiväetis, mis sisaldab peale kaltsiumi veel magneesiumi, väävlit, kaaliumit, fosforit ja mitmeid mikroelemente (B, Cu, Mn, Mo, Zn, Co) (Turbas 1996).

Kevadised mullaharimistööd
Kevadiste mullaharimistöödega tuleb alustada varakult, et luua heinaseemnetele soodsad arengutingimused. Piisav mullaniiskus on väikeste heinaseemnete kiireks algarenguks üks olulisemaid faktoreid. Seega peab mullaharimistöödega alustama esimesel võimalusel´, kui muld traktorit juba kannab ega paaku.

Esimeseks mullaharimistööks peaks olema mulla kultiveerimine (soovitatavalt ‘S' piidega kultivaator) ja sellele järgnema mulla tasandamine kerge libistiga. Esimese kultiveerimisega tekitame ‘lahtise mulla'. Kerge libisti toimel ühtlasi tasandame mullapinnal mikrolohke, tihendame mulda, aga samas ‘kaanetame' mullapinnal paiknevad mullakapillaarid - seega takistame mullavee aurumist pindmisest kihist. Järgneb mulla kultiveerimine, kusjuures tuleb arvestada, et liigne mulla kultiveerimine kuivatab liigselt mulla pindmist kihti - seemnete idanemiskeskkonda. Kevadise mullaharimise sügavus on 10 - 15 cm. Külvieelne muld peab olema ‘vajunud' ja kobe ainult ülemine 5 cm. Kui külvitöö on planeeritud teostada kohe peale kultiveerimist, tuleb muld enne veel rullida. Sellega tagame me seemnete ühtlasema külvisügavuse. Oluline hooldustöö enne külvi on peale viimast mulla kultiveerimist suuremate kivide koristamine.

Autor: Are Selge (september 2014)