• Prindi

Poollooduslikud rohumaad

Poollooduslikeks rohumaadeks loetaks sellised alad, kus aktiivne põllumajanduslik tootmine on lõppenud või kasutatakse neid ekstensiivselt. Näiteks võib neid alasid karjatada ebakorrapäraselt kas lammastega või lihaveistega. Karjatamise või niitelise kasutamise korral langevad taimikust välja kõrgekasvulised rohundid, näiteks putked, ohakad, naat jne. Rohundite asemele levivad võsundilised liigid, aasnurmikas, harilik nurmikas, punane aruhein jne. Kasutades sellistel rohumaadel mineraalväetisi levivad taimikusse kerahein, timut ja orashein. Intensiivsema kasutamise tingimustes hakkab rohustus kasvama võilill ja karjatamise korral ka valge ristik.

Autorid: Rein Viiralt, Are Selge ja Argaadi Parol (september 2014)