• Prindi

Hernes

Iseloomustus

Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks. Hernes on kasvutingimuste suhtes leplik. Seemned hakkavad idanema 1...2 °C juures, tõusmed taluvad 6...8-kraadist külma. Valmimata kaunad külmuvad -2...-3 °C juures. Kasvuks optimaalne on 16...20 °C. mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik. Kasvab hästi keskmistel liivsavi- ja saviliivmuldadel, mis on huumusrikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernest võib kasvatada nii puhaskultuurina kui segaviljana. Segaviljas kasutatakse teravilja tugikultuurina. Tugikultuuriks sobivad lühikese ja tugeva kõrrega sordid, millede kasvuaeg on sama pikk kui hernel. Sobivaks tugikultuuriks on hiline oder, näiteks sort 'Elo'.

Kasvunõuded

Herne kasvatamiseks sobivad enamus mineraalmuldi, mis on hea veerežiimiga liivsavi- ja saviliivmullad ning mille pH on 6-7. Raskeid savimuldi ja kergeid liivmuldi tuleks vältida.

Hernele on kõige sobivamaks eelviljaks teravili, sest ta katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib bioloogiliselt mulda ning rikastab seda lämmastikuga. Põllu valikul peab arvestama varem kasutatud herbitsiidide jääke (Lontrel, Banvel jms) mullas, mille suhtes on hernes tundlik vähemalt 3 aastat.

Kuna hernes tarvitab kasvuperioodil palju niiskust ning idaneb suhteliselt madalal temperatuuril, siis tuleks teda külvata suvinisuga samal ajal. Liiga vara külma mulda külvatuna võib osa herneseemnest minna mädanema. Optimaalne külvisenorm puhaskülvis oleks 80-100 idanevat seemet ruutmeetril. Segus teraviljaga oleks herneseemet 40-50% ja teravilja 50-60% kummagi kultuuri puhaskülvisenormist, s.t hernest 40-60 idanevat seemet ruutmeetril ja näit. otra 120 idanevat tera ruutmeetril. Tugikultuur (keskvalmiv oder) parandab herne (lehelist tüüpi) seisukindlust. Külvisügavus on 5-6 cm, kuiva mulla ja soojade ilmade korral isegi sügavam. Kõrgele külvatud (3-4 cm) herneseemne põldtärkamine on ebaühtlane ja väiksem. Külvijärgselt tuleks põld kuiva mulla puhul rullida.

Mullaharimine on sarnane suviviljade harimisega. Külvipinna ettevalmistamisel harida esimene kord herneseemne külvisügavuse ulatuses, s.o 5-7 cm sügavuselt. Teine harimine teha enne külvi 3-4 cm sügavuselt. Külve võib ka üheaastaste umbrohtude hävitamiseks äestada. Esimene äestamine võiks olla enne tärkamist diagonaalis külviridadega ning teine äestamine, kui hernel on 3-4 lehte. Väga kiviseid põlde ei soovitata äestada.

Kui on eesmärgiks herneseemne saamine, siis üldjuhul lämmastikku sisaldavat väetist ei kasutata. Väetise füüsiline kogus oleneb mulla väetistarbest. Hernekasvatuse edukus sõltub suuresti mulla kaaliumi sisaldusest. Kui hernest kasvatatakse põllul esimest korda, on soovitav seemneid töödelda mügarbakteri preparaadiga.

Kuna hernes on umbrohtude suhtes väikese konkurentsivõimega, tuleks külvikorra ja mullaharimisega hoida põld enne herne külvi umbrohupuhas. Keemilise umbrohutõrje teostamisel arvestada segaviljas eelkõige herne kasvufaasi (3-6 lehe faasis). Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik (Mycosphaerella pinodes), herne närbumistõbi (Fusarium oxysporum), hahkhallitus (Botrytis cinerea) ja herne-ebajahukaste (Pernospora pisi). Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne-lehetäi.

Herne koristuse teeb keeruliseks kaunte erinev valmimine. Esmalt valmivad alumised kaunad. Koristamisega tuleks alustada siis, kui 4-6 kauna on valmis ja seemnete niiskus u 30%. Segavilja koristamise aeg määratakse herne järgi. Koristamisel tuleb kombaini reguleerida nii, et herneseemne vigastused oleks võimalikult väiksed ja oder peast välja pekstakse. Valmimisperioodi niiskus ja soojus võivad pikendada seemnete valmimist, põhjustada kaunte pakatumist ning seemnete idanemist kaunas.

Herneseeme kuivab teraviljast 2-5 korda aeglasemalt. Seemet kuivatatakse madalal temperatuuril (alla 40ºC), kusjuures niiskus ei tohi tunnis alaneda rohkem kui 1,5-2%. Seeme kuivatada 13% niiskuseni.

Sordid

Kasvatatavad sordid rühmitatakse kasutamise otstarbe ja morfoloogiliste tunnuste järgi söögi- ja söödaherneks. Erinevalt vanadest sortidest on tänased sordid madalakasvulised ja lühema kasvuajaga. Peetakse silmas, et kombainiga koristamiseks sobivad paremini 60...80 cm pikkused ja ligi 100 päevase kasvuajaga seisukindlamad poollehetud sordid.