• Prindi

Kõrretugevdaja

Suure terasaagi saamise üheks eelduseks on püstine vili. Vilja lamandumisel suurenevad eelkõige koristuskaod ning halveneb tera kvaliteet (nakatumine seenhaigustega, tera massi vähenemine jne). Lamandumine põhjustab ka hilisvõrsete teket, samuti suureneb umbrohtumise oht. See omakorda ebaühtlustab valmimist ja raskendab koristust, suurenevad ka kulud vilja kuivatamisele.

Teraviljadel saab eraldada kahte tüüpi lamandumist – lamandumine kõrre paindumise tõttu, mis esineb pika elastse kõrrega teraviljadel (rukis). Selline lamandumine ei takista üldjuhul normaalse saagi moodustamist, sest taim vajub kaldu alles kasvuperioodi lõpupoole kui terad on täitunud ja pea raske; küll on aga raskendatud koristus. Lamandumist kõrre murdumise tõttu põhjustavad eelkõige sademed ja tugev tuul. Kõrre murdumist esineb rohkem alates piimküpsuse faasist; mida varem lamandumine toimub, seda tõenäolisem on saagi vähenemine ja kvaliteedi alanemine.

Seisukindlus on küllalt komplitseeritud omadus, mis oleneb morfoloogilistest (kõrre pikkus, kõrre 1. ja 2. sõlmevahe pikkus, selle tugevus, kõrresõlme kuju ja läbimõõt, juurestiku tugevus jt), anatoomilistest (kõrre mehhaanilise koe ehitus, juhtkimpude arv, rakkude ehitus) ja biokeemilistest (seisukindlamatel sortidel sisaldab kõrs enam fosforit, kaaliumit ja kaltsiumit) näitajatest. Seetõttu on sordiaretajatel küllaltki keerukas seisukindluse ja saagikuse ühendamine, sest sageli ei ole väga seisukindlad sordid suure saagipotentsiaaliga. Agrotehnilistest võtetest soodustavad lamandumist ühekülgne ja ebaühtlaselt külvatud väetis (eelkõige lämmastik)  kuid ka suur külvisenorm, vale külvisügavus jne.

Kõrretugevdaja (retardandiga) töötlemine on vajalik eelkõige kõrgel agrofoonil ja pikemakõrreliste lamandumisele kalduvate sortide kasvatamisel. Retardandi  toimel lühenevad ja jämenevad taimel sõlmevahed. Kasvu pidurdav toime avaldub rohkem neile sõlmevahedele, mis pritsimise ajal aktiivselt kasvavad. Suurem kõrt lühendav toime avaldub hilisemal pritsimisel (kõrsumisel), pritsimisel võrsumisfaasis on kõrt lühendav toime väiksem kuid mõju tugevama juurestiku kujunemisele suurem (pritsimise aja valikul tuleb arvestada preparaadi kasutusjuhendiga).

Arvestada tuleks ka võimalusega, et mõnede retardantide kasutamisel koos herbitsiidiga võib teraviljataimedel esineda kasvuseisak ning lehtede kolletumine, seega võiks pritsimiste vahe olla 5...7 päeva. Negatiivne mõju teraviljale võib ilmneda ka kahjustatud ning nõrga vilja pritsimisel ning pritsimisel kuuma (ööpäevakeskmine temperatuur üle 20oC) ilmaga.

Kõrretugevdaja kasutamine ei ole otstarbekas kui vilja kasutatakse söödaks (viljasilo).

Kõrretugevdajat võiks kasutada kui kõik agrotehnilised tööd on nõuetekohaselt tehtud, taimik on tugev ja elujõuline ning kasutatavad lämmastikukogused talirukki väetamisel on üle 70 kg/ha N ja talinisu väetamisel üle 90 kg/ha N.