• Prindi

Külv

Normaalne külvisügavus on 2–5 cm.Talirukis tahab madalamat külvi (2...4 cm), talinisu võib külvata veidi sügavamale (3...5 cm). Rasketel ja niisketel muldadel võiks külvata madalamale, kergematel ja kuivematel sügavamale.

Liigsügavale külvatud talivili tärkab aeglaselt ja ebaühtlaselt, talvekahjustused on suuremad ning nõrgad taimed nakatuvad kergemini taimehaigustesse.

Külvisenormi määramisel lähtutakse sordi iseärasustest, seemne konditsionaalsusest, külvi ajast, -viisist, ilmastiku tingimustest, mulla tüübist, viljakusest ja põllu ühtlikkusest. Külvisenorm ei tohi olla liiga suur, sest seeme vajab normaalseks arenguks ja kasvuks ruumi. Meie kliimas on taliviljade optimaalne külvisenorm 400...500 idanevat tera ruutmeetrile. Varase külvi puhul võib seemnekogust vähendada, optimaalsest hiljem külvates suurendada(iga külviga hilinetud nädalaga ~10 %).  Külvisenorm arvutatakse järgmise valemi järgi:

Külvisenorm (kg/ha)=idanevate seemnete arv m²(tk) x  1000 tera mass (g) x 100

idanevus (%) x puhtus (%)

Optimaalne idanevate seemnete arv m² on
Talirukis (tava) 500
Talirukis (hübriid) 250
Talinisu 400
Talitritikale 350
Talioder 350

Külviaja määramisel arvestatakse sügisel kahaneva valguse ja soojusega. Külvatud seeme vajab tärkamiseks aega ja taimed enne külmade saabumist juurdumist ning karastumist. Rukist külvatakse augusti viimasel või septembri esimesel viispäevakul, läänerannikul ja saartel septembri esimesel kümnepäevakul. Õigeaegselt külvatud rukkil areneb sügisel 3...5 võrset. Väiksema võrsete arvuga taimed ei kogu piisavalt varuaineid ning võivad talvel hukkuda. Sügisel vähevõrsunud taimed jätkavad võrsumist kevadel, kulutades kasvuks ja arenguks vajaminevat energiat. Kevadised võrsed on lühemate peadega, pähikute arv on väiksem ja saak kesine.

Talinisu tuleks külvata septembri esimesel kümnepäevakul. Intensiivtüüpi sorte võib külvata ka kümmekond päeva hiljem. Katsetulemuste põhjal ei ole normaalse sügise korral talinisu saagis olnud suuri erinevusi kui talinisu külvati kuni septembri lõpuni. Kuid aastad on erinevad - mõnel aastal lõpeb vegetatsiooniperiood juba oktoobri keskel, mõnel aastal saab nisu areneda veel isegi novembris.

Külviviisidest on meil kasutusel olnud reaskülv ja vähemal määral hajuskülv. Eelistatuimaks  on reaskülv, reavahega 12...15 cm kus seeme satub ühtlasele sügavusele ja seemnete jaotus  pinnale on ühtlasem. Hajuskülv on küll kiirem kuid puuduseks on eelkõige ebaühtlane sügavus.

Taliviljaseemne puhtimine hävitab seemne sees ja pinnal olevad haigustekitajad ja kaitseb taimi nende varajases arengujärgus mullas olevate haigustekitajate eest. Taliviljade kasvatamisel on puhtimine väga oluline kuna taliviljad nakatuvad lumiseene- ja tüfuloositekitajate-seentega juba sügisel.