• Prindi

Loomakasvatus

Riiklike programmide "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004-2008" ning "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014" raames läbiviidud rakendusuuringud

Loomakasvatus (sh vesiviljelus)

2016:

Veiste vabapidamise külmlautade loomaheaolualased riskid Eesti tingimustes“ (2016) Projektijuht David Arney, Eesti Maaülikool

Projekti eesmärgiks oli kohtvisiitide kaudu hinnata veiste vabapidamisega külmlautades esinevaid heaolualaseid riske. Heaolu hindamine viidi läbi kümnes farmis neljal aastaajal, mille tulemusel täheldati viit olulisemat heaoluga seotud riski vabapidamise veiselautades: toitumus (liialt palju kõhnu lehmi), nahaprobleemide esinemine, lonkamine, ebapiisav jootmisseadmete arv ning asemete ebamugavus (liialt pikk lamama heitmise aeg. Heaoluga seotud riskid ei erinenud suurfarmide ja väiksemate farmide vahel, va loomahoiu aspekt. Üldine hinnang külastatud farmide heaolule oli rahuldav. Soovitav on olemasolevat seadusandlust mõnedes aspektides täiendada või täpsustada.
 
"Veistelt isoleeritud Escherichia coli antibiootikumiresistentsus Eestis" (2015-2016), Projektijuht Piret Kalmus, Eesti Maaülikool.
Uurimistöö käigus koguti kliiniliselt tervetelt veistelt 325 roojaproovi 65st farmist. Laiendatud spektriga beetalaktamaase (ESBL/ AmpC) tootvate Escherichia (E.) coli esinemus oli 9,5% (n= 31) ning ESBL tootvaid tüved pärinesid 16 st farmist. Kliiniliselt tervetelt vasikatelt isoleeritud E. coli tüved (n=45) oli uuritud antibiootikumide suhtes oluliselt tundlikumad võrreldes kõhulahtisusega vasikatelt pärinevate E. coli tüvedega (n=191). Kliinilisest materjalist pärinevad E. coli tüvedest olid 29,3% (n=63) fluorokinoloonide suhtes resistentsed ning ESBL tootvaid mikroobitüvesid tuvastati 3,6% juhtudest.
 
 

2015:

"Karusloomakasvatuse uuring" (2015) Projekti meeskond: Peep Piirsalu, Mati Mõtte, David Arney, Irje Nutt, Liia Taaler, Eesti Maaülikool. 
Projekti kokkuvõtlik lähteülesanne: Uuringuga selgitatakse välja karusloomakasvatuse sektori majanduslik olukord aastatel 2000–2014. Kui palju on Eestis karusloomakasvatusega seotud ettevõtteid, milline on ettevõtete struktuur? Milliseid karusloomi peetakse (rebased, mingid jne)? Milline on töötajate arv ja vanuseline struktuur? Karusloomakasvatusettevõtete investeeringud ja maakasutus aastatel 2000–2014. Karusloomakasvatusettevõtete kasumlikkus (sh mida ja kui palju turustatakse ja millisele turule). Karusloomakasvatuse osatähtsus riigi SKP-s ja ekspordis. Uuringu raames koostatakse vähemalt kahe stsenaariumi ülevaade, kus hinnatakse potentsiaalset majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Karusloomakasvatuse keelustamise korral 10-aastase üleminekuperioodiga ja karusloomakasvatuse mittekeelustamise otsuse korral eeldades, et karmistuvad loomakaitse-nõuded tõstavad tootmise omahinda 20%. Teise stsenaariumi osas antakse ka üldhinnang karusloomakasvatuse arengutrendide osas (tootmise jätkamine praeguses mahus/kasvamine/ kahanemine). 

"Mahedana müüdud toodangu osakaal mahepõllumajandustoodete toodangust Eestis 2014. aastal" (2015) Eesti Konjuktuuriinstituut, projektgrupi koosseis: Piret Hein, Pille Vahtramäe, Lia Lepane, Mati Reiman, Viivika Savina, Ingrid Niklus.

Projekti raames: Selgitati välja millise osa Eestis mahedana kasvatatud põllumajandussaadustest kasutati mahedana ning milline osa müüdud mahetoodangust müüdi mahedana. Arvutati välja potentsiaalne mahepõllumajandustoodangu müügikäive ning hinnati tegelikku mahedale viidatud toodangu müügikäivet. Viidi läbi kodumaiste mahetoidukaupade ja –jookide sortimendi- ja jaehinnavaatlus. Võrreldi muutusi ajas.

2014:

"Söödaproteiini kasutamise efektiivsuse suurendamine ning lämmastiku ekskretsiooni vähendamise võimalused erinevate tehnoloogiatega (sh lüpsirobotiga) piimatootmise farmides" (2011-2014), projektijuht Ivi Jõudu, Eesti Maaülikool

Projekti peamiseks eesmärgiks välja selgitada milline on erinevate söötmise süsteemide korral söödalavalt antava nii täisratsioonilise kui ka osaratsioonilise segasööda ning robotist (ja selvekünast nende olemasolul) antava jõusööda optimaalne proteiini kontsentratsioon ja selle allikad, millede aminohappeline koostis tagaks efektiivseima söödaproteiini kasutamise.
 
Uuringus selgitati kompleksse analüüsi teel välja sagedamini esinevate haiguste, ainevahetushormoonide ja vere metaboliitide mõju ja koosmõju korduvpoeginud eesti holsteini tõugu lüpsilehmade tiinestumisele ja karjast prakeerimisele. Leiti tiinestumist vähendavate ja prakeerimisriski suurendavate faktorite riskitegurid ja töötati välja tsütouuringu, kui uue subkliiniliste emakapõletike diagnoosimismeetodi, kasutamise strateegiad emakapõletikuga lehmade efektiivseks avastamiseks
 
Projekti peamiseks eesmärgiks oli selgitada lehmade söötmise korraldust erinevates lüpsirobotitega farmides ja töötada lüpsilehmadele välja söötmise soovitused ning optimaalsed jõusööda retseptid, sh nende koostamise alused.
 
"Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud Eestis" (2011-2014), projektijuht Arvo Viltrop, Eesti Maaülikool
Projekti raames koostati riskiprofiil ja viidi läbi kvalitatiivne riskihindamine seitsme ohtliku loomataudi kohta: sigade Aafrika katk, sigade klassikalise katk, suu- ja sõrataud, kõrge patogeensusega lindude gripp, Newcastle’i haigus, Lääne-Niiluse palavik ja hobuste nakkav kehvveresus. Lisaks anti hinnang sigade ennetava tapmise meetme rakendamise mõjudele sigade Aafrika katku leviku tõkestamisel ning koostati matemaatiline mudel veiste tuberkuloosi Euroopa Liidust ostetavate veistega Eestisse toomise riski kvantitatiivseks hindamiseks.
 
 
Projekti üldiseks eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kui palju pestitsiidijääke jõuab Eestis mesitarudesse ning kas need võivad olla kaasa aitavaks jõuks mesilaste suurele suremusele. Samuti uuriti, kuidas mõjutab leitud pestitsiidijääkide koguhulk pere arengut. Selgitati ka mõningate enam esinenud pestitsiidide mõju ja koosmõju üksikisendi tervisele. 
 
"Loomade mikroobide antibiootikumiresistentsuse monitooring" (2010-2014), projektijuht Toomas Orro, Eesti Maaülikool
Eesmärgid:
1) jätkata Põllumajandusministeeriumi finantseeritud rakendusuuringu 2005-2009 raames läbi viidud loomade mikroobide antibiootikumiresistentsuse monitooringut.
2) projekti raames teha 2010 aastal pilootuuring, mis selgitaks lüpsilehmade antibiootikumidega ravimise tagajärjel ravimijääkide piima sattumise tõenäosust ning farmides ja piimatööstuses kasutatavate jääkide määramise kiirtestide tundlikkust
3) suurendada loomaarstide ja põllumajandusettevõtjate teadlikkust kohalikele oludele vastava ning mikroobide resistentsuse arengut maksimaalselt vältiva antibiootikumipoliitika suhtes ning anda uuringutulemustest lähtuvaid soovitusi antibiootikumide kasutamiseks
4) antibiootikumide mõistliku kasutamise põhimõtete pidev korrigeerimine vastavalt resistentsuse hetkeolukorrale
5) karjatervise programmide väljatöötamine ja täpsustamine loomse toidutoorme kvaliteedi parandamiseks.
Lõpparuanne siin
 
 
"Maisisilo toiteväärtuse uurimine ja söötmisstrateegia väljatöötamine lüpsilehmadele sõltuvalt maisisilo koristusaegsest vegetatsioonistaadiumist" (2013-2014), projektijuht Olav Kärt, Eesti Maaülikool
Projekti raames uuriti maisisilo hüdrolüüsi kineetikat in sacco sõltuvalt vegetatsioonistaadiumist ja kasvuaegsetest ilmastikutingimustest. Samuti selgitati sordi ja kasvuperioodi pikkuse mõju maisisilo keemilisele koostisele ja toiteväärtusele. Tuginedes maisisilo söötmise kogemustele Eestis ja teaduskirjanduses avaldatud andmetele leiti optimaalsed teravilja asendusväärtused lüpsilehmade söödaratsioonis.
 

"Kohalikel mahesöötadel baseeruva söötmisstrateegia väljatöötamine piimalehmadele" (2010-2014), projektijuht Ragnar Leming, Eesti Maaülikool
Projekti põhieesmärgiks oli kohalikel mahesöötadel baseeruva söötmisstrateegia väljatöötamine piimalehmadele. Projekti käigus registreeriti ja analüüsiti maheloomade jõudlusnäitajaid

 
"Geneetilise mitmekesisuse suurendamine piimakarjaaretuses embrüotehnoloogiate ja suguselekteeritud sperma kasutamise abil" (2013-2014), projektijuhid Ülle Jaakma ja Rando Värnik, Eesti Maaülikool
Uurimistöö põhieesmärgiks oli Eestis sobiva teaduslikult põhjendatud metoodika väljatöötamine suguselekteeritud sperma ja embrüotehnoloogiate rakendamiseks soovitud soost järglaste saamiseks ning karja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks. Uuringud olid keskendunud eeskätt suguselekteeritud sperma kasutamisele lehmadel.
Uuringuga seoses viidi läbi konkreetne uurimus, milles keskenduti suguselekteeritud sperma kasutamise majandusliku eelise analüüsimisele tavasperma kasutamise suhtes, eesmärgiga püüda selgitada vastava tehnoloogia kasutamise tasuvust. Antud analüüsi põhjal on kaitstud majandus- ja sotsiaalinstituudis Jaak Naabri magistritöö (2014).
 
 
"Taimekaitsevahendite jääkide ning lisa- ja saasteainete sisaldus puuviljades ja marjades" (2010-2014), projektijuht Toivo Univer, Eesti Maaülikool
Eesmärk: parandada Eestis toodetava ja tarbitava toidu kvaliteeti. Selleks uurida tootmises kasutatavate pestitsiidide ja saasteainete jaotumist keskkonnas, määrata nende jääke värsketes puuviljades ja marjades, aga ka valmistatud toodetes. Katseobjektideks olid õunapuu, maasikas, must sõstar, astelpaju, mesilaste kärjevaha ja suir
 
"Täppisbiotõrje ja tolmeldamine mahepõllumajanduses" (2011-2015) projektijuht Marika Mänd, Eesti Maaülikool
Eesmärk: selgitada kimalaste kasutamise võimalused biopreparaatide siirutajatena ja tolmeldajatena aedmaasikal avamaastiku tingimustes.  
ERA-NET CORE Organic II projektis “BICOPOLL - Targeted precision biocontrol and pollination enhancement in organic cropping systems” osales 13 partnerit 7 riigist, sh Eesti Maaülikool kui alateema „WP3- Teised mesilaseliigid kui taimekaitsevahendi siirutajad“ juhtasutus
 
"Energia-ja proteiinitarbe katmine mahelammaste söötmisel ning mahelambaliha biokvaliteet" (2010-2014), projektijuht Peep Piirsalu, Eesti Maaülikool
Eesmärk: uurida vabade, tiinete ja imetavate uttede ning lihatallede söötmise olukorda mahefarmides. Teha kindlaks lammaste mahefarmides kasutatud söötade toiteväärtus. Töötada välja sobivad söötmisstrateegiad uttede ja lihatallede söötmiseks mahefarmides. Välja selgitada mahedalt toodetud noorlambaliha koostis, kvaliteet ja tervislikus (rasvhappeline koostise alusel) ning lihatallede tapajõudlus. Hinnata uttede toitumuse mõju nende tallede saamisele, tallede sünni-ja 100 päeva kehamassile
Aruande põhiosa siin
 
Projekti põhieesmärgiks oli teostada Campylobacter spp., Listeria monocytogenes ja verotoksilise Escherichia coli-ga seonduvate toiduohutuse riskide hindamiseks teaduspõhiste andmete kogumine ja nende teaduslik analüüs.
 
 

2013:

Mesilaste varroatoosi ja tõrjemeetodite analüüs ja hindamine“ (2013), projektijuht Arvo Viltrop, Eesti Maaülikool. 
Eesmärk oli mesilasperede hukkumise uuringus kogutud andmetest kohaliku andmebaasi loomine ja andmete statistiline analüüs varroatoosi tõrje alase olukorra selgitamiseks Eestis ning varroatoosiga seonduvate riskitegurite selgitamine Eestis. Uuringu raames määrati varroalestade esinemine arvuliselt kõikides külastatud mesilates. Ülevaate koostamine teaduskirjanduse põhjal varroatoosi kaasaegsetest tõrjemeetmetest ja nende tõhususe hindamiseks tehtud uuringutest.

 

2012

Veiste jalahaiguste automaatse seiresüsteemi väljatöötamine
Projekti juht: Väino Poikalainen
Projekti kestus: rakendusuuringu lühiaruanne 2007-2011
Eesmärk: Projekti eesmärgiks oli luua pilootsüsteem veiste jäsemehaiguste varajaseks avastamiseks:
1. kohaldades varasemas rahvusvahelises koostöös välja töötatud jalasurve mõõtmise automaatsüsteemi lüpsiplatsiga vabapidamislauda jaoks,
2. luues lehmade kõndi registreeriv kvaasi-piezoelektriline mõõtesüsteem,
3. töötades välja registreeritavate andmete arvutipõhine analüüsi põhimõtted.

 

2010. aastal lõppenud projektid

Suguselekteeritud sperma kasutamine soovitud soost järglaste saamiseks veistel ning sigimishäirete ravikatsed / suguselekteeritud sperma kasutamine soovitud soost järglaste saamiseks, innatsükli reguleerimine ja suguorganite patoloogiad veistel
Projekti juht: Ülle Jaakma
Projekti kestus: 2006-2010
Eesmärk oli välja selgitada suguselekteeritud sperma kasutamise efektiivsust mõjutavad tegurid nii mullikatel kui ka lehmadel, võimaldamaks teaduslikult põhjendatud suguselekteeritud sperma rakendamist Eesti piimakarjades. Lisaks sellele uuriti innatsükli reguleerimise küsimusi, sh selgitati GnRH preparaatide efektiivsust tiinestuse tõstmisel ovulatsiooni esilekutsumise ja kiirendamise kaudu ning anti ülevaade Eesti karjades esinevatest ja mullikate sigimisvõimet ohustavatest suguorganite patoloogiatest. Töö teiseks eesmärgiks oli spermide sorteri soetamine ja sperma suguselekteerimise alustamine Eestis.

Põllumajandusloomade aretusmeetmete ja kohalike ohustatud tõugude säilitusmeetmete täiustamine
Projekti juht: Haldja Viinalass
Projekti kestus: 2007-2010
Eesmärk oli uurida piimatootmise ja poegimiste sesoonsust, piimatootmiskulusid, Eesti veisetõugude (eesti punane, eesti holstein ja eesti maatõug) ja hobusetõugude (eesti hobune, tori hobune ja eesti raskeveohobune) tõusisest variatsiooni ja geneetilist diferentseerumist, ohustatud tõugude inbriidingualaset olukorda, Eesti piimalehmade (eesti punane ja eesti holstein) kehamõõtmete dünaamikat ja lihaveisekasvatuse olukorda Eestis.

Erinevate söötmis- ja pidamistingimuste mõju lehmade tervisele ja piima kvaliteedile veiste vabapidamisega piimakarjafarmides
Projekti juht: Olav Kärt
Projekti kestus: 2006-2010
Eesmärk oli välja töötada optimaalsed lehmade söötmise ja grupeerimise strateegiad erineva suurusega piimafarmides, kus kasutatakse täisratsioonilisel segasöödal baseeruvat söötmistüüpi.

Piima metaboliitidel põhineva rasva ainevahetushaiguste ennetamise süsteemi väljatöötamine ja juurutamine Eesti jõudluskontrolli süsteemis
Projekti juht: Meelis Ots
Projekti kestus: 2008-2010
Eesmärk oli piima metaboliitidel (atsetoon - AC ja β-hüdroksüvõihappe - BHB) põhineva rasvadega seotud ainevahetushaiguste ennetamise süsteemi väljatöötamine ja juurutamine Eesti Jõudluskontrolli süsteemis, karja tervise seire ja saadud tulemustele vastava söötmisalase nõuande väljatöötamine.

2008. aastal lõppenud projektid

Vähikasvatuse tehnoloogia väljaarendamine Eestis
Projekti juht: Tiit Paaver
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli kahe jõevähi kasvatuse seisukohalt olulise probleemi – paljundamise tehnoloogia väljaarendamine ja sugukarjade loomiseks sobivate liinide valik st aretuste jaoks eelduste loomine – lahendamine.

2007. aastal lõppenud projektid

Toorpiima laapumisomaduste parandamine ja somaatiliste rakkude arvu vähendamine
Lisa 1
Lisa 2
Projekti juht: Merike Henno
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli selgitada, millised on peamised piima laapumisomadusi mõjutavad faktorid ja milliseid pidamistehnoloogilisi ning aretuslikke võtteid oleks võimalik Eesti piimakarjafarmides rakendada varutava piima laapumisomaduste parandamiseks.

2005. aastal lõppenud projektid

Eesti veisetõugude toodanguvõime ja tervisliku seisundi väljaselgitamine kõrge söötmistaseme korral
Projekti juht: Olav Kärt
Projekti kestus: 2003-2005
Eesmärk oli lisaks Eesti veisetõgude maksimaalse piimajõdluse väljaselgitamisele ka uurida erinevate veisetõgude söödakasutuse efektiivsust, piima koostist ja kvaliteeti, lüpsilehmade sigivust ja tervist ning piimatootmise tasuvust.