• Prindi

Maamajandus- ja sotsiaaluuringud

MAK püsihindamine:

MAK 2007-2013 2. telje ning MAK 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi püsihindamiseks 2015. aastal läbiviidud uuringute aruanne

 

Riiklike programmide "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004-2008" ning "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014" raames läbiviidud rakendusuuringud

Maamajandus- ja sotsiaaluuringud

2016:

Taustaraport Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt koostatavale ülevaatele „Eesti innovatsioonipoliitika ja põllumajandusvaldkonna innovatsioonisüsteem (2016) Projektijuht Ants-Hannes Viira, Eesit Maaülikool 

"Erinevad võimalikud päritolunimetuse, geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise eritunnusega toidud ja joogid Eestis(2016) Projektijuht Katrin Nittim, Eesti Konjuktuuriinstituut
Eesti tootjatel on EL-i kvaliteedimärkide taotlemise huvi ning ka valmisolek võtta antud protsessist osa. Samas on oma eripäraste toodetega eksporditurgudele minemise idee uudne ja vajab tugevat riigipoolset nõustamist ja tuge, kuna taotlemise võimalusest teatakse vähe ning ekspordisuutlikkus on madal. Tugev tootjate ning neid koondavate aktiivsete erialaliitude toetus on Eesti meel (kaitsmaks kvaliteedimärgiga tootjate huve ja tõstmaks ekspordipotentsiaali). Lisaks saab nimetada Eesti kalatooteid (eelkõige pikaaegse ekspordiajalooga vürtsikilust tooteid), mille positsiooni ja konkurentsivõimet välisturgudel saaks kvaliteedimärgi kandmine parandada.
 

"Eesti toidusektori tarneahela toimimine ja ebaõiglaste kauplemistavade mõjud" (2015-2016) Projektijuht Piret Hein, Eesti Konjuktuuriinstituut
Eesti toidusektori tarneahela toimimist on viimastel aastatel raskendanud madalad tooraine maailmaturuhinnad ning sellele on kaasa aidanud 2014. aasta augustis Venemaa poolt EList pärit põllumajandussaadustele ja nendest valmistatud toodetele kehtestatud impordikeeld. Seakasvatajate olukorda raskendas veelgi 2015. aasta augustis Eesti seafarmides avastatud sigade Aafrika katk. Keerulises olukorras sealiha‐ ja piimatootjad on oma toodangu mingigi müügi tagamiseks pidanud leppima nende jaoks kehvemate lepingutingimustega. Nii sealiha‐ kui ka piimatootjad leiavad, et hind, mida nad oma toodangu eest saavad, ei ole jätkusuutlik, kuna jääb alla toodangu omahinna.

 

2015:

Projekt „ÜPP I samba raames perioodil 2010-2014 rakendatud meetmete mõju Eesti põllumajandussektori erinevate tootmistüüpide ettevõtete sotsiaal-majanduslikule olukorrale" (2016). Projektijuht: Piret Hein, Eesti Konjunktuuriinstituut
Toetusskeemidel on olnud põllumajandussektori arengule oluline mõju läbi tootjate majandusliku toimetuleku parandamise. Ainult kogutoodangu toel (s.t tootmisest tulenevad tulud) jõudsid perioodil 2010-2014 kasumiläveni vaid köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatajad. Teiste tootmistüüpide ettevõtteid aitasid kasumiläveni ÜPP I samba toetused, nendeta poleks tagatud majanduslik jätkusuutlikkus. Suurimates raskustes oli lihaveisekasvatus, kus kasumiläve saavutamiseks otsetoetustest ei piisanud. Struktuurimuutused on aset leidnud kõigi tootmistüüpide lõikes: väiketootmine kahaneb ja suurtootmine laieneb. Turukorraldusmeetmeid kasutati vähe.
Eesti põllumajandustootjad on saanud perioodil 2010‐2015 erinevaid ÜPP toetusi (nii I sambast kui II sambast), lisaks ka investeeringutoetusi. Uuringust järeldub, et toetusskeemidel on olnud põllumajandussektori arengule oluline mõju läbi tootjate toimetuleku parandamise, toetused tagavad põllumajandussektori majandusliku jätkusuutlikkuse. Kokkuvõtvalt saab öelda, et põllumajandustootjatele suunatud toetuste süsteem on keeruline ja killustatud ning vajab seetõttu suuremat läbipaistvust ja korrastatust. 

 

2014:

"Hinnakujundus ja lisandväärtuse jaotus toiduainete tarneahelates Eestis" (2011-2014). Projekt jagunes kaheks: 1) projektijuht Rando Värnik, Eesti Maaülikool, 2) projektijuht Marje Josing, Eesti Konjuktuuriinstituut
EMU lõpparuanne siin
EKI aruanne siin, lühikokkuvõte siin
 
Uurimuse eesmärk oli hinnata Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimelisust EL ühise põllumajanduspoliitika tingimustes. Uurimusest ilmneb tootmise kontsentreerumine nii piimatootmises kui ka teraviljakasvatuses
 
Projekti eesmärgiks oli pakkuda erinevatele huvirühmadele (põllumajandus-saaduste tootjad ja töötlejad, põllumajanduspoliitika kujundajad ja laiem avalikkus) makroökonoomilise mudeli baasil analüüsi Eesti põllumajandustootmise suundumuste ja pikaajaliste prognooside kohta aastani 2020.
Lõpparuanne siin

 

2010. aastal lõppenud projektid
 
Energiakultuuri (päideroo) kasvatamise ja kasutamise majanduslik hinnang Eestis
Projekti juht: Rando Värnik
Projekti kestus: 2007-2010
Eesmärk oli anda majanduslik hinnang energiakultuuride kasvatamisele ning pakkuda väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele uusi tegevusi.

2008. aastal lõppenud projektid

Eesti põllumajanduse konkurentsivõime hindamine. Hindade konvergents Euroopa Liidus ning selle eeldatav mõju Eesti toidusektorile
Projekti juht: Rando Värnik
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli uurida Eesti toiduahelate ülesehitust võrrelduna uute ning vanade EL riikidega; analüüsida seoseid, mis valitsevad toiduainete tarbimise ja ostujõu vahel; töötada välja metoodika, mis võimaldaks võrrelda üksikute toiduainete tegelikke ja prognoositavaid (pärast uue ühtse põllumajanduspoliitika rakendumist) hinnamuutusi nii tervikuna kui ka ahela (tootja, töötleja, vahendaja, tarbija) üksikutes osades; tuginedes kaupade vaba liikumise printsiibile hinnata Eesti toiduainete konkurentsivõimet Euroopa Liidu turul; töötada välja hinnaahelate ökonomeetrilised mudelid eesmärgiga saada kvantitatiivseid hinnanguid konkreetsete toidukaupade nõudmise ja pakkumise kohta lähiaastatel  (kuni 5 aastat); töötada välja metodoloogia toidusektori konkurentsivõime hindamiseks, arvestades olemasolevate andmekogumite ning nende usaldusväärsusega; analüüsida Eesti põllumajanduse konkurentsieeliseid; uurida väljatöötatud metoodika abil Eesti põllumajandusettevõtete, tootmisharude ning toodete konkurentsivõimet ajavahemikul 2005-2013; hinnata Eesti põllumajanduse konkurentsivõime positsioone võrrelduna teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Ettekanne 1
Ettekanne 2
Ettekanne 3

Eesti põllumajanduse arengu analüüs ja prognoos ökonomeetrilise modelleerimise abil
Projekti juht: Reet Põldaru
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli koostada ökonomeetrilised mudelid, mille abil on võimalik analüüsida ja prognoosida võimalikke muutusi põllumajandussaaduste turul aastatel 2007-2013. Nende mudelitega on võimalik välja selgitada nii põllumajanduspoliitika erinevate võimalike valikute kui ka teiste tegurite mõju tootmisele ja tarbimisele jne. Uurimistöö põhitähelepanu oli pööratud põllumajandussektori kui terviku uurimiseks, mille tarvis koostatati mudelid piima, teraviljade ja liha tootmispotentsiaali ja nõudmise uurimiseks.
Ettekanne

Põllumajandustootjate valmisolek muutusteks ökoloogilise teadlikkuse, väärtushoiakute ja erinevate praktikate kaudu
Projekti juht: Argo Moor
Projekti kestus: 2008
Eesmärk oli uurida põllumajandustootmise keskkonnasõbralikumaks muutmise tegelikke võimalusi ja seniseid praktikaid.
Ettekanne

Põllumajanduspoliitika raames avanevate võimaluste uurimine majandusliku ühistegevuse arendamiseks Eestis
Projekti juht: Rando Värnik
Projekti kestus: 2008
Eesmärk oli välja selgitada põllumajanduspoliitika võimalused majandusliku ühistegevuse arendamiseks Eestis ning sellest lähtuvalt teha ettepanekuid kohalike olude seisukohalt otstarbekate poliitiliste meetmete rakendamiseks.
Ettekanne