• Prindi

Taimekasvatus

Riiklike programmide "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004-2008" ning "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014" raames läbiviidud rakendusuuringud

Taimekasvatus ja taimetervis (sh aiandus)

2016:

"Sortide üldtendentside analüüsimine" (2016) Projektijuht Ilmar Tamm, Eesti Taimekasvatuse Instituut
Projekti eesmärgid: 1) Anda ülevaade 15 aasta jooksul (2000–2015) Eesti sordilehte võetud ja standardsortidena püsinud suvinisu-, rukki-, kaera- ja kartulisortidest. 2) Võrrelda nende kultuuride saagipotentsiaali ja kvaliteeti, näitamaks sordivaliku olulisust toodangu saagikuse suurendamisel ja kvaliteedi parandamisel. Analüüsida ja anda hinnang omaduste muutuste suundumuste kohta 15 aasta jooksul. 3) Suvinisu saagikuse analüüsimisel näidata fungitsiidide kasutamise mõju 10 aasta jooksul (2004–2014).

"Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi analüüs" (2016) Projektijuht Raivo Vettik, Eesti Taimekasvatuse Instituut
Uurimistöö tulemusena koostati ülevaade 2001-2015. a teostatud 3183 tehnilisest kontrollist, nende teostajatest ja avastatud puudustest. Korras oli 88,3% pritsidest. Põllumeeste ja taimekaitseinspektorite küsitlustest selgus, et kontrolli kvaliteediga ollakse rahul. Anti hinnang kontrolli metoodika vastavusele direktiivi 2009/128/EÜ ning vastava standardi nõuetele, leiti, et arvestades Eesti olusid ja võimalusi on vastavus olemas. Toodi välja uue standardi EVS-EN ISO 16122 nõuete erinevused eelmise standardi nõuetest. Koostati ettepanekud kontrolli süsteemi ja metoodika täiustamiseks.

"Eesti maheseemnekasvatuse olukorra hindamine ja ettepanekud maheseemnekasvatuse arendamiseks" (2016) Projektijuht Kalvi Tamm, Eesti Taimekasvatuse Instituut
Eestis oli 2013-2016. aastail 19 seemnetootjat, kes tootsid põllukultuuride, söödakultuuride ja köögiviljade maheseemet. 2015 aastal kattis maheseemne kogus sõltuvalt kultuurist 1,5-26% maheteraviljatootjate seemnevajadusest. Suurim seemnevajadus oli teraviljadest kaeral (2181 t) ja väikseim speltanisul (163 t). 2016. aastal oli vajadus oluliselt suurem, vastavalt 3062 ja 254 t. Kartuli maheseemne tootmine on keerukas. Eestis on mõned tootjad üritanud tegeleda sellega, kuid turustamisega on olnud tõsiseid probleeme. Ka teistel maheseemne tootjatel on probleemiks, et puudub kindlus, kas seemet õnnestub müüa. Samuti seemnekäitlemise seadmete ebapiisavus. Mahetootjad on skeptilised maheseemne kasutamise osas: kas sellisel viisil toodetud seeme on piisavalt terve ja elujõuline, et tagada konkurentsivõimeline saak. Samas märgiti ka, et sertifitseeritud maheseemne kogus turul on kasin. Ilmes ka, et mõned mahetootjad ei olnud teadlikud 20% suuremast toetusmäärast kui külvatakse sertifitseeritud maheseemet. Lähtuvalt tulemustest koostati soovitused maheseemne kasutamise osakaalu parandamiseks Eestis.
 
Sertifitseeritud teraviljaseemne ja seemnekartuli kasutamine ja sordiline mitmekesisus Eestis„ (2015-2016) Projektijuht Katrin Nittim, Eesti Konjuktuuriinstituut
Tootjate küsitlusest selgus, et 2015. aastal kasvatati Eesti põllumajanduslikes majapidamistes 151 sorti teravilja ja 36 sorti kartulit (2014.a vastavalt 140 ja 36). Külvatud teraviljasortidest oli 2015. aastal 42% pärit Eesti sordilehest (2014. a 41%), ülejäänust valdav osa oli ELi sordilehest, üksikuid sorte polnud kirjas kumbaski sordilehes. Kartulisortidest oli mõlemal vaatlusalusel aastal 17% pärit Eesti sortilehest, 80% ELi sordilehest ja 3% polnud kumbaski sordilehes. 2014. aastal oli kasutatud teraviljaseemnest 27% sertifitseeritud, millest 78% oli Eesti päritolu seeme (2015.a 81%). Kartulikasvatajad kasutasid 2015. aastal 20-30%-l kartuli kasvupinnast sertifitseeritud seemnekartulit, millest 80% oli Eesti päritolu (2014.a vastavalt 20-30% ja 52%).

2015:

"Seemnete sertifitseerimise süsteemi muutmise mõju hindamine. Protsessi ja katsete maksumuse analüüs"(2015) Projektijuht Kalvi Tamm, Eesti Taimekasvatuse Instituut

Koostati metoodikad teravilja seemnete põldude tunnustamise, seemnepartiidest proovivõtu ja seemne tootmise kulude ning seemnete sertifitseerimis- ja majanduskatsete kulude arvutamiseks. 
Põhjalikum ülevaade metoodikatest ja tulemustest on esitatud aruande lisas 1

 

"Digestaadi väetusomaduste ja keskkonnamõju võrdlev uuring vedelsõnniku ja mineraalväetisega" (2015) Projektijuht Peep Pitk, Eesti Maaülikool
Projekti tulemused näitasid, et veise vedelsõnniku ja veise vedelsõnnikul baseeruva kääritusjäägi mõju mulla agrokeemilistele näitajatele, ensüümide aktiivsusele ning punase ristiku ja kõrreliste rohumaa saagile on sarnane. Need tulemused kinnitavad projekti alguses püstitatud hüpoteesi, et veise vedelsõnnikul baseeruv kääritusjääk on vähemalt sama heade väetusomadustega orgaaniline väetis, kui seda on veise vedelsõnnik

Vähelevinud kultuuridele TKV vajaduste kaardistamine ning aiakultuuridele integreeritud taimekaitse suuniste koostamine“ (2015-2016). Täitja: Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Eestis vähelevinud kultuuridele taimekahjustajate tõrjeks registreeritud TKV valiku kaardistamine ja analüüs näitas, et praegusel hetkel puudub võimalus keemiliselt tõrjuda mitmeid olulisi taimekahjustajaid, sest Eestis pole lubatud ühtki sobilikku preparaati või on preparaatide arv alla kolme. Selline olukord seab tõsiseid takistusi mitmete vähelevinud kultuuride viljelemisele. Väga vähe on registris bioloogilisi ja muid looduslikke preparaate, mida saaks kasutada sünteetiliste kemikaalide alternatiivina integreeritud taimekaitses (ITK) ja mis sobiksid kasutada ka maheviljeluses.
Vt integreeritud taimekaitse suunised:   

 
Pritsimislahuse kõrvalekallet vältivate erifunktsioonidega taimekaitseseadmete ja tavaseadmete võrdlus„ (2015) Projektijuht: Raivo Vettik, Eesti Taimekasvatuse Instituut
Projektitulemuste lühikokkuvõte: Uurimistöö tulemusena selgus, et ka kõigi soodsate tingimuste kokkulangemisel võib sihtkohta jõuda vähem kui pool pritsimisvedelikust. Pritsimiskadusid mõjutavatest teguritest on olulisemad piiskade suurus, tuule kiirus ja õhu temperatuur ning suhteline niiskus. Pritsimiskadude vähendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi - nende kasutamine vajab häid teadmisi. Keskkonna saastumise ja kadude vähendamine pritsimisel sõltub oluliselt inimfaktorist: oskuslik ja vastutustundlik töömees suudab saada ka kehvema masinaga hea tulemuse ja vastupidi.
Lisa. taimekaitseseadmete klassifitseerimine triivi järgi

"Kliimamuutuste mõju põllukultuuridele„ (2015) Projektijuht: Triin Saue, Eesti Taimekasvatuse Instituut
Projektitulemuste lühikokkuvõte: 1965-2013 on nii üldine kui aktiivne taimekasvuperiood Eestis pikenenud keskmiselt 3 nädalat. Sajandi keskpaigaks võib kasvuperiood pikeneda 17-37 päeva, sajandi lõpuks 33-86 päeva. Aktiivsete temperatuuride summad kasvavad keskmiselt 300-450º ja 550-1100º, efektiivsete üle 5 ºC temperatuuride summad 250-400º ja 500-1000º, efektiivsete üle 10 ºC temperatuuride summad 150-250º ja 300-700º. Kõige kriitilisemad saaki piiravad ilmastikusündmused on seotud kõrgete temperatuuridega kriitiliste arengufaaside ümbruses, selliste sündmuste tõenäosus suureneb. Sademete varieeruvuse suurenemine tõstatab veeregulatsiooni vajaduse.

Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses Projektijuht: Liina Edesi, Eesti Taimekasvatuse Instituut
Projekti käigus analüüsiti seitset mereadru ja kolme järvemuda proovi. Lubatust kõrgem raskmetallide sisaldus leiti neljas mereadru ja ühes järvemuda proovis. Taimekaitsevahendite jääke tuvastati kolmes mereadru proovis.
Rajati põldkatsed Sakus ja Jõgeval. Põldkatsetest selgus, et nii saagikuse, mulla keemiliste-, füüsikaliste- kui ka mikrobioloogiliste näitajate seisukohalt oli kõige efektiivsemaks mullaparandusaineks järvemuda kasutusnormiga 100 t ha-1

Eelanalüüs ja ettepaneku koostamine projekti „Huumusbilansi kalkulaatori edasiarendus ja taimetoitainete bilansikalkulaatori arendus põllu- ning taluvärava (ettevõtte) põhisena“ tellimiseks ning huumusbilansi kalkulaatori edasiarendus (2015) Projektijuht: Alar Astover, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Projektitulemus: Toiteelementide ja huumuse/süsiniku voogude ning bilansside arvestamine on üha olulisem nii rahvusvaheliste kokkulepete täitmisel kui ka põllumajandustootmise kestlikkuse tagamisel ja konkurentsivõime suurendamisel. Nende arvutuste teostamiseks on vajadus on kohalikesse tingimustesse kohandatud abivahendite järele. Aastatel 2013-2014 töötati Eesti Maaülikoolis välja mullaspetsiifiline huumusbilansi kalkulaatori esimene versioon (http://pk.emu.ee/struktuur/muld/teadustoo/huumusbilansi-kalkulaator/). Otstarbekas on jätkata olemasolevate abivahendite täiendamist ning jõuda võimalikult asukohapõhiste lahendusteni. Kalkulaatorite intensiivsele välja töötamise ja testimise faasile peab järgnema: 1) täiendkoolitused huvirühmadele kalkulaatorite kasutamise ja tõlgendamise osas; 2) pidev kaasajastamine vastavalt tagasisidele, uuenevale teabele ja seadusandlikele suunistele.

 

"Mahedana müüdud toodangu osakaal mahepõllumajandustoodete toodangust Eestis 2014. aastal" (2015) Eesti Konjuktuuriinstituut, projektgrupi koosseis: Piret Hein, Pille Vahtramäe, Lia Lepane, Mati Reiman, Viivika Savina, Ingrid Niklus.
Projekti raames: Selgitati välja millise osa Eestis mahedana kasvatatud põllumajandussaadustest kasutati mahedana ning milline osa müüdud mahetoodangust müüdi mahedana. Arvutati välja potentsiaalne mahepõllumajandustoodangu müügikäive ning hinnati tegelikku mahedale viidatud toodangu müügikäivet. Viidi läbi kodumaiste mahetoidukaupade ja –jookide sortimendi- ja jaehinnavaatlus. Võrreldi muutusi ajas.

"Rakendatavate tuulekaera tõrjeabinõude tõhususe hindamine ja uute võimalike tõrjeabinõude rakendamine tootmises"  (2011–2015), projektujuht Malle Järvan, Eesti Taimekasvatuse Instituut
Lõppjäreldus: Agrotehnoloogiliste meetmete (viljavaheldus, mullaharimine, keemiline tõrje, väljakitkumine jm) kompleksne rakendamine on võimaldanud tuulekaera kontrolli alla saada, kuid ei ole taganud sellest  vabanemist. 

"Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) seemnetes esinemise riskide hindamine" (2015),  projektijuht Andres Mäe, Eesti Taimeksavatuse Instituut.
EL maades on GM rapsi kasvatamine keelatud. Projekti eesmärgiks oli võimaliku GMO saaste detekteerimine Eestis kasvatavate erinevate suvirapsi sortide seemnetes.

2014:

"Raskesti tõrjutavate umbrohtudega saastunud teraviljapõldudel umbrohtude tõrjevõtete uurimine" (2011--2014), projektijuht Malle Järvan, Eesti Taimekasvatuse Instituut.
Projekti raames käsitleti teraviljapõldudel raskesti tõrjutavate umbrohtudena järgmisi liike: tuulekaer (Avena fatua L.), harilik puju (Artemisia vulgaris L.) ja rukkihein (Apera spica-venti L.).
Lõpparuanne siin.

"Vähetuntud toksiine tekitavate hallitusseente nomenklatuuri täpsustamine, toksiinide tekkimise tingimuste ja riskide vältimise selgitamine odral " (2012-2014), projektijuht Heino Lõiveke, Eesti Taimekasvatuse Instituut Eesmärgid:
1. Selgitada Fusarium seente ja seni veel vähemtähtsaks peetud hallitusseente liikide ning nende produtseeritavate mükotoksiinide esinemist odra terasaagis.
2. Selgitada erinevate lämmastiku normide ja  fungitsiidide kasutamise mõju hallitusseente  liikide esinemise sagedusele ja kooslusele ning mükotoksiinide esinemisele odrasaagis.
3. Saada võrdlevat teavet tava-ja maheviljelusviisi mõjust olulisemate hallitusseente liikide esinemise sagedusele ja nende produtseeritavate põhiliste toksiinide sisaldusele odras.
4. Selgitada odra säilitamise ja käitlemise protsessis mikrobioloogiliste ja toksikoloogiliste kvaliteedinäitajate muutusi.
5. Koostada saadud tulemuste põhjal soovitused hallitusseente ja mükotoksiinide esinemise vähendamiseks ja vältimiseks odral tava-ja mahetootmise tingimustes kasvatamiseks ja  säilitamiseks.
6. Saada vajalikud uurimistulemused Elina Akk´i doktoritöö „Mõningate agroökoloogiliste tegurite mõju teravilja saastumisele hallitusseentega” koostamiseks. Juhendajad Heino Lõiveke (ETKI) ja Enn Lauringson (EMÜ).
Lõpparuanne siin. Lisaks juhend maheviljelusele ja juhend tavaviljelusele

"Erinevate viljelusmeetodite ( sh. otsekülv) rakendusteaduslik kompleksuuring" (2012-2014), projektijuht Kalvi Tamm, Eesti Taimekasvatuse Instituut. 
Uurimisprojekti eesmärgiks oli selgitada otsekülvi rakendamisvõimalusi erinevates Eesti agroklimaatilistes tingimustes, erinevate viljelusviiside mõju mulla omadustele, põllu üldisele fütosanitaarsele seisundile ning põllukultuuride saagi kvaliteedile, saagikusele ja omahinnale.
Lõpparuanne siin.

 
"Biolagunevatest jäätmetest valmistatud komposti ohutu kasutamine põllumajanduses" (2011-2014), projektijuht Mait Kriipsalu, Eesti Maaülikool
Uuringu eesmärk oli hinnata biolagunevate jäätmete segust ja setetest valmistatud komposti kasutamise efektiivsust ja tasuvust põllukultuuride kasvatamisel, ohutust nii keskkonna kui toodangu tarbija seisukohast, võimet põllumuldade huumusesisalduse säilitajana/suurendajana ja mulla bioloogilise aktiivsuse tõstjana ning koostada tehnoloogilised soovitused komposti ratsionaalseks keskkonnasõbralikuks kasutamiseks
Lõpparuanne siin
 
 
"Optimeeritud kasvukohapõhine väetamine lähtuvalt keskkonna tundlikkusest erinevate taimetoiteelementide suhtes, baseerudes mullainfo elektroonilisel andmebaasil" (2011-2014) projektijuht Jaan Kuht, Eesti Maaülikool
Projekti eesmärgid:
- teha kindlaks erinevatel muldadel optimaalne väetustase, et oleks võimalik põllu piires vastavalt väetustarbele määrata kasvukohaspetsiifiliselt vajalik väetiste laotusnorm.
- selgitada välja täppisviljelustehnoloogia kasutusest tulenev saagi ja selle ühtlikkuse tõus ning majanduslik tasuvus
- teha kindlaks keskkonda leostuvate toiteelementide (N ja P) kogus kasutades kasvukohapõhist agrotehnikat võrrelduna kultuuripõhise agrotehnikaga
- töötada välja soovitused GPS tehnoloogia efektiivseks kasutuseks kasvukohapõhise agrotehnika tarbeks
- selgitada välja elektrooniliste andmebaaside sobivus täppisviljeluseks
 
"Huumusbilansi mudel taimekasvatuse jätkusuutlikkuse hindamise töövahendina" (2013-2014), projektijuht Enn Lauringson, Eesti Maaülikool
Uurimuse peamised eesmärgid olid:
1.Välja töötada Eesti tingimusi arvestav ja praktikas rakendatav põllumuldade huumusbilansi kalkulaator.
2.Testida teaduskirjanduses avaldatud süsiniku (huumuse) kontsentratsiooni ja varude simulatsiooni/prognoosimudelite toimimist Eesti mullaseire aladel ja tootmispõldudel
Lõpparuanne siin, Kalkulaator siin
 

"Kohalike väetiste efektiivsem kasutamine ja rohusöötade tootmise majanduslik hinnang kohapealse söödatootmise arendamisel" (2011-2014), projektijuht Rein Viiralt, Eesti Maaülikool
Projekti eesmärgiks oli välja selgitada:
1) Millises ulatuses on mineraalväetisi võimalik asendada sõnniku ja haljasväetisega rohumaal ja põllukülvikorras, lähtuvalt ettevõtte maakasutusest, eri kultuuride saagi taotletavast tasemest, kvaliteedist ja omahinnast (antakse agronoomiline ja ökonoomiline hinnang)
2) Vedelsõnniku ja digestaadi kasutamise võimalused, täiustatud tehnoloogia ja efektiivsus (agronoomiline, majanduslik) söödakultuuridel, eeskätt erineva kasutusviisiga rohumaal (karjamaa, niiteline)
3) Kuidas rohumaal vältida/minimeerida sileeritava materjali saastumist vedelsõnnikust ja digestaadist pärinevate mikroobidega, mis kahjustavad silo, toorpiima ja piimatoodete (eriti juust) kvaliteeti
4) Vedelsõnniku ja digestaadi keskkonnaohutu/keskkonnasäästlik kasutamine

 

"Maisisilo toiteväärtuse uurimine ja söötmisstrateegia väljatöötamine lüpsilehmadele sõltuvalt maisisilo koristusaegsest vegetatsioonistaadiumist" (2013-2014), projektijuht Olav Kärt, Eesti Maaülikool

Projekti raames uuriti maisisilo hüdrolüüsi kineetikat in sacco sõltuvalt vegetatsioonistaadiumist ja kasvuaegsetest ilmastikutingimustest. Samuti selgitati sordi ja kasvuperioodi pikkuse mõju maisisilo keemilisele koostisele ja toiteväärtusele. Tuginedes maisisilo söötmise kogemustele Eestis ja teaduskirjanduses avaldatud andmetele leiti optimaalsed teravilja asendusväärtused lüpsilehmade söödaratsioonis.
 

"Alternatiivsete väetusainete keskkonnahoidliku kasutuse võimalused ja efektiivsus tava- ja maheviljeluses võrdlevalt traditsiooniliste orgaaniliste ja mineraalväetistega" (2010-2014) projektijuht Henn Raave, Eesti Maaülikool
Projekti eesmärgiks oli:
1) teha kindlaks taimetoitainete sisaldus ja vahekord eeldatavates alternatiivsetes väetusainetes ning nende kasutamise normid ja efektiivsus põhilistel kultuuridel võrdlevalt tavapäraste väetistega;
2) uurida alternatiivsete väetusainete kasutamise võimalusi ja otstarbekust
3) selgitada biosöe  potentsiaali väetiste efektiivsuse ja  mullaviljakuse suurendamisel
Uurimistöö keskendus kolmele nn. alternatiivse väetusaine mõju uurimisele: vedelsõnniku kääritusjääk, biomassituhk ja biosüsi (inglise keeles biocahr)
Lõpparuanne siin

 
"Taimekaitsevahendite jääkide ning lisa- ja saasteainete sisaldus puuviljades ja marjades" (2010-2014), projektijuht Toivo Univer, Eesti Maaülikool
Eesmärk: parandada Eestis toodetava ja tarbitava toidu kvaliteeti. Selleks uurida tootmises kasutatavate pestitsiidide ja saasteainete jaotumist keskkonnas, määrata nende jääke värsketes puuviljades ja marjades, aga ka valmistatud toodetes. Katseobjektideks olid õunapuu, maasikas, must sõstar, astelpaju, mesilaste kärjevaha ja suir 
 
"Täppisbiotõrje ja tolmeldamine mahepõllumajanduses" (2011-2015) projektijuht Marika Mänd, Eesti Maaülikool
Eesmärk: selgitada kimalaste kasutamise võimalused biopreparaatide siirutajatena ja tolmeldajatena aedmaasikal avamaastiku tingimustes.  
ERA-NET CORE Organic II projektis “BICOPOLL - Targeted precision biocontrol and pollination enhancement in organic cropping systems” osales 13 partnerit 7 riigist, sh Eesti Maaülikool kui alateema „WP3- Teised mesilaseliigid kui taimekaitsevahendi siirutajad“ juhtasutus
 
Uurimisküsimus: kas maheviljelus võrreldes tavaviljelusega põhjustab mulla väljakurnamist, kas maheviljelusliku tootmise puhul on mullaviljakuse säilitamine võimalik ja millist rolli mängib selles sõnnik. Paralleelselt nende agrokeemiliste uuringutega seati erinevate viljelusviiside mõju võrdlemise eesmärkideks uurida veel ka mulla füüsikaliste ja mikrobioloogiliste omaduste muutumist ning kultuuride umbrohtumust (umbrohtude liigilist koosseisu, arvukust ja kuivmassi). Projekti eesmärk oli selgitada viieväljalises külvikorras kultuuride saagikust ja saagi kvaliteeti mahe- ja tavaviljeluse tingimustes. Seejuures teraviljade puhul võrreldi kahe erineva külvisenormi mõju, määrates nii bioloogilise saagikuse kui ka kombainiga koristamisel saadud saagid. Kartuli puhul oli eesmärgiks võrrelda kasvuaja erineva pikkusega sortide saagikust mahe- ja tavaviljeluse tingimustes
 
 
Projekti raames viidi läbi põldkatsed eestlaste toidusedelis oluliste köögiviljadega: valge peakapsas, porgand, kaalikas, tomat, söögipeet, sibul, ja küüslauk. Kõikide katsete üldeesmärgiks oli välja selgitada, kuidas erinevad viljelusviisid mõjutavad taimede produktiivsust ja saagi kvaliteeti. Puuviljanduslikud ning marjakasvatuslikud katsed viidi läbi aedmaasika, õunapuu, musta sõstra ja kultuurmustikaga ning keskenduti eelkõige maheviljelustehnoloogiatele.

 

2013:

Mullastikukaartide- ja andmebaaside rakendused jätkusuutlikuks maakasutuseks ja põllumajandustootmiseks“ (2010-2013), projektijuht Alar Astover, Eesti Maaülikool. 

Eesmärgid: 
1. Välja töötada suuremõõtkavalise mullastikukaardiga ühilduvad rakendusmudelid põllumajandusliku maakasutuse asukohapõhiseks optimeerimiseks.
2. Arendada teabesüsteemi, mis pakuks riikliku põllumuldade seire (sh väetistarbekaartide) andmetele tuginedes teaduslikult põhjendatud soovitusi põllumajanduslikuks maakasutuseks. Selleks täpsustatakse ja arendatakse Mehlich III ekstraheerimislahuste makro- ja mikroelementide väetustarbe gradatsioone ning kaasajastatakse väetussüsteemi planeerimisel kasutatavaid koefitsiente.
3. Välja töötada GIS-põhine põllumajandusmaa kasutussobivusmudel ressursside jätkusuutlikuks kasutamiseks.
4. Muuta mullastikuinfo huvipooltele lihtsamini arusaadavamaks ja otsustusprotsessides hõlpsamalt rakendatavamaks.

„Kaasajastatud integreeritud taimekaitse alaste suuniste väljatöötamine“ (2012-2013), projektijuht Pille Sooväli, Eesti Taimekasvatuse Instituut. 
Sisu: Projekti käigus valmisid taimekaitse suunised järgmistele  põllukultuuridele: kaer, kartul, suvioder, talioder, taliraps ja -rüps, suviraps, talirukis, põldhernes, talinisu, suvinisu, kapsas. Lisaks integreerimise juhendile sisaldavad kõikide kultuuride suunised sortide haiguskindluse ja pestitsiidide kasutamise tabeleid. Tootjatele on  suunised kättesaadavad ETKI kodulehel (valdkonnad - taimekaitse - integreeritud taimekaitse suunised)  siin.

 

2012:

Põllukultuuride ja rohumaade tasuvuse suurendamise meetmed“ (2008-2012), projektijuht Valdek Loko, Eesti Taimekasvatuse Instituut. 
Eesmärk: analüüsida põllukultuuride ja rohumaade tasuvuse suurendamise meetmeid ja selle alusel välja töötada majanduspoliitilisi ja tehnoloogilisi soovitusi põllukultuuride ja rohumaade tasuvuse, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks.


Toidukartuli kaubandusliku kvaliteedi ja toiteväärtuse muutused ning seda mõjutavad tegurid

Projekti juht: Sulev Uusna (2007), Edvin Nugis (2008-2011)
Projekti kestus: 2007-2012
Eesmärk: Uurimistöö eesmärgid olid selgitada: 1) mulla üld- ja fütosanitaarset seisundit kartulipõldudel olenevalt eelviljast ja uurida võimalusi mulla mikrobioloogilise aktiivsuse tõstmiseks; 2) olulisemate mullasolevate haigusetekitajate esinemist ja uurida nende arvukuse kõikumise dünaamikat; 3) efektiivsemaid umbrohutõrjevõtteid kartulikatsetes, sealhulgas viljelusvahe mõju kartuli umbrohtumusele; 4) täiustada mugulasaagi moodustamisel fraktsioonilist ühtlikkust, kvaliteeti ja säilivust parandavaid agrotehnilisi võtteid.

 
2010. aastal lõppenud projektid
 
Eesti teravilja kvaliteeti ja ohutust mõjutavad hallitusseened ja nende negatiivse mõju vähendamine
Projekti juht: Heino Lõiveke
Projekti kestus: 2006-2010
Eesmärk oli selgitada: hallitusseente liigilist koosseisu meil kasvatatavatel teraviljadel (rukis, nisu, oder, kaer); millist mõju avaldab levinumate hallitusseentega nakatatus seemnete külviseomadustele, teravilja toidu- ja söödakvaliteedile ning ohutusele; levinumate hallitusseente liikide ohtlikkus; ilmastiku, harimis- ja viljelusviiside mõju vilja hallitusseentega nakatumisele ja teravilja üldtoksilisusele; N-väetamise mõju vilja hallitusseentega nakatumisele, toidukvaliteedile ja teravilja üldtoksilisusele; keemiliste taimekaitsevõtete mõju vilja hallitusseentega nakatumisele, teravilja üldtoksilisusele ja kvaliteedile; levinumate hallitusseente toksiinide esinemine kõrgema üldtoksilisusega viljaproovides; teravilja koristusjärgse käitlemise mõju selle hallitusseentega nakatumisele ja mikrobioloogilisele kvaliteedile; teravilja efektiivseid säilitamisviise ja konserveerimisvõtteid.

Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride toidu- ja söödakvaliteedi parandamise võimaluste selgitamine, rakendades majanduslikult efektiivseid ning keskkonnasäästlikke agrotehnoloogilisi meetmeid
Projekti juht: Malle Järvan
Projekti kestus: 2006-2010
Eesmärk: teraviljade toidu- ja söödakvaliteedi ning küpsetusomaduste parandamise võimaluste uurimine Eesti omamaise toiduteraviljaga varustatuse suurendamise eesmärgil, toidu- ja söödateravilja proteiinitoodangu suurendamine, rapsi saagikuse stabiliseerimine ja seemnesaagi kvaliteedi parandamine, uute kõrge toiduväärtusega õlikultuuride kasvatamise võimaluste selgitamine ja Eestis nende külvipinna laiendamine.

Mulla huumusseisundi ja toitainete bilansi reguleerimise võimaluste ning haljasväetiskultuuride fütoproduktiivsuse selgitamine tava- ja maheviljeluse tingimustes
Projekti juht: Enn Lauringson
Projekti kestus: 2008-2010
Eesmärk oli mulla huumusseisundit ja toitaineringeid mõjutavate tegurite uurimine. Lähtuvalt põhieesmärgist uuriti erinevate haljasväetiskultuuride ja vahekultuuride fütoproduktiivsust, maapealse orgaanilise aine ja juurte moodustamist, toitainete omastamist, mulda viidava orgaanilise aine lagunemist.

Vedelsõnniku (läga) kasutamine rohumaade ja põllukultuuride väetisena ning mõju keskkonnale ja saagi kvaliteedile
Projekti juht: Rein Viiralt
Projekti kestus: 2008-2010
Eesmärgid olid tootmis- ning lapp- ja nõukatsetega selgitada välja eeskätt rohumaale antavad optimaalsed läganormid hektarile (aastas ja üksikute annustena) ja andmise ajad, lähtuvalt agronoomilisest, keskkonnakaitse ja ka  ökonoomilisest aspektist; uurida erineva suurusega läganormide toimet mullale ning kasvatatava kultuuri saagile ja kvaliteedile, rohumaataimiku koosseisule, püsivusele, talvekindlusele ja sileeruvusele; võrrelda rohumaal läga- ja mineraalväetise efektiivsust ja mõju keskkonnale (eeskätt toitainete leostumine); võrrelda läga laotamise ja muldaviimise erinevaid tehnoloogiaid (lohisvooliklaotus, muldaviimine) eeskätt keskkonnahoiu ja majandusliku efektiivsuse seisukohalt.

2008. aastal lõppenud projektid

Orgaaniliste ja mineraalväetiste mõju ja koosmõju põllukultuuridele ning keskkonnale pikaajalises põldkatses intensiiv-, tava- ja maheviljeluse võrdluses
Projekti juht: Alar Astover
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli selgitada orgaaniliste ja mineraalväetiste mõju mulla omadustele ja põllukultuuride saagile pidades silmas erinevaid viljelusvorme. Kolmeväljaline külvikorrakatse (kartul-suvinisu-oder) rajati 1989. aastal Tartu lähedal Eerikal näivleetunud (kahkjale) mullale, mille tähtsus haritava maa fondis on väga suur ning seda eriti Lõuna- ja Kagu-Eesti aladel. Käesoleva projekti raames (2006–2008) võeti katses üheks suunaks ka maheviljelusega (ilma sünteetiliste mineraalväetisteta ja keemiliste taimekaitsevahenditeta) kaasnevate probleemide uurimine võrrelduna tava- ja intensiivmaaviljelusega. Katses on järgmised orgaaniliste väetiste variandid: 1) orgaaniliste väetisteta, 2) tahe veisesõnnik ja 3) alternatiivsed orgaanilised väetised (mahevariant, kus alates 2005. a. ei kasutatud mineraalväetisi ega keemilist taimekaitset). Esimeses ja teises orgaaniliste väetiste variandis oli katsefaktoriks mineraalne lämmastikväetis normidega 0, 40, 80, 120 ja 160 kg N/ha. Alternatiivsete orgaaniliste väetiste variandis katsetatati Eestis uudsena mitmeid alternatiivseid väetusained (lihakondijahu, sealägast biogaasi tootmisel tekkinud tahe separaat, haava puitmassi tootmisjäägid).
Ettekanne

Marjakultuuride sordiaretus ja vaarika ning musta sõstra agrotehnika uuring
Projekti juht: Asta-Virve Libek
Projekti kestus: 2003-2008
Eesmärk oli saada Eesti tingimustele sobivaid talvekindlaid, haigustele ja kahjuritele vastupidavaid, mehhaniseeritud koristuseks ja turu nõuetele sobivaid musta sõstra ja vaarikasorte. Selgitada vaarika varte tiheduse mõju nende kasvu intensiivsusele ja kahjustajate levikule.
Ettekanne

Puuviljakultuuride sordiaretus – kärntõvekindlate õunasortide aretus
Projekti juht: Toivo Univer
Projekti kestus: 2004-2008
Eesmärk oli aretada Eesti uued õunasordid, mis oleksid meie kliimatingimustes vastupidavad, genoomis kärntõveresistentsust kindlustava Va, Vm või Vf geeni sisaldavad ja turul konkurentsivõimelised.
Ettekanne

Marja- ja puuviljakasvatuse taimekaitse täiustamine ning võrdlev uurimine tava- ja maheviljeluses
Projekti juht: Kersti Kahu
Projekti kestus: 2003-2008
Eesmärk oli uute looduslike ja keemiliste tõrjepreparaatide kasutamine marja- ja puuviljakultuuride taimekaitses ning marja- ja puuviljakultuuride mahe- ja tavaviljeluse võrdlemine ning sealjuures ilmnevate probleemide väljaselgitamine.
Ettekanne

Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sordi- ja säilitusaretus ning nendega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud
Projekti juht: Ilmar Tamm
Projekti kestus: 2003-2008
Eesmärk oli parema terasaagi, seisu- ja haiguskindluse ning tera kvaliteediga Eesti kasvutingimustes hästi kohastunud sortide aretamine.

Erinevate bioloogiliste silokindlustuslisandite mõju rohu-, maisi- ja teraviljasilo kvaliteedile ning tulususele
Projekti juht: Are Selge
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli kindlaks teha, millised kindlustuslisandid annavad erineva silomaterjali sileerimisel sööda kvaliteeti silmas pidades kõige efektiivsema tulemuse.
Ettekanne

2007. aastal lõppenud projektid

Ristõieliste õlikultuuride kahjustajaid pärssivate ja kasureid soodustavate ökoloogilis-ökonoomsete kasvatustehnoloogiate kompleksne arendamine
Projekti juht: Marika Mänd
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli leida kasvatustehnoloogia, mis vähendaks ristõieliste kultuuride kahjustajate arvukust, soodustaks taimekahjurite looduslike vaenlaste esinemist ja sellega kahandaks keemilise tõrje vajadust, mis omakorda vähendaks nii tootja kulutusi kui ka tõrje negatiivset mõju keskkonnale.

Sibulköögiviljade agrotehnika täiustamine toodangu kvaliteedi, säilivuse ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgil
Projekti juht: Priit Põldma
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli projekti raames läbiviidud katsete tulemuste põhjal välja selgitada söögisibula, šalottsibula, porrulaugu ja küüslaugu kasvatustehnoloogiad, mis võimaldavad kasvatada kvaliteetset toodangut toiduainetööstusele tooraineks ning värskeks tarbimiseks.

Umbrohtude tõrje rakendusuuringud köögiviljanduses taimekaitse meetmete efektiivsuse ning keskkonna säästlikkuse tõstmiseks
Projekti juht: Ülle Lauk
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli leida herbitsiidide optimaalsed kulunormid, sobivaimad paagisegud ja kasutusajad ning hinnata nende mõju umbrohtudele, peedi ja kapsa saagile ja selle kvaliteedile.

Taimebiotehnoloogia meetodite uurimine kartuli ja aiakultuuride sordiaretuse ja seemnekasvatuse lähtematerjali tervendamisel ja paljundamisel
Projekti juht: Katrin Kotkas
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli täiustada kartuli sordiaretuse ja seemnekasvatuse lähtematerjali haigustest tervendamise tehnoloogiat viiruste elimineerimise efektiivsuse suurendamise läbi. Kartuli seemnekasvatusele parimate majanduslike omaduste ja haiguskindlusega meristeemkloonide selekteerimine põldkatsetes. Välja selgitada kuidas sõltub kartuli meristeemtaimede saak ja mugulate fraktsioonilisus taimede paljundusmeetodist, lehepinna indeksist (LPI) ja kasvuperioodi pikkusest. Aiakultuuride tervendamise majanduslikult efektiivsete biotehnoloogia meetodite välja töötamine taimede paljunduskoefitsiendi, saagikuse ja toodangu kvaliteedi tõstmiseks.

Puuviljade ja marjade viljelemise tehnoloogiate täiustamine toodangu kvaliteedi, säilivuse ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgil
Projekti juht: Kadri Karp
Projekti kestus: 2003-2007

Eesmärk oli selgitada:

  • kaltsiumpreparaatide mõju õunte säilivusele, nõrgakasvuliste kloonaluste mõju õunapuude kasvule, saagile ja saagi kvaliteedile;
  • uute leheväetiste Eestis kasutamise efektiivsust ja nende mõju maasikate biokeemilisele koostisele;
  • ahtalehise mustika seemikute kvaliteeti ja selleks uuriti fenotüübi mõju taimede saagile ja saagi kvaliteedile.
  • astelpaju katses sordiomaduste ja korjeaja mõju saagi biokeemilisele koostisele.

Molekulaarsete ja koekultuurimeetodite rakendamine sordiaretuses ja taimse materjali analüüsis
Projekti juht: Erkki Truve, Kadri Järve
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli rakendada Eestis kaasaegsel tasemel meetodid taimse materjali geneetiliseks  analüüsiks.

Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine
Projekti juht: Mati Koppel
Projekti kestus: 2004-2007
Eesmärk oli Eesti-Taani koostööprojekti Taimekaitsealase arvutinõustamise süsteemi katsetamine ja rakendamine Eestis (2000-2002) raames loodud internetipõhise süsteemi I-Taimekaitse (http://taimekaitse.eria.ee) edasiarendamine ja täiendamine informatsiooniga taimekahjustajate bioloogia, taimekaitsevahendite toime ja põllukultuuride sortide haiguskindluse kohta. Samuti pestitsiidide optimaalsete normide ja kasutusaegade kasutamise  selgitamine ja propageerimine põllumeestele. Projekt taotleti eelnevalt finantseeritud projekti Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine (2003-2007) täiendavaks finantseerimiseks ning on sellega väga tihedalt seotud.

Internetipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi (I-Taimekaitse) arendamine ja rakendamine Eestis
Projekti juht: Mati Koppel
Projekti kestus: 2006-2007
Eesmärk oli Eesti-Taani koostööprojekti Taimekaitsealase arvutinõustamise süsteemi katsetamine ja rakendamine Eestis (2000-2002) raames loodud internetipõhise süsteemi I-Taimekaitse (http://taimekaitse.eria.ee) edasiarendamine ja täiendamine informatsiooniga taimekahjustajate bioloogia, taimekaitsevahendite toime ja põllukultuuride sortide haiguskindluse kohta. Samuti pestitsiidide optimaalsete normide ja kasutusaegade kasutamise  selgitamine ja propageerimine põllumeestele. Projekt taotleti eelnevalt finantseeritud projekti Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine (2003-2007) täiendavaks finantseerimiseks ning on sellega väga tihedalt seotud.

Veebipõhise taimekaitse nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine
Projekti juht: Veiko Kastanje
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli Eesti Maaviljeluse Instituudi, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi, Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse ja Eesti Maaülikooli poolt põldkatsetes kogutud andmete ning eelnevate projektide raames rahvusvahelises koostöös loodud tarkvaralahenduste põhjal toimiva internetipõhise taimekaitsealase nõuandesüsteemi arendamine, katsetamine ja rakendamine Eestis, millise koosseisu kuuluksid moodulid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohtude tõrjeks.
Eesti Maaviljeluse Instituudi ülesanded projekti raames: Projekti serverite haldamine, I-Taimekaitse veebipõhise arvutinõuandesüsteemi toimimise ja sellele ligipääsu tagamine ning süsteemi tarkvaraliste rakenduste, kasutajaliideste ning andmebaaside haldamine, täiendamine ja täiustamine vastavalt projekti juhtkomitee ning töökoosolekute otsustele ja suunistele; I-Taimekaitse põldkatsete läbiviimine ning tutvustamine (2003.-2004. a).

Heintaimede sordiaretus ja säilitusaretus, sordiagrotehnika ning seemnekasvatuse alased uuringud
Projekti juht: Ants Bender
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli aretada saagikaid, parema saagi kvaliteediga, hea talve- ja haiguskindlusega, mitmesuguse kasutusotstarbega heintaimesorte.

Kartuli sordiaretus ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud
Projekti juht: Aide Tsahkna
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli kartuli sordiaretuses Eesti oludele sobivate keskvalmivate ja hilisepoolsete, ohtlikematele taimehaigustele ja –kahjuritele vastupidavate toidu- ja tööstuskartulisortide aretamine. Kartuli säilitusaretust tehti Eesti Sordilehele kantud Jõgeva kartulisortidega. Säilitusaretus toimus kloonmeetodil meristeemsest algmaterjalist, tagamaks nende sordiomaste tunnuste säilimise ja sordiehtsuse. Tilk-aglutinatiiv- ja ELISA-testi meetoditel põhineva viiruskontrolli rakendamine seemnekasvatuse algfaasis. Kartuli sordiagrotehnika ning seemnekasvatuse alaste rakendusuuringute raames viidi läbi paralleelseid põhivõrdluskatseid Põllumajandusuuringute Keskuse Kuusiku katsejaamas, et välja selgitada uute aretatavate sortide agrotehnikat ja reageerimist erinevatele klimaatilis-mullastikulistele tingimustele. Seemnekasvatuse  alaselt uuriti meristeemtaimede I põlvkonda koos selle muguljärglaskonnaga.

Köögiviljade sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud
Projekti juht: Maia Raudseping
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli aidata kaasa majanduslikult tasuvate köögiviljade keskkonna- ja ressursisäästlikumale tootmisele ja elanikkonna paremale varustamisele kvaliteetsema, ohutuma, tervislikuma ja mitmekesisema toiduga  uute varajaste, saagikate, haiguskindlate ja Eesti kliimatingimustesse sobivate  köögiviljasortide aretamise ja olemasolevate köögiviljasortide säilitusaretuse, algseemnekasvatuse ning sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alaste  rakendusuuringute kaudu.

Agrometeoroloogiliste prognooside ja kokkuvõtete koostamine
Projekti juht: Laine Keppart
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli:

  • jätkata meteoroloogilist ja agrometeoroloogilist seiret põllumajanduse katsepunktides, teadusinstituutides ja muudes asutustes, koondada ja süstematiseerida andmestik ning pikendada seniseid vaatlusridasid;
  • anda objektiivne hinnang jooksva aasta ja pikema ajaperioodi ilmale taimekasvatuse seisukohalt nii Jõgeval kui kogu vabariigis;
  • varustada Põllumajandusministeeriumi, riikliku arengukava seirekomisjoni, Looduskahjude hindamise komisjoni, põllumajanduse uurimise instituute, nõustajaid, omavalitsusi, põllumehi ja teisi soovijaid vajaliku infoga;
  • levitada agrometeoroloogilist teavet, sh ka seniste kogunenud andmete põhjal koostatud agrometeoroloogilisi prognoose.

Koekultuurimeetodite rakendamine sordiaretuses
Projekti juht: Mati Koppel
Projekti kestus: 2004-2007
Eesmärgid olid  teraviljade sordiaretust kiirendava topelthaploidide meetodi rakendamiseks vajaliku laboratooriumi sisustamine ja käikurakendamine. Jõgeva teraviljasortidele (suvi- ja talinisu, oder) ning kohalikele laboritingimustele  sobivate taimede ettekasvatusrežiimide ja koekultuurirežiimide väljatöötamine. Taimsete koekultuurimeetodite edukus on väga tugevasti mõjutatav kasutatavatest genotüüpidest ning laboratooriumi tingimustest. Seetõttu ei saa kasutada universaalseid metoodikaid, vaid igale laboratooriumile tuleb kohandada oma unikaalsed meetodid.

Väetussüsteemide aluste täiustamine lähtuvalt õigusaktidest ja Hea põllumajandustava nõuetest
Projekti juht: Erkki-Gennadi Hannolainen
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli aruandeperioodil väetussüsteemi aluste täiustamiseks vajaliku informatsiooni kogumine pikaajaliste põldkatsete (Kuusiku, Olustvere, Mooste) baasil, põllumuldade väävli ja seleeniga varustatuse-, laktaatlahustuva fosfori ja kaaliumi dünaamika selgitamine, väetiste efektiivsuse hindamine, taimetoitainete leostumise selgitamine põldlüsimeetrite- ja dreenivee kogumise ja keemilise analüüsi alusel. Koguda agrokeskkonnas toimuvate mulla elektrofiiüsikaliste omaduste muutuste iseloomustamiseks vajaliku informatsiooni vegetatsiooni perioodil Linnamäel tava- ja mahetootmise tingimustes ning Sakus Üksnurme katsealal.

Tera- ja kaunviljade saagis proteiinikoguste suurendamise võimaluste selgitamine, rapsi agrotehnoloogiate täiustamine
Projekti juht: Ene Ilumäe
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli uurida:

  • segukülvide optimaalset tihedust ja kultuuride vastastikust mõju;
  • kultuuride saagikust segu- ja puhaskülvides;
  • hernesortide seisukindlust puhas- ja segukülvides;
  • proteiinitoodangu suurendamise võimalusi;
  • herne järelmõju külvikorras järgnevatele teistele kultuuridele;
  • uute õlikultuuride (õlituder, valge sinep) kasvatamist segus hernega;
  • rapsi madalate saakide põhjuseid ja saakide suurendamise võimalusi;
  • rapsi optimaalset osatähtsust külvikorras- nii rapsi tootmise kui ka viljavahelduse korrastamise seisukohast;
  • rapsi väävlitarbe katmise võimalusi;
  • rapsi kasvutihedust;
  • rapsi lamandumise vähendamist ja selle vältimise võimalusi.

Põllukultuuride osa uurimine mullaviljakuse säilitamisel ökoloogilise tootmise tingimustes
Projekti juht: Ene Ilumäe
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli välja töötada optimeeritud külvikord ökoloogilise tootmise jaoks, selgitada mullaviljakuse säilitamise võimalusi kogu külvikorra tsükli jooksul, põllukultuuride normaalse saagitaseme tagamise ja ökoloogiliselt puhta ja kvaliteetse toodangu kasvatamise võimalusi ning täiendavaid andmeid ökoloogilises tootmises kasutatavate agrotehnoloogiliste võtete kohta.

Täiendavate agrotehniliste võtete abil põllukultuuride kasvu- ja toitumistingimuste parandamise ning kasvatamise tasuvuse suurendamise uurimine
Projekti juht: Malle Järvan
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärgid olid:

  • selgitada lupjamise aegade mõju suvinisu saagikusele;
  • välja selgitada taimekaitsetöödega ühitatud lehekaudse N-väetamise efektiivsus ja lämmastiku optimaalne norm;
  • uurida, kas teatud toiteelementide (magneesiumi, vase, väävli) vaegus mullas on teraviljade saagikust limiteeriv ja saagi kvaliteeti mõjutav faktor;
  • selgitada, kas kasvuaegse pealtväetamise ja lehekaudse väetamisega on võimalik parandada teraviljade toitumistingimusi ning suurendada kasvatamise tasuvust;
  • selgitada magneesiumsulfaadiga (Bittersalz) väetamise mõju ja efektiivsust suvi- ja talinisul suure väävli- ja magneesiumitarbega mullal;
  • võrrelda erinevaid lisandeid sisaldavate lämmastikväetiste mõju ja efektiivsust suvi- ja talinisul suure väävli- ja magneesiumitarbega mullal;
  • selgitada talinisu väävlipuuduse katmise võimalusi ja efektiivsust a) väetamisel tahkete NS-väetistega b) lehekaudsel väetamisel NS-vedelväetistega  c) pritsimisel väävlit sisaldava taimekaitsepreparaadiga;
  • selgitada Suplo Mikro teraviljaväetise efektiivsust;
  • uurida erinevate külvisenormide mõju talinisul;
  • uurida, kuidas eelnimetatud agrotehnilised võtted mõjutavad teraviljade kvaliteedinäitajaid.

Kartuli kaubalisust, toiteväärtust ning tarbimisperioodi pikkust suurendavate agrotehniliste võtete uurimine
Projekti juht: Luule Tartlan
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli selgitada agrotehniliste võtete mõju kartuli saagikusele, kaubalisusele ja toiteväärtusele ning kartuli kvaliteedi muutumist säilitamisel.

Integreeritud taimekaitsesüsteemi täiustamine põllukultuuride ja heintaimede kasvatamisel arvestades keskkonnakaitse nõudeid ning majanduslikke aspekte
Projekti juht: Sulev Uusna
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli Eesti olulisemate põllukultuuride (teravili, kartul, heintaimed, raps, rüps) integreeritud taimekaitsesüsteemi (oskuslikult seostatud erinevate meetmete - agrotehniliste, keemiliste jm- kasutamine) täiustamine taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude tõrjel, tagamaks seejuures inimeste tervise ja keskkonna ohutus.

Suurema toiteväärtusega söödakultuuride ja -sortide kasvatamisvõimaluste uurimine
Projekti juht: Uno Tamm
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärgid olid:

  • rohusööda ainevahetuslikku energiasisaldust mõjutavate tegurite määramine  erinevatel heintaimede liikidel ja sortidel;
  • liblikõieliste ja kõrreliste segukülvide kasvatamisel saadud rohusöötade hindamine keemilise koostise ja toiteväärtuse alusel;
  • erineva koosseisuga ja toiteväärtusega rohusö