• Prindi

Toiduohutus ja tervis

Riiklike programmide "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004-2008" ning "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014" raames läbiviidud rakendusuuringud

Toiduohutus ja tervis

 
2015: 
 
Projekt "Toidu lisaainetena kasutatavate nitritite (E 249-250) kvantitatiivne riskihinnang" (2015-2016) Projektijuht: dots Terje Elias, Eesti Maaülikool, kaasatud Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut
Projekti eesmärk oli anda hinnang, kas nitritite tarbimine Eesti laste (vanusegruppides 12-35 kuud ning 36 kuud - 10 aastat) poolt ületab kehtestatud ADI piirväärtust.
Nitriteid kasutatakse lihatoodete säilivusaja pikendamiseks, et hoida ära nt Clostridium botulinumi riski ning säilitada lihatoodetele iseloomulikku värvust ja maitset. Uuringus esitatud analüüsi tulemuste põhjal saab väita, et lihatoodetesse lisada lubatud nitritite piirmäärade ületamisi Eesti lihatoodetes suure tõenäosusega ei esinenud, sest vastasel juhul oleks lõpptoodete nitritite sisaldused märkimisväärselt kõrgemad.
Tarbides nitrititega töödeldud lihatooteid on oluline, et neid ei tarbitaks igapäevaselt, seega on väga oluline hoida nitriti sisaldusega lihatoodete tarbimise sagedus ning -kogus kontrolli all. Nitrititega töödeldud lihatoodete, eriti viinerite ja keeduvorstide, tarbimisel on nitritite ohutuid päevaseid koguseid (ADI väärtusi) laste puhul kerge ületada, sest neil on väiksem kehakaal. Lisaks lihatoodetest saadavatele nitritite kogustele saadakse nitraate veest ja köögiviljadest, milles leiduvad nitraadid võivad omakorda endogeenselt muunduda nitritiks.
Analüüsides lihatoodetest saadavat nitritite kogust aastate kaupa ilmnes, et nii poiste kui ka tüdrukute puhul on nitritite saadavus kõrgem 4. ja 5. aasta vanustel ja seejärel 10. aasta vanustel. Eeldades, et toitumisuuringu valim on esinduslik, võime väita, et kogu elanikkonna vastav vanusegrupp (12 kuud kuni 10 aastat) ületab nitritite ADI väärtust 3,13% ulatuses (95% CI; 2,18 – 4,34). Sajast lapsest saab lihatoodete tarbimisest ADI arvust suurema koguse nitriteid kolm last.
Nitritite tarbimisnäitajad (saadavus) on aastate lõikes langenud. Ühe võimaliku põhjusena näeme tarbijate teadlikkuse tõusu ning tervislike toitumisviiside suuremat rakendamist. 

2014:

"Vähetuntud toksiine tekitavate hallitusseente nomenklatuuri täpsustamine, toksiinide tekkimise tingimuste ja riskide vältimise selgitamine odral " (2012-2014), projektijuht Heino Lõiveke, Eesti Taimekasvatuse Instituut Eesmärgid:

1. Selgitada Fusarium seente ja seni veel vähemtähtsaks peetud hallitusseente liikide ning nende produtseeritavate mükotoksiinide esinemist odra terasaagis.
2. Selgitada erinevate lämmastiku normide ja  fungitsiidide kasutamise mõju hallitusseente  liikide esinemise sagedusele ja kooslusele ning mükotoksiinide esinemisele odrasaagis.
3. Saada võrdlevat teavet tava-ja maheviljelusviisi mõjust olulisemate hallitusseente liikide esinemise sagedusele ja nende produtseeritavate põhiliste toksiinide sisaldusele odras.
4. Selgitada odra säilitamise ja käitlemise protsessis mikrobioloogiliste ja toksikoloogiliste kvaliteedinäitajate muutusi.
5. Koostada saadud tulemuste põhjal soovitused hallitusseente ja mükotoksiinide esinemise vähendamiseks ja vältimiseks odral tava-ja mahetootmise tingimustes kasvatamiseks ja  säilitamiseks.
6. Saada vajalikud uurimistulemused Elina Akk´i doktoritöö „Mõningate agroökoloogiliste tegurite mõju teravilja saastumisele hallitusseentega” koostamiseks. 
Lõpparuanne siin. Lisaks juhend maheviljelusele ja juhend tavaviljelusele

"Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud Eestis" (2011-2014), projektijuht Arvo Viltrop, Eesti Maaülikool

Projekti raames koostati riskiprofiil ja viidi läbi kvalitatiivne riskihindamine seitsme ohtliku loomataudi kohta: sigade Aafrika katk, sigade klassikalise katk, suu- ja sõrataud, kõrge patogeensusega lindude gripp, Newcastle’i haigus, Lääne-Niiluse palavik ja hobuste nakkav kehvveresus. Lisaks anti hinnang sigade ennetava tapmise meetme rakendamise mõjudele sigade Aafrika katku leviku tõkestamisel ning koostati matemaatiline mudel veiste tuberkuloosi Euroopa Liidust ostetavate veistega Eestisse toomise riski kvantitatiivseks hindamiseks.
 
 
Projekti üldiseks eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kui palju pestitsiidijääke jõuab Eestis mesitarudesse ning kas need võivad olla kaasa aitavaks jõuks mesilaste suurele suremusele. Samuti uuriti, kuidas mõjutab leitud pestitsiidijääkide koguhulk pere arengut. Selgitati ka mõningate enam esinenud pestitsiidide mõju ja koosmõju üksikisendi tervisele. 
 

"Loomade mikroobide antibiootikumiresistentsuse monitooring" (2010-2014), projektijuht Toomas Orro, Eesti Maaülikool
Eesmärgid:
1) jätkata Põllumajandusministeeriumi finantseeritud rakendusuuringu 2005-2009 raames läbi viidud loomade mikroobide antibiootikumiresistentsuse monitooringut.
2) projekti raames teha 2010 aastal pilootuuring, mis selgitaks lüpsilehmade antibiootikumidega ravimise tagajärjel ravimijääkide piima sattumise tõenäosust ning farmides ja piimatööstuses kasutatavate jääkide määramise kiirtestide tundlikkust
3) suurendada loomaarstide ja põllumajandusettevõtjate teadlikkust kohalikele oludele vastava ning mikroobide resistentsuse arengut maksimaalselt vältiva antibiootikumipoliitika suhtes ning anda uuringutulemustest lähtuvaid soovitusi antibiootikumide kasutamiseks
4) antibiootikumide mõistliku kasutamise põhimõtete pidev korrigeerimine vastavalt resistentsuse hetkeolukorrale
5) karjatervise programmide väljatöötamine ja täpsustamine loomse toidutoorme kvaliteedi parandamiseks.
Lõpparuanne siin

 
"Taimekaitsevahendite jääkide ning lisa- ja saasteainete sisaldus puuviljades ja marjades" (2010-2014), projektijuht Toivo Univer, Eesti Maaülikool
Eesmärk: parandada Eestis toodetava ja tarbitava toidu kvaliteeti. Selleks uurida tootmises kasutatavate pestitsiidide ja saasteainete jaotumist keskkonnas, määrata nende jääke värsketes puuviljades ja marjades, aga ka valmistatud toodetes. Katseobjektideks olid õunapuu, maasikas, must sõstar, astelpaju, mesilaste kärjevaha ja suir 
 
"Täppisbiotõrje ja tolmeldamine mahepõllumajanduses" (2011-2015) projektijuht Marika Mänd, Eesti Maaülikool
Eesmärk: selgitada kimalaste kasutamise võimalused biopreparaatide siirutajatena ja tolmeldajatena aedmaasikal avamaastiku tingimustes.  
ERA-NET CORE Organic II projektis “BICOPOLL - Targeted precision biocontrol and pollination enhancement in organic cropping systems” osales 13 partnerit 7 riigist, sh Eesti Maaülikool kui alateema „WP3- Teised mesilaseliigid kui taimekaitsevahendi siirutajad“ juhtasutus
 
"Energia-ja proteiinitarbe katmine mahelammaste söötmisel ning mahelambaliha biokvaliteet" (2010-2014), projektijuht Peep Piirsalu, Eesti Maaülikool
Eesmärk: uurida vabade, tiinete ja imetavate uttede ning lihatallede söötmise olukorda mahefarmides. Teha kindlaks lammaste mahefarmides kasutatud söötade toiteväärtus. Töötada välja sobivad söötmisstrateegiad uttede ja lihatallede söötmiseks mahefarmides. Välja selgitada mahedalt toodetud noorlambaliha koostis, kvaliteet ja tervislikus (rasvhappeline koostise alusel) ning lihatallede tapajõudlus. Hinnata uttede toitumuse mõju nende tallede saamisele, tallede sünni-ja 100 päeva kehamassile
Aruande põhiosa siin
 
Projekti põhieesmärgiks oli teostada Campylobacter spp., Listeria monocytogenes ja verotoksilise Escherichia coli-ga seonduvate toiduohutuse riskide hindamiseks teaduspõhiste andmete kogumine ja nende teaduslik analüüs.
 
Projekti raames viidi läbi põldkatsed eestlaste toidusedelis oluliste köögiviljadega: valge peakapsas, porgand, kaalikas, tomat, söögipeet, sibul, ja küüslauk. Kõikide katsete üldeesmärgiks oli välja selgitada, kuidas erinevad viljelusviisid mõjutavad taimede produktiivsust ja saagi kvaliteeti. Puuviljanduslikud ning marjakasvatuslikud katsed viidi läbi aedmaasika, õunapuu, musta sõstra ja kultuurmustikaga ning keskenduti eelkõige maheviljelustehnoloogiatele.

 

2012:

Eestimaise puu- ja köögivilja säilitamise võimalused kontrollitud ja modifitseeritud atmosfääri tingimustes

Projektijuht: Ulvi Moor
Projekti kestus: 2008-2012

Perfluoroalküülühendite analüüsimeetodi arendus ja toidust saadavuse hinnang
Projektijuht: Koit Herodes
Projekti kestus: 2011-2012

 

2010. aastal lõppenud projektid
 
Lüpsilehmade sigimishäirete diagnostika ja sigivuse parandamise meetodid
Projekti juht: Andres Valdmann
Projekti kestus: 2006-2010
Eesmärk oli saada uusi teadmisi, mis võimaldaksid lüpsikarja sigivuse parandamiseks mõnede koheselt rakendatavate abinõude väljatöötamist.

Poegimisjärgse endometriidi süvauuringud lüpsilehmadel – diagnostiliste meetmete rakendamine ja ravimetoodika efektiivsus
Projekti juht: Kalle Kask
Projekti kestus: 2008-2010
Eesmärgid olid sobivate ja efektiivsete poegimisjärgsete emakapõletike võimalike raviskeemide väljatöötamine; nende skeemide põhjalik hindamine kasutades kliinilisi, mikrobioloogilisi ja hormonaalseid uuringuid ning taastiinestumise analüüsi; akuutse faasi proteiinide rolli selgitamine sigimisfunktsioonis ja nende määramise kaudu ravi edukuse võimalik analüüsimine.

Ülevaade Eestis toodetud piima seleenisisaldusest
Projekti juht: Katri Ling
Projekti kestus: 2008-2010
Eesmärk oli saada ülevaade Eestis varutava piima, sh mahepiima, seleenisisaldusest ning selgitada selle regionaalne ja sesoonne varieeruvus ning varieeruvus sõltuvalt söötade päritolust ja söödakultuuride väetamisest seleeni sisaldava väetisega.

2009. aastal lõppenud projektid

Parasiitide tõrje optimeerimine seakasvatuses populatsioonibioloogiliste ja epidemioloogiliste uurimiste alusel
Projekti juht: Toivo Järvis
Projekti kestus: 2006-2009
Eesmärk oli sigade parasiitide teaduslikult põhjendatud tõrjemeetmete väljatöötamine, mis põhinevad maksimaalselt profülaktiliste meetmete rakendamisel. Selleks viidi aastatel 2006 – 2009 läbi põhjalik parasitoloogilis – epidemioloogilise olukorra uurimine 11 Eesti maakonna 84 sigalas: 31 suurfarmis, 17 keskmise suurusega farmis, 31 väikefarmis ja 5 ökofarmis. Kokku uuriti 3678 sigade koproproovi. Saadud tulemused töödeldi statistiliselt.

Loomade mikroobide antibiootikumiresistentsuse monitooring
Projekti juht: Birgit Aasmäe
Projekti kestus: 2006-2009
Eesmärk oli antibiootikumide mõistliku kasutamise põhimõtete pidev korrigeerimine vastavalt resistentsuse hetkeolukorrale, karjatervise programmide väljatöötamine ja täpsustamine loomse toidutoorme kvaliteedi parandamiseks ning resistentsuse monitooringu programm, mis võimaldab pidevalt jälgida resistentsuse alast olukorda ning võrrelda tulemusi teiste riikide vastavate tulemustega.

2008. aastal lõppenud projektid

Eesti sotsiaalmajanduslikes oludes epidemioloogiliselt ja majanduslikult põhjendatud veiste infektsioosse rinotrahheiidi (IRT) ja veiste viirusdiarröa (VVD) tõrjeprogrammi väljatöötamine
Projekti juht: Arvo Viltrop
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli (1) hinnata IRT ja VVD üheaegse tõrje teostatavust praegustes Eesti sotsiaalmajanduslikes oludes; (2) hinnata tõrjeprogrammide majanduslikku ja epidemioloogilist efektiivsust Eesti tingimustes; (3) töötada välja Eesti oludesse kõige sobivam IRT ja VVD tõrjeprogramm; (4) saada täiendavaid teadmisi IRT ja VVD epidemioloogiast Eestis; (5) saada praktilisi kogemusi IRT ja VVD tõrjeprogrammi läbiviimiseks Eestis ning luua oskusteabelised eeldused üleriigilise kohustusliku või vabatahtliku tõrjeprogrammi käivitamiseks; (6) selgitada välja sobivaimad diagnoosimise meetodid ja testsüsteemid lähtuvalt tõrjeprogrammi eesmärkidest.

Tsüstilise ehhinokokoosi tekitaja E. granulosus levik ja tüved Eestis
Projekti juht: Urmas Saarma
Projekti kestus: 2007-2008
Eesmärk oli välja selgitada tsüstilise ehhinokokkoosi tekitaja paelussi Echinococcus granulosus levik ja genotüübid (tüved) Eestis ning nende fülogeneetiline positsioon võrreldes teiste genotüübigruppidega Euroopas ja mujal.

HPLC ja LC-MS metoodikate arendamine pestitsiidijääkide määramiseks toidus ja toidutoormes. Analüüside kvaliteedi tagamine
Projekti juht: Koit Herodes
Projekti kestus: 2007-2008
Eesmärk oli metoodika(te) väljatöötamine raskestimääratavate pestitsiidijääkide määramiseks (pestitsiidid, mille jääke Eestis seni ei määrata); metoodika(te) kasutusulatuse laiendamine erinevatele puu-, juur- ja köögiviljadele; proovide ettevalmistusmeetodite optimeerimine (ASE, column-switching, SPE vmt.); metoodika(te) valideerimine; väljatöötatud metoodika(te) ja vastava lisateabe jagamine toiduohutusega tegelevatele Eesti laboritele; võrdlusmõõtmiste korraldamine Eestis pestitsiidide jääke määravate laborite jaoks.

2007. aastal lõppenud projektid

Poegimisjärgsete emakainfektsioonide tõrje metoodika ja raviskeemide täiustamine eesti kõrgetoodangulistel piimalehmadel
Projekti juht: Kalle Kask
Projekti kestus: 2006-2007
Eesmärk oli Eesti kõrgetoodangulistes lüpsikarjades esinevate poegimisjärgsete emakainfektsioonide tõrjeks sobiva ja efektiivselt rakendatava raviskeemi väljatöötamine. Kasutatud raviskeemide põhjalik kliiniline hindamine kasutades ultraheliuuringuid ja taastiinestumise analüüsi.

Sigade enteropaatiate diferentsiaaldiagnostika, tõrje ja profülaktika
Projekti juht: Tiiu Saar
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli selgitada kaasaegsete uurimismeetoditega Lawsonia intracellularis´e esinemine seakarjades ja sigade proliferatiivse enteropaatia (SPE) seos teiste bakteriaal- ja viirusnakkustega ning välja töötada tõrje ja profülaktika meetmed.

2005. aastal lõppenud projektid

Eesti piimalehmade sigimine - analüüs ning strateegiad  viljakuse parandamiseks
Projekti juht: Andres Valdmann
Projekti kestus: 2001–2005
Eesmärk oli Eesti kõrgetoodanguliste piimalehmade sigimisprobleemide olulisemate põhjuste väljaselgitamine ning sigimisalase efektiivsuse parandamise strateegiate väljatöötamine.

2004. aastal lõppenud projektid

Veterinaarsed abinõud loomade nakkushaiguste vältimiseks ja toiduohutuse tagamiseks
Projekti juht: Jüri Kumar
Projekti kestus: 2003–2004
Eesmärk oli lehmade mastiidi vastase polübakteriini efektiivsuse selgitamine ning mükobakteriooside epidemioloogia, molekulaardiagnostika ja infektsiooni transmissiooni teede uurimine.

Mortellaro haiguse diagnoosimine ja leviku kindlakstegemine eesti piimakarjades
Projekti juht: Kalle Kask
Projekti kestus: 2004–2004
Eesmärk oli välja selgitada Eesti tingimustes kõige efektiivsemad ja ökonoomsemad ravi ja  tõrjevahendid ning anda soovitusi ja konsultatsioone loomaarstidele ning loomaomanikele DD proflülaktika ja tõrje küsimustes. Katse viidi läbi 200-pealises EHF tõugu, lõaspidamisega lüpsikarjas.