• Prindi

Hübriidhaavikute kasvukäik ja majandamine - Olavi Andres

Andres, Olavi (2012). Hübriidhaavikute kasvukäik ja majandamine. Käsikirjas magistritöö, Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituut, Tartu, Eesti. Maht 77 lehekülge.

Tänapäeval on üha aktuaalsemaks muutumas biomassi ulatuslik kasutamine energia tootmiseks, mille põhjuseks on vajadus vähendada atmosfääri paisatava süsiniku hulka ning fossiilsete kütuste piiratud ressurss ja kallidus. Tuginedes eelmainitule, püütakse välja selgitada kõige otstarbekamad hübriidhaavikute majandamisviisid, et saada maksimaalsed kogused biomassi energia tootmiseks.

Olavi Andrese magistritöö peamised eesmärgid:


1. Anda kirjanduse analüüsi põhjal ülevaade hübriidhaavikute kasvukäigust ja seda mõjutavate tegurite uuringutest Eestis ja lähemates geograafilistes piirkondades.

2. Uurida, kas 5- ja 7aastaste kultuuride kasvuandmete põhjal tehtud järeldused hübriidhaavale sobilike mullatingimuste kohta peavad paika ka kaks korda vanemates istandikes. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks teostati kahe aasta vältel välitöid, mille raames mõõdeti hübriidhaabade kasvunäitajad 51 püsiproovitükil üle Eesti.

3. Täiendada Eesti Maaülikooli metsakasvatuse osakonna kiirekasvuliste lehtpuude uurimisrühma andmebaasi hübriidhaava püsikatsealade kordusmõõtmisega, et oleks tagatud uuringute järjepidevus ka tulevikus kuni hübriidhaava raieringi lõpuni. Rajati Eesti esimene hübriidhaava harvendusraie katseala,  et saada tulevikus andmeid hübriidhaavikute optimaalse tiheduse kohta.

Magistritöö peamiseks  hüpoteesiks oli, et  12 aastat pärast istandike rajamist võivad toimuda muutused nende kasvukiiruses ja mulla eelistustes. Kontrollimist vajas mulla toiteelementide sisalduse, pH ja mulla veemahutavuse mõju võimalik muutumine võrreldes 5- ja 7aastaste hübriidhaavikutega.

1. peatükis tutvustatakse läbiviidud uurimistöö materjali ja metoodikat;

2. peatükis tutvustatakse uurimistöö tulemusi ja tehakse järeldusi.

Kokkuvõte

Magistritöö käigus teostati kordusmõõtmised põllumajandusmaale rajatud hübriidhaavakultuuride püsikatsealadel. Uuriti, kuidas saada hübriidhaavikutest maksimaalset puidu biomassi produktsiooni. Kordusmõõtmiste andmete põhjal analüüsiti hübriidhaavikute kasvukäiku erinevatel muldadel. Võrdluseks oli kasutada töö juhendajatelt saadud andmed samade püsikatsealade kohta 5- ja 7-aastaselt. Autor rajas Eesti esimene hübriidhaava harvendusraie katseala,  et saada tulevikus andmeid hübriidhaavikute optimaalse tiheduse kohta. Hübriidhaava kahjustajate kirjeldamisel toetus autor  põdra ja metskitse osas bakalaureusetöös esitatud mõõtmistele. Teiste kahjustajate puhul lähtuti kirjandusest ja haavikutes nähtust.


Magistritöö põhjal saab teha järgnevaid järeldusi ning esitada soovitusi:


• Aastatel 2010 ja 2011 mõõdetud 12-aastaste hübriidhaabade kõrgused ulatusid kuni 20,5 meetrini. Puude kõrguse varieeruvus oli 27%, olles suurem kui tüvede diameetri varieeruvus. Suurima keskmise kõrgusega puud kaheteistaastaselt kasvasid Maltsi 2 proovitükil (16,1 m). Viie- ja seitsmeaastastelt oli kõige kõrgemaks Mägra 2 istandik, kaheteistaasta vanuselt oli seal puude keskmine kõrgus 15,3 m. Kõige väiksem oli keskmine kõrgus Niidu proovitükil (4,9 m). Viie aasta vanuselt oli kõige madalam kultuur Jaaska 1 ja seitsme aastaselt Orandu 2.


• 12-aastaste puude rinnasdiameetrid ulatusid kuni 21 sentimeetrini. Suurima keskmise rinnasdiameetriga puud olid Laaska 1 proovitükil (14,3 cm). Väikseim keskmine rinnasdiameeter oli aga Mikkeri proovitükil (4 cm). Suurim keskmine diameeter viieaastastes kultuurides oli Muruoja kultuuris ja seitsmeaastaselt Mägra 2 kultuuris.


• Dispersioonanalüüs kinnitas, et proovitükkide vahel on usaldatavad erinevused puude kõrgus- ja jämeduskasvus. Osadel proovitükkidel on kasv peale 7ndat aastat kiirenenud, osadel on kasv kulgenud alates 5ndast aastast ühtlases sirgjoonelises tempos. Proovitükkide vahel on toimunud ümberreastumisi kasvukiiruse osas. Kõige aeglasema kasvuga proovitükkide seas on kuus tugeva metsloomakahjustusega ala, need alad jäeti mulla mõju analüüsimisel välja.


• Kaheteistaasta vanuste hübriidhaavakultuuride keskmine puistu tagavara oli 57 m3/ha ja keskmine ühe puu maht 0,057 m3. Hübriidhaavakultuuride tagavarad olid korrelatsioonis puude hulgaga hektaril (r2=0,22; p<0,05) ning tugevas korrelatsioonis ka ühe puu keskmise mahuga (r2=0,95; p<0,05).


• Kolmel hübriidhaava vaatlusalal (Mooste 1, Sikka 3, Sikka 4) mõõdeti autori poolt puud üle ka 13-aastaselt. Nendest kultuuridest saadud takseerandmete põhjal selgus, et hübriidhaavakultuuride tagavara juurdekasv kaheteistaastaselt oli keskmiselt 27m3/ha (vastavalt 28, 36 ja 18 m3/ha).  Võrreldes neid näitajaid Lõuna-Rootsi uuringutega selgub, et parematel muldadel kasvavad Eesti hübriidhaavikud ei jää sealsetele alla. Nimelt väidavad Rootsi uuringud, et 20–25 aastase raieringiga hübriidhaaba majandavates puistutes võib keskmine aastane juurdekasv sobilikul kasvukohal küündida üle 20 m3/ha. Tuginedes Rootsi uuringutele, peaks ka Eestis parematel hübriidhaavakultuurides lõppraie ajaks tagavara olema 300–350 tm/ha.


• Korrelatsioonanalüüsi abil uuriti käesolevas töös 12-aastastes puistutes autori poolt mõõdetud kasvutunnuste, kiirekasvuliste lehtpuude uurimisrühma andmebaasist saadud 7-aastaste mõõtmisandmete ning nende põhjal leitud viimase viie kasvuaasta (7–12) juurdekasvude vahelisi seoseid. Tulemused olid ootuspärased. Sarnaselt üksikpuudele oli ka proovitüki keskmiste kõrguste ja rinnasdiameetrite vahel tugev seos. Puude arv hektaril oli positiivselt mõjutanud 7-aastast kõrgust ja diameetrit, samas 12-aastaselt  usaldatavad seosed puistu tiheduse ja kõrguse ning tiheduse ja diameetri vahel puudusid. Puistu tagavara sõltus mõlemas vanuses eelkõige üksikpuude suurusest, aga ka puistu tihedusest.


• 2011. aasta kevadel teostati Eestis esimene hübriidhaava harvendusraie. Harvendusraie tehti Tartumaal Laaska hübriidhaavakultuuris 40 x 45 m suurusel alal, seega oli raieala pindalaks 0,18 ha. Enne raiet oli puistu tihedus 1422 puud/ha. Pärast raiet jäi alles 817 puud/ha. Harvendus teostati alameetodil, lisaks raiuti välja märkimisväärse põdrakoorimise kahjustusega puud. Väljaraie protsent puude arvust oli 43%. Rinnaspindala enne raiet oli 12,8 m2/ha ning pärast raiet 8,4 m2/ha. Väljaraieprotsent rinnaspindala järgi oli 34%. Hübriidhaavikute harvendusraieküpsust analüüsiti hariliku haava puistutele kehtivate harvendusraie normatiivide põhjal (keskmisele kõrgusele vastav rinnaspindala alammäär pärast harvendust ning täiusele 100% vastav rinnaspindala). Analüüs  näitas, et enamiku hübriidhaavikute rinnaspindala on väiksem harvendamist lubavast alammäärast. Samas ei ole hariliku haava puistute jaoks koostatud normatiivid arvatavasti otseselt ülekantavad hübriidhaavaistandikele. Arvestada tuleks hübriidi kasvukäigu bioloogilist omapära (kiire kasv noorelt) ja istandike lühikese raieringiga majandamise eesmärke.  Praeguse seisuga võib väita, et ainult parima kasvuga puistutes on harvendusraie lubatud, kuigi looduses tehtud vaatluste põhjal tuleks siiski enamikus neist lähitulevikus harvendus teha, et säilitada kõrge produktiivsus ja jämeduskasv kuni küpsuseani ning saavutada koristusraieks maksimaalne puidu biomassi produktsioon.


• Käesoleva töö raames kogutud 12-aastaste hübriidhaavakultuuride kasvuandmete põhjal uuriti, kas sarnased mullaeelistused on püsima jäänud mis olid 5- ja 7-aastaselt. Kõrguste ja diameetrite dispersioonanalüüsid näitasid proovitükkide vahelisi erinevusi kasvukiiruses. Erinevuste peamise põhjustajana võib eeldada erinevusi mullatingimustes. Kultuuride tihedus varieerus suhteliselt vähe, kuigi teatavat mõju kasvule see siiski omas. Veel ühe kasvukiirust mõjutava tegurina võib välja tuua puude klonaalse kuuluvuse. Keskmiselt on ühes kultuuris istutatud 15 erinevasse klooni kuuluvaid hübriidhaabu (Tullus et al. 2007), paraku pole aga kloonide täpne paigutus teada ja seetõttu on raske klooni täpset mõju kasvule hinnata. Võib vaid oletada, et suure kloonide arvu tõttu on pärilikkuse mõju kultuuridevahelistele kasvuerinevustele siiski väiksem kui mullatingimuste mõju.


• Kõige paremat kõrguskasvu näitasid normaalsetel mineraalmuldadel leetunud muldade rühma kuuluvatel muldadel kasvavad puud. Kõige parema kasvuga oli selle rühma muldadest nõrgalt leetunud mullal kasvav hübriidhaavakultuur. Leetunud muldadele järgnevad küllastunud ja küllastamata gleimullad ning leetjad mullad. Vahemikus 7 kuni 12 aastat näitasid kõige suuremat kõrguse juurdekasvu gleimuldadel kasvavad hübriidhaavad. Kõige kesisem oli kõrguskasv rähksetel muldadel. Anormaalsetel mineraalmuldadel näitasid kõige paremat kõrguskasvu deluviaal- ehk pealeuhtemuldadel kasvavad hübriidhaavikud. Veerežiimist lähtudes oli kõige parem kõrguskasv gleistumistunnustega muldadel.


• Lähtudes mulla liigi põhjal prognoositavast metsakasvukohatüübist võib väita, et kõige enam asub katsealasid muldadel, millest kujuneb jänesekapsa metsakasvukohatüüp. Kasvukohatüüpide alusel kõrguse ja diameetri juurdekasvusid võrreldes selgus, et kõige parem oli 7- ja 12-aastaselt kõrguskasv naadi kasvukohatüübis. Rinnasdiameeter oli kõige suurem 7-aastaselt samuti naadi kasvukohatüübis, kuid 12-aastaselt oli keskmine diameeter kõige suurem jänesekapsa kasvukohatüübil kasvavates hübriidhaavikutes.


• Analüüs näitas, et huumushorisondi tüsedus, ehk kõige toitainerikkama mullakihi tüsedus, mõjutas mõlemas vanuses positiivselt kõiki kasvutunnuseid, välja arvatud diameetri juurdekasvu, mis sõltus oluliselt puistu tihedusest.


• Peamistest toiteelementidest mõjutas puude kasvu kõige enam mulla fosfor. Endise maakasutuse käigus väetatud põllumuldade lämmastikuvaru ja kasvu vahel otsene seos puudus, järelikult oli muldade N-sisaldus kiireks kasvuks endiselt piisav. Negatiivne seos N:P suhtega viitab samuti pigem fosfori kasvu limiteerivale mõjule, puud kasvasid paremini, kui omastatava lämmastikukoguse kohta oli mullas piisavalt fosforit.


• Mulla pH ja kasvu vaheline negatiivne seos on vanemates puistutes veidi nõrgem. Vähenenud on mulla ülakihi veemahutavuse ning suurenenud alumise (50–75cm) mullakihi veemahutavuse positiivne mõju puude kasvule. Vanemas eas on puude juurestiku ulatus suurem ning toitainete ja vee omastamine alumistest mullakihtidest muutub kasvu jaoks järjest olulisemaks.


• Põdra ja metskitse kahjustuste vältimiseks hübriidhaavikutes on kõige otsesemaks kaitseks tara, repellendid ja individuaalkaitsevahendid. Autori bakalaureusetöö näitas, et kahjustusi saab vähendada, kui kultuur rajada olemasolevast metsast kaugemale.  Siiski on kultuuri tarastamine kõige tõhusam, kuid ühtlasi ka kõige kallim metskitse ja põdra haavikust eemale hoidmise viis.


• Kopra kahjustust ei olnud Eestis massiliselt hübriidhaavikutes täheldatud, kuid 2011. aasta sügisel fikseeriti Läti piiri ääres asuval Nakri kinnistul massiline kopra kahjustus.  Kokku olid koprad selleks ajaks langetanud sadakond puud. Lahendus kopra poolt põhjustatud kahjustuste vähendamiseks on nende arvukuse reguleerimine veekogus, mille lähedale on kultuur rajatud.

Kokkuvõtteks võib väita, et hübriidhaavaistandike rajamist endistele põllumajandusmaadele võib Eesti mulla- ja kliimatingimustes jätkuvalt soovitada. Meeles peaks pidama, et hea kasvu üheks peamiseks faktoriks on sobiv mulla liik.