• Prindi

Lämmastiku vood ja varud hall-lepikus ja lageraie järgselt - Hardo Becker

Becker, Hardo (2012). Lämmastiku vood ja varud hall-lepikus ja lageraie järgselt. Käsikirjas magistritöö, Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituut, Tartu, Eesti. Maht 41 lehekülge.

Hardo Becker'i magistritöö peamiseks eesmärgiks oli selgitada muutusi lämmastiku netomineralisatsiooni intensiivsuses hall-lepiku lageraie järgselt. Samuti hinnati temperatuuri mõju lämmastiku netomineralisatsiooni intensiivsusele, hall-lepiku biomassis ja produktsioonis seotud lämmastikku ning koostati osaline lämmastiku bilanss. Selleks leiti kogu puistu aastane lämmastiku nõudlus, lämmastiku leostumine mulla nõrgvee kaudu, lämmastiku retranslokatsioon ning kasutati varasemaid lämmastiku depositsiooni hinnanguid.

Antud töös püstitati hüpotees, et hall-lepikus suureneb lageraie järgselt lämmastiku netomineralisatsioon, kuna raiejärgselt mullatemperatuur tõuseb. Samas ökosüsteemi lämmastikunõudlus on oluliselt vähenenud (peamised tarbijad on puud), mis võib viia vaba mineraalse lämmastiku leostumiseni mulla nõrgvee kaudu.

Käsitletud teema on uudne, sellist katset hall-lepikutes pole varem Eestis läbi viidud ja ka maailma teaduskirjanduses on sellesisulisi uurimistulemusi väga vähe.

1. peatükis tutvustatakse läbiviidud uurimistöö materjali ja metoodikat;

2. peatükis tutvustatakse uurimistöö tulemusi ja tehakse järeldusi.

Kokkuvõte

Lämmastiku netomineralisatsiooni intensiivsus hall-lepikus ja lageraie alal oluliselt ei erinenud. Hall-lepikus oli 0-20 cm mullakihis lämmastiku netomineralisatsioon 120,0 kg ha-1 ja lageraie ala puhul 124,4 kg ha-1. Mõlemal alal oli lämmastiku mineralisatsiooni intensiivsus kõrgeim juulis, korreleerudes hästi keskmise õhu- ja mullatemperatuuriga, mis oli samuti kõrgeim juulis. Saadud tulemus on heas kooskõlas seni avaldatud töödega, kus märgitakse netomineralisatsiooni sõltuvust just keskmisest temperatuurist.


Lageraiealal suurenes vahetult peale raiet lühiajaliselt nitraatlämmastiku sisaldus mullas, mida võib seletada oluliselt vähenenud lämmastiku kasutamisega taimede poolt. Kuid mineraalse lämmastiku sisaldus mullas stabiliseerus kiiresti ja viimastel kuudel (august-november) oli mineraalse lämmastiku tase nii hall-lepiku kui ka lagedal alal praktiliselt sama. Seega oli lageraie mõju ühele väga olulisele lämmastikuvoole metsaökosüsteemis väga tagasihoidlik ja lühiajaline. Ka lämmastiku leostumine mõlema ala puhul oli kaduvväike, hall-lepikus 1,42 kg ha-1 ja lageraie alal 1,18 kg ha-1. Kuna lageraie alal puhul lämmastiku netomineralisatsioon ei intensiivistunud ja ka lämmastiku leostumine mulla nõrgvee kaudu osutus väikeseks, ei leidnud antud töös püstitatud hüpotees kinnitust.


Arvestades hall-lepiku aastast biomassi netoproduktsiooni (6,0 t ha-1) ja puistu aastast lämmastiku nõudlust (154,4 kg ha-1) ning seda, et aastane lämmastiku netomineralisatsioon ei kata kogu lämmastikuvajadust, võib oletada, et ka 30-aastases hall-lepikus on sümbiontse lämmastikusidumise voog arvestatav.

Kindlasti ei saa antud uurimustöö põhjal teha suuremaid üldistusi, kuna katsealade arv on piiratud ning andmeid on vähe. Siiski võib antud töö tulemuste põhjal järeldada, et hall-lepikute majandamine (eelkõige lageraie) ei kujuta potentsiaalset keskkonnariski lämmastikuringe seisukohast. Antud teema vajaks edasist uurimist, et saaks teha
olulisemaid järeldusi hall-lepikute majandamise mõjust erinevatele aineringetele sealhulgas süsinikubilansile.