• Prindi

Suvirapsi tasuvus AS Tartu Agro näitel - Airi Kool

Kool, Airi (2012). Suvirapsi tasuvus AS Tartu Agro näitel. Käsikirjas bakalaureusetöö, Eesti Maaülikool, Tartu, Eesti. Maht 55 lehekülge.

 

Airi Kool'i bakalaureusetöö probleemiks on välja selgitada, millised tegurid mõjutavad suvirapsi kasvatamise tasuvust, kuidas oleks võimalik suurendada rapsikasvatusest saadavat kasumit.


Suvirapsi kasvatamise tasuvust mõjutavate tegurite teema on leidunud käsitlust üldiselt teraviljakasvatuse tasandil. Peamised suvirapsi kasvatamist mõjutavad tegurid on esile toodud Viljelusvõistluse kontekstis. Samas pole aga erialakirjanduses laiemalt käsitletud võimalusi rapsikasvatuse tasuvuse suurendamiseks.

Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda majanduslik hinnang aktsiaselts Tartu Agro suvirapsi kasvatamisele aastatel 2007-2011 ning otsida võimalusi rapsi tasuvuse suurendamiseks.

1. peatükis käsitletakse toodangu omahinna ja tasuvuse olemust;

2. peatükis antakse ülevaade rapsist, selle kasvatusest ja tasuvust mõjutavatest teguritest;

3. peatükis analüüsitakse AS Tartu Agro rapsikasvatuse tasuvust.

Kokkuvõte

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda majanduslik hinnang Tartu Agro suvirapsi kasvatamise tasuvusele ning leida võimalusi tasuvuse suurendamiseks. Töö eesmärk saavutati. Töö koostamisel uuriti Tartu Agro suvirapsi kasvatuse tasuvuse näitajaid ning tehti nende põhjal üldistusi, mis on rakendatavad ka teiste ettevõtete rapsikasvatuse tasuvuse suurendamisel.


Bakalaureusetöös koostatud aktsiaseltsi Tartu Agro suvirapsi kasvatamise tasuvusnäitajate analüüsi tulemusena jõudis autor järeldusele, et suvirapsi kasvatamine on üldjuhul tasuv tegevus. Olulist rolli rapsikasvatuse tasuvuse suurendamisel mängivad kulud, kuna kulusid saab ettevõte kontrollida, tulusid reeglina eriti mitte.


AS Tartu Agro puhul on rapsikasvatuse kulude eristamine taimekasvatuse kuludest raskendatud, sest mitmed otsekulud jaotatakse kultuuri kuludeks läbi konto „Taimekasvatuse üldkulud“. Autor leiab, et kui ettevõte jaotaks rapsikasvatusele kulusid otse, mitte läbi tervet taimekasvatust haarava üldkulude-konto, siis oleks rapsikasvatuse tegelikud kulud selgepiirilisemad ning kohad, kust kulusid annaks kärpida oleksid paremini nähtavad.


Töö tulemusena jõudis autor järeldusele, et Tartu Agro suvirapsi omahinda on antud kuluarvestussüsteemi puhul raske ette prognoosida, kuna jaotatavate üldkulude osa ei ole hästi prognoositav. Autori arvates peaks Tartu Agro taimekasvatus kultuuride kuluarvestussüsteem ümberkorraldamist, eesmärgiga vähendada konto „Taimekasvatuse üldkulud“ abil jaotatavate muutuvkulude mahtu ja suurendada otse jaotatavate muutuvkulude osakaalu struktuuris. Hetkel on kultuuriga seotud teatud otsekulud peidetud taimekasvatuse üldkulude alla ning seetõttu paistavad suvirapsi otsekulud madalamana, kui nad tegelikkuses on.


Siinkohal jõudis bakalaureusetöö autor järeldusele, et põllumajanduses oleks vaja ühtset süsteemi omahinna ning kasumi leidmiseks. Süsteem on vajalik haru ettevõtete omavaheliseks võrdlemiseks. Autor leiab, et erilist tähelepanu vajaks üldkulude alla liigituvate kulude osa, kuna ettevõtted võivad praeguses reglementeerimata olukorras liigitada üldkulude alla vägagi erinevaid kulusid. Nagu näiteks Tartu Agro puhul masinatöödega seotud kulud, mida tegelikult oleks võimalik otse kultuurile jaotada.


Leitud tasuvusnäitajate, milleks olid antud töös vaatluse all müügikäibe puhasrentaablus ja kulurentaablus, on näha, et rapsikasvatuse tasuvus on aastati kõikuv, kuid pikaajaliselt siiski rahuldaval tasemel. Autor leiab, et rentaablusnäitajate välja toomine on iga ettevõtte jaoks hea tasuvuse leidmine variant, kuna näiteks kulurentaabluse näitaja puhul on konkreetselt näha, kui palju kulutatud euro kohta raha tagasi teeniti. Selline teadmine aitab ettevõttel aga paremini mõista, kus on peidus tasuvuse suurendamise võti, kas kulud on liiga suured või on toodangu müügihind liiga madal ning tootmine ei tasu end ära.


Võrreldes Tartu Agro suvirapsi kasvatamise kulusid Viljelusvõistlusel osalenutega, jõudis autor järeldusele, et ettevõte oleks antud võistluse tulukuse kategoorias osaledes kindlasti konkurentsivõimeline. Siinkohal tuleb aga mainida, et rakendatud neljast kulude võrdlemise variandist andsid arvatavalt kõige reaalsemaid tulemusi variandid, kus üldkuludest eraldati masinatööde kulud (variant 3) ning variant, kus kulud arvutati agrotehnoloogilistel kaartidel toodud tööde mahu ja maksumuse põhjal (variant 4).


Bakalaureusetöö autor on arvamusel, et Tartu Agro on võimeline suvirapsi kulusid veelgi kärpima ning madalate kulude tulemusena suuremat kasumit teenima. Ettevõtte rapsikasvatuse hektarikulude võrdlemine Viljelusvõistlusel osalevate ettevõtete kuludega on igale ettevõttele heaks võrdluseks, teadmaks millisel tasemel ise hetkel kultuuri viljelemisel ollakse.


Tasuvuse suurendamise võimalusena näeb autor uute suvirapsisortide kasutamist, taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise võimalikke alternatiive, mineraalväetiste asendamist võimalikult suures osas orgaanilise väetisega ning masinapargi uuendamise tulemusena tekkivat võimalikku kulude kokkuhoidu. Samasugused kulude kärpimise võimalused on olemas ka kõigil teistel rapsikasvatusega tegelevatel ettevõtetel.
Autor leiab, et rapsikasvatamine on nii ühiskonnale kui ka loodusele mitmest aspektist tasuv tegevus. Elanikkonnale pakub taimekasvatus (rapsi kasvatus) töökohti, mis tagavad sotsiaalse heaolu. Rapsi viljelemine ühe kultuurina külvikorras parandab mullaviljakust.


Majanduslikult toob rapsikasvatamine kasu ettevõtjale, kes hajutab kultuuri kasvatades oma riske, seetõttu, et rapsi kokkuostuhind on üldjuhul kõrge ning isegi teraviljast madalama saagikuse korral saavutatakse kasumlikkus. Piimakarjakasvatusega tegelevatele ettevõtetele tagab rapsikoogi lisamine ratsiooni suurema piimatoodangu. Töötlevale tööstusele tagab rapsi tootmine toorme.


Üldiselt peab autor suvirapsi kasvatamist perspektiivikaks taimekasvatuse suunaks. Pikema perioodi puhul on kasum tagatud, hoolimata mõnel aastal tekkivatest tagasilöökidest. Rapsiseemnele on olemas turg, mis on pidevalt kasvamas, eelkõige läbi biodiisli tootmise suurenemise.


Tartu Agrol nagu teistelgi rapsi kasvatamisega tegelevatel ettevõtetel on rapsiseemne müügiks mitmeid alternatiive - müüa toodang toiduainetööstusesse või biokütuse tootmiseks. Samuti on Tartu Agro puhul näha, et töötlemise tulemusena tekkiv rapsikook on piimakarjakasvatuse söödana suurendanud toodangut, mis näitab rapsikasvatuse kaudset tasuvust.