• Prindi

Talunik saab nüüd veini ja koduõlut hõlpsamalt müüa

07.06.2012

Otepää lähistel tuhandet viinapuutaime kasvatav Jaak Eensalu pidas visa võitlust selle nimel, et ka väiketootjad saaksid müüa omatoodetud veini, kääritatud jooke ja õlut.

1. aprillist võivad nii tema kui Halliste-mail viinamarju kasvatav Aivar Pehme rõõmustada: aktsiisiseadus, mis varem väiketootjad nurka surus, lubab nüüd koduõlut ja -veini toota leebematel tingimustel.

Kehtima hakanud alkoholiaktsiisi seaduse muudatus puudutab sõltumatuid õlle, veini või kääritatud jookide väiketootjaid, kes ei kuulu mõnele teisele alkoholitootjale. Nad ei pea enam maksma üle jõu käivat tasu mõõtja pädevustunnistuse eest ega esitama laos olevate jookide eest aktsiisimaksu tagatist.

Senine seadus ahistas väiketootjaid
Seni kehtinud kord muutis veini valmistamise väiketootjatele liiga kalliks, sest nende puhul kehtisid samasugused nõuded kui suurtegi alkoholitootjate puhul. Seadus nägi ette, et neil pidi olema alkoholi kanguse pädeva mõõtja tunnistus, mis maksab üle tuhande euro. Iga joogitegu tuli ju aktsiisi määramiseks eraldi üle mõõta.

Seaduse järgi ei saanud üksikisik alkoholi toota, sest mõõtja pidi olema sõltumatu. Ühtlasi käinuks hinnaliste seadmete soetamine väiketootjatele üle jõu. Varem tohtisid aastas kuni 4000 liitrit veini, kääritatud jooki või koduõlut valmistada atesteeritud turismitalud, milles on majutuskohad. Neil oli võimalik müüa oma toodangut kohapeal tarbimiseks, soetamata seejuures pädeva mõõtja tunnistust ning esitamata aktsiisigarantiid.

Oma veinitalu kavandaval Jaak Eensalul valmis tunamullu Otepää lähistel veterinaar- ja toiduametnike tunnustatud veiniköök, milles on viinamarjadest veini valmistamise seadmed. Tema jutu järgi kasvavad viinamarjaveini tootmiseks vajalikud taimed aeglaselt ja annavad esialgu vähe saaki. Praegu on ta suuteline tootma aastas 100—300 liitrit veini, edaspidi loodab jõuda 10 000 liitrini. Eensalu usub, et tulevikus võib Eestis olla kümmekond kohalikku viinamarjaveini tootvat talu.

Halliste mees teeb veini ja siidrit
Halliste vallas oma maadele hiljuti tuhat viinapuutaime istutanud Aivar Pehme sõnutsi saavad meie talunikud nüüd veini või õlut valmistada nagu lätlased, leedulased ja soomlasedki. Aastas lubatav veinikogus 15 000 liitritki on Pehme teada lõunanaabritelt maha viksitud.
«See on päris suur kogus, praegu ei saa isegi terve Eesti peale nii palju viinamarjaveini kokku,» nendib ta. Seadusemuudatusega on ta igatahes rahul: tema jutu järgi annab see võimaluse ka väiketootjatele.
Esialgu Aivar Pehmel suurt saaki kusagilt võtta ei ole ning ta valmistab veini väiksemates kogustes. Tulevikus peab ta võimalikuks viinamarjavälja kümnekordistada ning siis ehk jõuab tema kaup ka poelettidele.
Praegu on talunikul kavas jagada kõik laiali oma suures tutvusringkonnas. Isetehtud veinile näeb ta turgu ennekõike Tallinnas, kus inimesed on maksejõulisemad.E

simese veinilaari valmistas Aivar Pehme läinud sügisel ning tasapisi katsetades on tal kavas teha seda igal aastal
aina rohkem. Praegu valmistub ta ehitama veinikööki. Et rajamisel on ühtlasi õuna- ja pirniistandused, mõlgub mehel mõttes hakata tulevikus ka siidrit valmistama.

Aivar Pehme korraldas äsja viinamarjakasvatuse õppepäeva ning andis osalejatele kaasa pistoksi. Samasugune üritus on kohalikule rahvale plaanis teha juulis. «Loodan, et viinamarjakasvatajaid tuleb juurde, siis saaks tulevikus toota rohkem veini,» arutleb ta. See võiks tema arvates muuta Viljandimaa turismisihtkohana ligitõmbavamaks.

«Mujal maailmas on veiniturism populaarne ning eesti rahvaski on suur veiniarmastaja,» teab Aivar Pehme.

Restoranid on koduveinist huvitatud
«Usun, et see seadusemuudatus on siinsele toidukultuurile hea. Meie paremad restoranid tunnevad koduveini vastu suurt huvi,» tõdeb Jaak Eensalu. Ta lisab, et mujal maailmas on kohalik vein igal pool väga hinnatud. Tema meelest võiks koduaias kasvavatest marjadest ja puuviljadest teha teisigi alkohoolseid jooke. Õuntest saab valmistada kuiva veini ja siidrit. Veiniks passivad hästi aroonia ja ebaküdoonia — viimasest valmistatul on omapärane maitse.«

Soomes kääritatakse imeasju. Populaarne veinimari on valge sõstar, karusmarjast tehakse traditsioonilisel meetodil vahuveini... Meil haigutab selles vallas alles tühi koht,» arutleb Eensalu. Osa Tallinna kõrtse toob tema jutu järgi Soomest väiketootjate õlut, et pakkuda klientidele midagi huvitavamat.

Praegu on Eensalu teada Eestis vaid mõni omamaine dessertvein ning sellega valik piirdubki.

Eesti viinamarjades on suhkrut piisavalt
Aivar Pehme, kes tegi harjutamise mõttes mullu veini ka muudest marjadest ja õuntest, nimetab veinitegemist loominguks, mida saab pidevalt katsetades üha täiustada. Viinamarjaveini maitse tuleb samuti igal aastal erinev, sest mõjutavaid tegureid on palju.

«Olen käinud degusteerimas ja veinitegemist õppimas mitmesugustes veinikeldrites — viimati näiteks Ukrainas. Seal on palju päikest ja magusad viinamarjad ning see kajastub veinides. Need on isegi liiga magusad, meil tulevad mõnusamad ja mahedamad,» tõdeb Pehme. Tema kinnitust mööda on normaalsel aastal ka Eesti viinamarjades veini tegemiseks suhkrut piisavalt.

Viljandimaa suurim istikukasvataja, Seedri puukooli juht Elmar Zimmer ütleb, et veiniviinamarjaistikute nõudlus oli sel kevadel nii suur, et temal neid vajalikus koguses pakkuda ei jagunud. «On tore, et tänu seadusemuudatusele ei pea enam ahistavate reeglite lõa otsas istuma ning maainimestel on jälle üks võimalus juures,» rõõmustab ta.
Põhjamaade kogemustele tuginedes teab Seedri puukooli juht rääkida, et koduveinid on nendes riikides nišitoode ega moodusta üldisest alkoholikogusest suurt osa. Tõenäoliselt kujuneb olukord selliseks ka Eestis.

Kodumaise viinamarjaveini vastu on huvi siiski suur. Ühe pudeli maksumuseks võib kujuneda kuus eurot, mis paneb selle toote võistlema keskmisse hinnaklassi kuuluvate importveinidega. Eesti toote eelis on see, et viinamarju kasvatades peaaegu ei kasutatagi mürke: külmas kliimas on haiguste ja kahjurite levik minimaalne.

Jaak Eensalu jutu järgi tuleb kohapeal tehtud märjuke kvaliteetne ja eksklusiivne. «Väiketootmise vein ei saa kunagi maksta nii vähe kui suurtootmise oma. Sama kehtib õlle kohta. Kui teed kõike ise, pole see odav lõbu,» selgitab ta.

Jaak Eensalu veinid on saanud häid hinnanguid ekspertidelt ning telesaadeteski on nende mekki suurepäraseks kiidetud. Eesti televisiooni saates «Ringvaade» korraldatud pimedegusteerimisel tõdes asjatundja Arne Pajula, et see märjuke võib julgelt konkureerida Prantsuse veiniga, mis maksab poes 25 eurot.

SEADUS
Aprillis kehtima hakanud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmisega said eelise suurtest alkoholitootjatest sõltumatud väikeettevõtjad, peamiselt talunikud.
• Nende aastane tootmismaht on piiratud 40 000 liitri õlle või 15 000 liitri veiniga. Sellistel ettevõtjatel ei pea mõõtmistulemuste jälgitavus olema tõendatud ja üldjuhul ei ole vaja esitada laos olevale alkoholile aktsiisi tagatist. Samuti ei pea nad sisustama akrediteeritud laborit ning saavad nüüd viia oma proovid analüüsida teiste ettevõtjate omasse.
Allikas: «Sakala»

Egon Valdaru, Sakala

Tagasi