Projekt 2000m2
Kui jagame haritava põllumaa (1,5 miljardit hektarit) planeedi elanike vahel ära, jääb igale inimesel umbes 2000m2 põllumaad. Sellel alal peab kasvama kõik mida Emake Maa pakkuda võib
Kui jagame haritava põllumaa (1,5 miljardit hektarit) planeedi elanike vahel ära, jääb igale inimesel umbes 2000m2 põllumaad. Sellel alal peab kasvama kõik mida Emake Maa pakkuda võib
Veebruaris ja märtsis 2022 aastal viidi läbi veebiseminaride sari „Villaveebruar“. Seminaride sari korraldati kodanikualgatusel, et kokku kutsuda villavaldkonnas tegutsevad ettevõtjad andmaks ülevaadet valdkonna huvilistele ning kaardistada head ja vead. Selle tulemusena loodetakse saada villa ja lambakasvatus nö "kivi tagant lahti". Ettevõtmise algidee autor oli lambakasvataja Mats Meriste.
Märtsi alguses valmistuti külvihooajaks virtuaalse seemnefestivaliga. Terve nädala jooksul ol [...]
Toidu teekond lauale ei ole sirgjooneline, pigem meenutab selle tarneahel [...]
Terje Tähtjärv, Eesti Taimekasvatuse Instituudi sordiaretuse teadur, tuli appi selgitama, mida peab algaja kartulikasvataja teadma, millega magusate mugulate saamisel arvestama.
„The Global bean project“ koondab võrgustikku kodanikuühiskonna, ettevõtted, teadus -ja haridusasutused ning avalik-õiguslikud institutsioonid, et edendada ja laiendada kaunviljade kasutamist ja kasvatamist erinevates valdkondades.
Kutse EIP-AGRI seminarile „Üleminek mahepõllumajandusele: uuenduslikud lähenemisviisid ja väljakutsed“. Üritus kestab poolteist päeva ja toimub Itaalias Firenzes 22. ja 23. juunil 2022, osalemine kutsetega.
Tänavu saab mahetootmisega alustamiseks tunnustamise taotlusi esitada Põllumajandus- ja Toiduametile [...]
Üleväetatud või võssakasvanud rohumaad ei saa taastada pelgalt õigete liikide seemneid külvates. Oluline on arvestada, kuidas suudavad erinevates tingimustes kasvanud taimed rohumaa mullas elavate organismidega terviku moodustada. Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Marina Semtšenko hakkab teemat uurima äsja pälvitud ERC grandi toel.
Intensiivset veisekasvatust iseloomustab sageli suur haiguste esinemise risk. Siinsele piimakarjakasvatusele on omane veel karjade jätkuv suurenemine. Viimane tähendab, et nii lehmade kui vasikate visuaalne jälgimine muutub üha keerulisemaks, tuues kaasa haiguste diagnoosimise tavapäraselt hiljem.