Üle maailma arendavad teadlased ja ettevõtted rakuliha ja muid kultuurloomseid saadusi (mereannid, piim, munad, želatiin). Loomade sees kasvamise asemel põhinevad rakulised loomsed tooted elusloomadest eraldatud rakkudel, mida kasvatatakse laborites ja bioreaktorites.
Väikeste pika noka ja pikkade jalgadega kahlajate arvukus väheneb nii üle Euroopa kui ka kogu maailmas. Sageli peetakse selle põhipõhjuseks linnupoegade toidunappust. Eesti Maaülikooli teadlase juhitud uuring lükkab selle väite ümber ning osutab, et pigem seisneb mure toiduküllaste rohumaade kadumises ja kiskjate mõjus.
Nagu areneb põllumajandus, arenevad ka selle tööriistad. Nüüdsed põllutöömasinad on varasematest tootlikumad ja tõhusamad, aga need on samuti kallimad. Kulusid vähendab põllumajandustehnika ühine kasutamine masinaühistutes, mis kannavad Prantsusmaal nimetust CUMA.
Eestis on ligikaudu 14 000 põllumajandustootjat, kes peavad veeseadusest tulenevalt oma põllutegevuste kohta pidama arvestust ehk põlluraamatut. Seda teevad põllumehed mitmel erineval viisil – paberil, Exceli tabelis või mõnes kommertstarkvaras.
Miks ja millele peab sugupulli ostmisel tähelepanu pöörama ning miks peaks karjas kasutama puhtatõulist ja tõuraamatusse kantud sugupulli? Mitte iga isane veis ei ole aretuspull ja mitte iga aretuspull ei ole hea sugupull!
Piisavalt saagi tagamiseks ning mulla ja seda ümbritseva vee ja õhu kvaliteedi säilitamiseks peab väetamine tagama mulla tasakaalustatud toiteelementide bilansi.
Porgand on meil üks armastatumaid ja kasvatatumaid köögivilju. Selleks, et saak hästi säiliks, tuleb järgida mõningaid põhimõtteid
Sügisel toimuvate infopäevade ja koolituste eesmärgiks on pakkuda põllumajandustootjatele tuge juhi töö olemuse süsteemsel mõtestamisel.
Kliimamuutus mõjutab reaalselt üha enam meie keskkonda ning Euroopa põllumajandust ja metsandus. Suurendamaks vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele ja aktiivselt kaasa aidata kliimamuutuste leevendamisele, töötab Eesti talunik Airi Külvet välja oma karjaloomade jaoks jätkusuutlikke praktikaid läbi tervet talu hõlmava lähenemisviisi. „See ei ole raske, kui pidada silmas eesmärki: parem muld, mis on jätkusuutlikum ja annab pikemas perspektiivis suurema saagi.“
Keskkonnaagentuuri värskest raportist „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“ saab ülevaate ulukiasurkondades aastate jooksul toimunud muutustest ja nende põhjustest. Ühtlasi annavad raporti koostanud spetsialistid hinnangu asurkondade seisundile ning teevad küttimissoovitused 2022/2023 jahihooajaks.
