Eestimaa talupidajate keskliit taunib Euroopa Parlamendi põllumajandus- ja maaelukomisjoni poolt parlamendi täiskogule esitatavat otsust, mille kohaselt rakendatakse Eestis põllumajanduslike otsetoetuste suhtes 65 protsendi määra EL-i keskmisest ning see tase saavutatakse alles 2017. aastaks.
Eesti talupidajatele on 65 protsenti selge pettumus, kuna meie taotlus on olnud 90 protsenti EL-i keskmisest toetuste tasemest, teatas talupidajate keskliit.
Euroopa Liidu institutsioonidest on ainsana meie positsioone toetanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, lisas liit.
Kahjuks ei vasta liidu sõnul tõele ka meediasse saadetud sõnum, et maaelutoetuste osa Eestis suureneb.
Kõnealuse ettepaneku kohaselt peaks maaelutoetuste kogueelarve tõusma kolme protsendi võrra, kuid see ei tähenda, et kolmeprotsendilist tõusu rakendatakse võrdselt kõigile liikmesriikidele, sealhulgas ka Eestile.
Erinevalt otsetoetuste eelarvest, mis otsustatakse liikmesriikide kaupa, on maaelutoetuste eelarve üldine ning selle jaotust liikmesriikide vahel ei ole veel teada.
Mõned Brüsseli ametnikud on vihjanud, et võimalik on Eesti maaelutoetuste eelarve 14protsendiline vähenemine. Seega tõstis parlamendi põllumajandus- ja maaelukomisjon maaelutoetuste kogueelarvet peamiselt selleks, et kompenseerida otsetoetuste vähenemist neis liikmesriikides, kus see tase langeb, teatas liit.
Taoline sõnum on liidu hinnangul Euroopa Parlamendist välja saadetud ilmselge eesmärgiga mõjutada eelseisva Euroopa Ülemkogu poolt vastuvõetavaid otsuseid. Kui seni teadaolevalt võinuks ülemkogu otsus tõsta Balti riikides otsetoetuste taset kuni 75 protsendini EL-i keskmisest (ka ministrite nõukogus on 75% taseme saavutamist peetud üsna realistlikuks), siis pärast sellise signaali andmist parlamendi poolt on 75protsendilise taseme kaitsmine väga raske.
Kindlasti vähendas Euroopa Parlamendi põllumajandus- ja maaelukomisjoni otsus Eesti poliitikute, ametnike, ministrite ja peaministri läbirääkimiste mänguruumi Eestile soodsa positsiooni saavutamiseks, nentis talupidajateliit.
Kuigi tegu pole Euroopa Parlamendi lõpliku otsusega, pole liidu sõnul usutav, et parlamendi täiskogu hakkab ÜPP eelarvet oma istungi käigus muutma. Kui aga parlament ja nõukogu jäävad eriarvamustele, rakendub mitmeid kuid kestev lepitusmenetlus ning kõigi osapoolte huvides on taolist olukorda vältida. Seetõttu on suure tõenäosusega järgmise perioodi otsetoetuste tase Eesti jaoks juba ära otsustatud.
Kuid parlamendikomisjonis läbiviidud hääletuste tulemustel on ka mõningaid positiivseid jooni. Liit tervitas otsust seada väljamakstavatele otsetoetustele ülempiirid ning samuti nn rohestamise meetmete rakendamisel pakutud teatavat paindlikkust.
Talupidajate keskliit avaldas kahetsust, et ükski Eestist valitud Euroopa Parlamendi liige pole põllumajandus- ja maaelukomisjoni liige, kellel olnuks kõige otsesem võimalus läbirääkimiste ja debattide käigus vastuvõetud otsuse eelnõud mõjutada, sh arendada Balti koostööd parlamendikomisjoni siseselt. Kuigi lõplikud otsused EL-i eelarve kohta pole veel langetatud, on parlamendikomisjoni kõnealuse otsuse valguses Balti põllumajandusorganisatsioonide, ametnike ja ministrite mitme viimase aasta pingutused liiva jooksmas ja see valmistab meile tõelise pettumuse.
Delfi Majandus (28.01.2013)
