Inkade kuld näksib rohtu Kännu talu karjamaadel

Inkade kuld näksib rohtu Kännu talu karjamaadel

Pärnumaal Kännu talus rajavad elukaaslased Kaja Varmison ja Kai Ødegårdstuen turismitalu, kus külastajaid võtab vastu seni Eesti suurim alpakade kari.

Karjas on praegu 21 isendit Huacaya ja Suri liigist. Perenaine Kaja ei teagi, et kusagil mujal Eestis Surisid elaks. Huacayasid on riiki toodud, aga väiksema karjana.

Turismitalu ise on alles ehitusjärgus: elukaaslased kolisid Norrast Eestisse tänavu aasta alguses ja esimesed 14 looma jõudsid Inglismaalt tallu mais.

Kaja ja Kai elasid üheskoos Norras neli aastat. “Mõtlesime, et tahaks mujale. Tahaks alustada millegi täiesti uuega. Norras oleks turismitalu loomine üüratult kallis ega tuleks ilma pangalaenuta kõne allagi,” jutustab Kaja. Et Eesti Kaile meeldis, hakkas paar Pärnumaal sobivat maakohta otsima. Kaja on Pärnus sirgunud ja nii tundus loomulik esmalt siinkandis ringi vaadata.

Tegelikult pole kumbki paarilistest maainimene ja loomi nad varem pidanud ei ole, kui Kaja kass välja arvata.

Armas ja hingega

Kännu talu ei tundunud internetis fotode järgi otsustades suurema asjana, aga kohale otsa vaadates oli elamus sootuks teine. “Seinad olid püsti ja elutoas kasvasid puud. 20 aastat tagasi oli seal hakatud maja ehitama ja siis pooleli jäetud. Oli vana õunapuuaed. Põlispuud. Tundus armas ja hingega koht,” meenutab Kaja.

Kuidas tekkis mõte alpakasid pidama hakata? Kaja ütleb, et tema on käsitöötegija: armastab kududa ja heegeldada. Imekaunis alpakavillast vestki tema seljas on enda kätetöö. Norras kudumisega ametis olles hoidnud naine käes alpakalõnga ja hakanud mõtlema, et millised need alpakad ikkagi on. Guugeldas, luges ja jäi mõttesse. Tore loom. Miks mitte neid pidada? Samuti on Kai alati unistanud turismindusega tegelemisest.

Üheskoos külastati Norras tegutsevat alpakafarmi, et neid villakandjaid lähemalt uurida. Seejärel mõte küpses ja paar sõitis koolituse eesmärgil Inglismaale alpakafarmi, kus Kaja sai hiljem lühikest aega tööd teha ja pügamispäevadel osaleda. Alpakavill võib olla väga erineva kvaliteediga, selle sorte tuli tundma õppida. Erinevus seisneb karva kiu jämeduses: see võib olla 14–24 mikronit ja sõltub geenidest. Kaja prognoosib Eestis kasvavate alpakade karvakiu jämeduseks 18–20 mikronit. Alpakavill pole nii kare kui lambavill, vaid väga pehme.

Kliima peaks sobima

Tuleb välja, et alpakasid kasvatatakse usinalt nii Euroopas kui Skandinaavias. Mäestikus öösiti külmakraadidega harjunud kaamellaste perekonda kuuluvad alpakad võivad talvelgi olla väljas ja taluvad kuni 35 miinuskraadi. Kännu talus on neile ehitatud omaette varjualune, kuid Kaja on täheldanud, et loomad eelistavad olla iga ilmaga karjamaal. Muidugi on alpakade kodumaal Peruus Andide mäestikus kidur taimestik, samal ajal sisaldab sealne napp rohelus rohkem mineraalaineid kui meie karjamaade rohi. Mineraalaineid tulebki Eestis alpakadele juurde anda.

Kännu talu alpakad on kenasti kohanenud ja kodunenud, äsja sai kari lisagi. Nimelt on need laamade sugulased karjaloomad ja tunnevad end kõige paremini omasuguste seltskonnas. Kaja muigab, et loomad on parajad rassistid: kui karja tuleb juurde musti loomi, liduvad need kohe ülejäänud mustade juurde, kui valgeid, siis nood otsivad esmalt valgete villakandjate seltsi.

Alpakatüdrukud ja -poisid jalutavad eri karjamaadel ja isaste tegemisi jälgib Kaja vahel nagu vaatemängu. Vahel jääb mulje, nagu peaksid nad isekeskis justkui olümpiamänge: hüppavad ja jooksevad võidu, kaelad õieli. Küllap tahavad emastele muljet avaldada.

Käsitööhuviliste keskus

Kaja eesmärk on toota villa ja lõnga. Tal on plaan hoida iga looma vill eraldi: alpakad on stressivabad isendid ja sobivad hästi teraapialoomadeks, kui neid harjutada inimesega rohkem koos olema. Nad on uudishimulikud, toreda iseloomu ja isikupärase näoga tegelased. Nende vaatlemine on nauditav ja rahustab närvi. Kui külastaja “armub” mõnda kindlasse loomakesse, on tal võimalik tellida oma lemmiku villast tehtud lõnga või koguni kootud esemeid. Ühe alpaka eluiga on 20–25 aastat.

Kai on seda meelt, et turismitalu üks suundi võikski olla käsitöö: huvilistel on võimalus tulla sinna villa ketrama ja käsitööd tegema.

Kai arvates on Eestis asjaajamine lihtsam kui Norras. Ta on palju reisinud ja usub, et mõne aasta pärast on meie töökate inimestega väike riik niisama heal järjel kui mõni vana Euroopa riik. Eesti kultuur on omanäoline, ent äratuntavalt skandinaavialik – Põhjala inimesena tunnetab ta sama põhiolemust.

ALPAKAD

* Alpakasid on Lõuna-Ameerika kaamellaste nelja sugukonna loomade seas kõige rohkem. Kuid vallutajad 16. sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sisse toodud Merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks 19. sajandi keskpaigani, kuni Briti tekstiilitööstur Sir Titus Salt need loomad avastas. Sellest ajast on alpakavill siidi ja kašmiiri kõrval üks hinnatumaid kiude maailmas.

* Alpakad on märkimisväärselt väiksemad laamadest, kuid suuremad vikunjadest. Erinevalt laamadest ei kasutata neid veoloomadena, vaid kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil.

* Alpakade kõrvad on kikkis, ent laamadel on banaanikujulised kõrvad.

* Peruu valitsus on võtnud alpakad kaitse alla: seadus ei luba neid liha saamiseks tappa.

* Tänapäevalgi kasvatatakse alpakasid farmides. Neid karjatatakse Andides aasta läbi. Iseloomult on alpakad õrnad, uudishimulikud, intelligentsed ja tähelepanelikud. Karja hoiatavad nad sissetungijate eest sissehingamisel tekkiva valju ja terava, eeslikisa meenutava häälega. Väiksemaid röövloomi võivad nad rünnata, andes esijalgadega hoope ja sülitades.

* Vabaduses elavad alpakad püütakse pügamiseks kinni, seda tehakse iga kahe aasta tagant. Farmiloomi võidakse pügada kaks korda aastas.

* Kõige levimum alpakaliik on teistest selgesti eristuv sirge ja tiheda karvkattega Huacaya. Seda liiki loomad suudavad elada Andides kõige raskemates oludes. Nende vill on tugev ja säbar ning sarnaneb kõige rohkem lambavillaga.

* Pika, krussis ja läikiva karvkattega Suri liiki alpaka vill sobib iseäranis hästi luksusliku mantliriide tootmiseks. Kiud on läikiv, tavaliselt valge ja üsna sirge, mitte eriti elastne ja tundub siidisena.

* Alpakavilla on musta, valget, hallikates ja pruunides toonides. Peruus on määratletud üle 52 värvitooni alpakavilla. Tavaliselt kasutatakse looduslikku tooni villa.

* Alpakavillak on läikiv ja siidine. Villakiud on tuntud kui sooja pidav, kortsumatu, väga hea veeimavusega ja ülipehme. Soojapidavus, mida peetakse lambavillast seitse korda paremaks, tekib tänu kius peituvale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks, ja kuna kiud pole kaetud lanoliiniga, ei tõrju alpakavill vett. Alpakavill pole nii säbar kui lambavill, seega on vähem elastne.

Silja Joon, Pärnu Postimees (29.09.2012)
 

 

2012-10-01T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 1. oktoober, 2012|Uudised|