Kus me oma puidutööstusega oleme?

Kus me oma puidutööstusega oleme?

Noppeid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu seminarilt "Tootlikkus ja konkurentsivõime metsa- ja puidutööstussektoris".

– Võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti metsa- ja puidusektori lisandväärtus töötaja kohta suurem, aga Põhjamaadele jääme alla. Üks põhjus on see, et Eesti on spetsialiseerunud pigem puidu mehaanilisele töötlemisele, kus lisandväärtus ühiku kohta ongi väiksem kui näiteks paberitööstuses. Eestis on metsasektoris tegutsejatest vaid 6% paberi ja papi tootjad, Soomes ja Rootsis aga 40%.

Meie peamiseks haruks on saematerjalide tootmine ja järeltöötlemine. Siin annavad paljuski tooni 1990. ja 2000. aastate investeeringud, efektiivsus ja tootlikkus naturaalühikutes inimese kohta on selles sektori harus väga heal tasemel. Väiksematele ettevõtetele käib aga tihti üle jõu nii korraliku tehnika soetamine kui ka moodsate juhtimistehnikate kasutuselevõtt. (Balti Uuringute Instituudi juhatuse esimees Marek Tiits.)

– Maailma suurim tootja metsa- ja puidutööstuses on Kanada, järgnevad Saksamaa, Venemaa ja Rootsi, seejärel mahuvad tabelisse Soome, Austria ja Eesti. Toodangumahu näitaja ühe inimese kohta on Eestis väga hea: Eesti on saetööstuse tootlikkuselt naturaalühikutes inimese kohta Rootsi järel teisel kohal, tahapoole jäävad Kanada, Austria ja Soome.

Puidu ostuhind Eestis on perioodil 2006-2011 muutunud vaid 0,4%, tööjõu hind on samal perioodil kasvanud 7%. Eestil on selles osas praegu küll hea positsioon, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb arvestada, et puidu ja tööjõu hinnad lähiajal paratamatult kasvavad. Võtmetähtsusega on uute toodete turuletoomine. (Indufor Oy vanemkonsultant Anders Portin.)

– Tootlikkus ei ole kõik, kuid pikemas perspektiivis on ta peaaegu kõik. Tootlikkuse parandamiseks ühes ettevõttes tuleb leida kokkuhoiukohad seal, kus ka tegelikkuses ressurssi raisatakse, mitte seal, kust enamasti kiputakse seda tegema. ASi Toftan kasvu taga pole olnud odav tooraine, vaid päevast päeva tehtav töö tulude ja ühikukuludega. Ühikukulud on ettevõttes suudetud sarnased hoida juba aastast 2001 – seda vaatamata drastiliselt muutunud hindadele. (ASi Toftan tegevjuht ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula.)

– Metsavarumisel on jätkusuutlik ettevõte, kelle masin varub aastas 35 000 tm puitu – sel juhul jaksab ta ka iga viie aasta tagant masina välja vahetada. Riigimetsas töötavatest masinatest parim töötab üles 50 000 tm metsa aastas. (RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.)

Allikas: www.empl.ee, seminari materjalid

2013-07-30T10:00:00+00:00Teisipäev, 30. juuli, 2013|Uudised|