Eesti lambakasvatajate seltsi juhid käisid teisipäeval riigikogu maaelukomisjonis ja rääkisid, millised on lambakasvatajate mured ja mida nende lahendamiseks ette võtta.
Lambakasvatajad tõid välja, et lammaste elektrooniline kõrvamärgistamine on väga kulukas, mistõttu peaks Eesti taotlema endale õiguse elektroonilisi kõrvamärke mitte kasutada, kirjutas Saarte Hääl.
Eesti lambakasvatajate seltsi tegevjuht Külli Vikat ütles, et Euroopas maksab elektrooniline kõrvamärk alla euro, kuid Eestis on see kaks korda kallim. Samas on elektroonilisi märke vaja vaid lammaste müümisel Euroopasse, kuid Türgis, kuhu Eesti lambad müüakse, neid ei nõuta.
Lambakasvatajad tegid ka ettepaneku lüüa kiskjakahjude ennetamise ja kiskjakahjude hüvitamise toetussummad lahku.
Mujalt Euroopast võib tuua näiteid, kus kahjude ennetamiseks ja hüvitamiseks on eraldi summad ja kus lambapidajad saavad kahjude korral oluliselt rohkem hüvitist kui Eesti lambakasvatajad.
Ka peaks kiskjakahju hüvitamine toimuma kiiremini, sest kui Eestis murtakse lammas näiteks jaanuaris, aga raha saab alles järgmise aasta märtsis.
Õhtuleht (20.10.2012)
