Avaldatud: 25. september 2012Kategooriad: Uudised

See on Molu. Ta on holstein-friisi tõugu lüpsilehm, kelle Sepa mahetalu pidaja Nele Tamm sai päranduseks emalt. Molu on Sepa kaheksast lüpsilehmast kõige suurema piimaanniga. Sel aastal sai talu mahepidamisel loomalt parematel päevadel 32 liitrit.

Kui Molu mullusuvine suurim piimaand oli 27 liitrit päevas, siis tänavu oli seda juba viis liitrit enam.

Talu piimatootmine on Nele Tamme sõnutsi üldse suurenenud, aga põhjus peitub selles, et kevadest on nende piimalehmade kari kasvanud.

Enne oli Sepa mahetalus kolm lüpsilehma. Üks neist poegis ja kevadel soetas pererahvas veel kaks tiinet mullikat. Nüüd on loomi kaheksa.

Viljandlane mekib kodus tehtud jäätist

Kuigi Sepa talu asub Pärnumaal, kinnitab Nele Tamm, et viljandimaalastele lähevad talu piimatooted hästi kaubaks. Toiduvõrgustiku Otse Tootjalt Tarbijale kaudu käib ta Viljandis toidupäeval juustu, kohupiima ja jäätist pakkumas üle kolme nädala.

Viljandi inimesed tellivad Tamme sõnutsi palju võid, kodujuustu ja salatijuustu. Varem oli nimekirjas salatijuustu asemel feta, aga see on kaitstud nimi, mida ei tohi enam kasutada.

«Plaanimine ja meiliga ettetellimine on küll natuke keerulisem kui poeriiulitelt valimine, aga ometi inimesed tellivad,» lausus ta.

Viljandlane loetleb Sepa perenaisele saadetud e-kirjas tooteid, mida soovib järgmisel toidukohtumisel osta. Möödunud neljapäeval oli Tamm ühe inimese tarbeks valmistanud näiteks vanilje ja halvaa-maapähkli jäätist. Maiuse toob ta kohale 500-grammistes plast­ämbrites.

Oma jäätiseaparaati Tamm ülearu ei kiida. «Korralik masin võtab sisse viis liitrit jäätisepõhja, minu omasse läheb hädavaevu liiter,» ütles ta. Kui tellimusi on palju, paneb perenaine masina päevas kaks korda tööle. Rohkem ei saa, sest kauss peab jõudma vahepeal jälle ära külmuda.

Piim tuleb koju kaks korda nädalas

Sepa talu toodete nimekirja kuuluvad jäätis, või, jogurt, sõir, kodujuust, toorjuust, kohupiimakreem ja salatijuust.

Kõige rohkem annab talu siiski välja lihtsat toorpiima. «Seda ei töödelda, see on mul algtoode,» ütles Nele Tamm. Erinevalt tööstustoodangust on selles muutumatul kujul säilinud vitamiinid, ensüümid ja rasvakerakesed.

Piima viib perenaine ümberkaudsetele inimestele ise kätte. Tema lehmade annist saavad rõõmu tunda peaasjalikult pärnakad. Piimaring on kaks korda nädalas ja korraga võetakse kaks või kolm liitrit. «Piim seisab nii kaua värske, et kaks korda käimine katab inimeste vajaduse,» tähendas Nele Tamm.

Perenaise sõnutsi inimestel huvist talu toodangu vastu puudu ei tule. Muret teeb hoopis kättesaadavus. «Hea on, kui tooted tuuakse kohapeale, aga kõige mugavam on inimesel minna suurde kauplusesse, kus kõik on korraga riiulitel ning saab käigupealt otsustada, mida ja kui palju osta — pole vaja plaanida ega ette tellida,» rääkis ta. Ometi leiduvat inimesi, kes on huvitatud just talukraamist ning võtavad vaevaks tellimuse esitada.

Ristik paneks Molu rohkem piima andma

Suuremate tootjatega Sepa mahetalu võrrelda ei saa. Selleks peaks lehmi rohkem olema.

Nele Tamm ei peagi vajalikuks toodangu mahtu suureks ajada. «Mul on oma tarbijad, kes ostavad parasjagu nii palju, et kõik toodetu läheb praegu kaubaks,» tähendas ta.

Kui tekib vajadus ja piima hakkab puudu jääma, tuleb perenaise jutu järgi mõelda toodangu kasvule. Praegu saab Nele Tamm oma toodangu turustatud ja tal pole tarvidust piima ülejääki kombinaati saata.

«Kui lehmadele oleks pakkuda ristikut, annaksid nad veel rohkem,» lausus perenaine. Praegu ütleb ta loomad olevat looduslikul karjamaal.

Perenaise sõnul suurendavad tootlikkust just söödad. «Silovalmistamistehnika võimaldaks piimaandi suurendada, maaharimistehnika lubaks uuendada rohumaid ja külvata ristikut ning sellest oleks omakorda abi,» selgitas ta. Praegu on talu piimatootjana väike, tõsiselt on seal sellega tegeldud alles kaks aastat.

Hobi korras toodeti Sepa talus piima juba 1980. aastate lõpul ning suuremalt võeti asi ette 1999. aastal.

Lehm annab rohkem piima kui varem

Käesoleva aasta esimesel poolel toodeti Eestis rohkem piima kui varasematel aastatel. Ühe lehma kohta saadi seda mullusest ligi kakssada kilogrammi enam.

«Viimase viie aasta võrdluses on lehmade tootlikkus järjest kasvanud,» sõnas põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist Ahto Tilk. Erandiks nimetas ta ainult 2009. aastat, mil madalate kokkuostuhindade tõttu vähenesid nii piimatoodang kui lehmade arv.

2012. aasta esimesel poolel saadi Eestis 359 000 tonni piima, 4,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Veel rohkem piima kui möödunud poolaastal toodeti Eestis enne Euroopa Liitu astumist, aastal 1998. Toona oli piimalehmi üle 150 000 ning nende aastane toodang küündis 729 000 tonnini.

«Produktiivsus seevastu oli toona praegusest märksa kehvem,» sõnas Ahto Tilk ja tõi näite, et siis andis üks lehm aastas 4456 kilogrammi, aga tänavu oli juba esimesel poolaastal keskmine piimatoodang 3673 kilogrammi.

Kuigi lehmade arv on ajapikku vähenenud, oli tänavuse esimese aastapoole keskmine piimakogus viimase aja suurim.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder lausus, et Eesti piimandussektor võiks aastaks 2020 kasvada kolmandiku võrra.

«Eestil on head piimatootmise eeldused,» kõneles Helir-Valdor Seeder. «2020. aastaks oleme tootjatega seadnud eesmärgi kasvatada aastast piimatoodangut kolmandiku võrra. Selleks tuleb jätkata investeeringuid, suurendada karja ja muuta tootmine tõhusamaks.»

Teisalt maksti tänavu esimesel poolaastal tootjatele piima eest madalamat hinda kui mullu.  

Ahto Tilga sõnutsi toodetakse Eestis Euroopa Liidu piimast umbes 0,5 protsenti. Viimasel ajal on piimatootmine tema jutu järgi moodustanud meie siseturu vajadusest isegi 160 protsenti.

«Oleme piimatooteid eksportivate riikide seas, mistõttu Euroopa Liidus ja maailmas selles valdkonnas valitsev olukord mõjutab otseselt meie piimatootjate käekäiku,» tõdes Tilk.

Seedri hinnangul on piimandus teinud läbi suure arengu. «Iga kolmas euro põllumajanduses tuleb sellest. Nüüd peab suurendama töötlemisvõimsust, lisandväärtuse andmist ja eksporti,» ütles minister.

Kitsed trügivad rohumaale lehmade kõrvale

Eesti piimanduse strateegiast saab teada, et peale traditsioonilise piimatootmise on viimastel aastatel jõudsalt arenenud kitsekasvatus ja kitsepiimatootmine. Kasvanud on nii kitsepidajate kui kitsede arv.

2011. aastaks oli Eestis ligi 500 kasvataja omanduses 1431 piimakitse. Viimaste arvu suurenemisele on ilmselt kaasa aidanud toetused, mida makstakse rohumaa hektari kohta kasvatatavate kitsede eest.

Kitsekasvatus on väiketootmiseks sobivam kui lehmapidamine ning pakub head alternatiivi ka väiksema karjaga lehmapidajatele. Kuigi kitsi peetakse praegu ennekõike oma perele piima saamiseks, on üha enam hakatud valmistama kitsepiimatooteid ka müügiks.

Sigrid Koorep, Sakala (25.09.2012)

 

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/