Avaldatud: 24. september 2012Kategooriad: Uudised

Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Teet Soorm leiab, et uus maaelu arengukava peaks võtma suuna lihaveise- ja pullifarmide ehitamisele.

Teet Soormi sõnul on kätte jõudnud aeg pöörata tähelepanu veiseliha tootmistingimuste parandamisele, sest kõik jätkusuutlikud piimafarmid, seafarmid ja linnufarmid on Euroopa Liidu toetusraha juba saanud.

Samas on Eestis päris palju lihaloomi ja suurem osa lihaveiste pullidest müüakse Eestist välja. Lisaks on Eestis umbes 100 000 lüpsilehma, kelle ilmale toodud pullidest müüakse 95 protsenti juba mõne kuu vanuselt Eestist välja.

“Rääkisime sel teemal põllumajandusministriga ja küsimus on selles, et miks ei suuda me neile noortele pullidele pakkuda lisaväärtust Eestis, olgu nad siis lihaveiste või piimalehmade järglased,” rääkis Teet Soorm. Tema sõnul on tekkinud olukord, kus eestlased tarbivad endiselt ka veiseliha, kuid kohaliku veiseliha puudumise tõttu on suurem osa Eestis pakutavast veiselihast imporditud. “Sööme importliha, aga miks me ei võiks Eestimaal ise kasvatada neid loomi tapaküpseks,” küsib Soorm, kelle hinnangul ühtlustub veiseliha hind Eestis varem või hiljem Euroopa Liidu omaga.

Kohaliku veisekasvatuse arendamiseks tuleb Soormi sõnul ELi uuel eelarveperioodil 2014–2020 pöörata rohkem tähelepanu lihaveise- ja pullifarmide ehitamisele. “Selge see, et kõik veisekasvatajad lautu ehitama ei hakka ja kõik ei tahagi. Aga ma arvan, et paljud tahaksid pakkuda lisaväärtust oma põldudele ja silotehnikale ja tühjalt seisvatele hoonetele.”

OÜ Saaremaa Lihatööstus juhatuse esimees Kristjan Leedo ütles, et nende tööstuse ja sellega seotud veisekasvatuse jaoks oleks lihaveiselautade ehitamise toetamine kindlasti positiivne. Lihakombinaadiga seotud Saare Veisekasvatusel on kavas kasvatada lihaveiste kari esmalt 5000-pealiseks ja minna siis jõudumööda veel edasi. “Praegu me teeme seda suuresti omal jõul, mistõttu selline toetusmeede oleks meile kindlasti hea,” märkis Leedo.

Vaivere talunik Jaan Kiider, kes toodab piima ja kasvatab ka lihaveiseid, ütles, et alates 2014. aastast on taas võimalik laudaehituseks toetust taotleda. Kindlasti on investeeringutoetuse saamisega olnud probleeme, sest raha võiks ju alati rohkem olla, lausus talunik.

Asjaolu, et piimafarmid on saanud lihaveisekasvatajatest rohkem toetusraha, ei näita Kiideri hinnangul, et riik oleks lihaveisekasvatajate suhtes ülekohtune. “Riigil on kõik need võimalused välja pakutud ja kui lihaveisekasvatajad ei ole tahtnud omale lauta ehitada, on see nende enda probleem,” leidis Kiider. “Võimalused on nii piimatootjatel kui lihaveisekasvatajatel olnud võrdsed, olen ise mõlemat ja tean seda asja,” rääkis Vaivere talunik. “Kui riigil on võimalik teha eraldi meede lihaveisekasvatajatele, siis miks mitte, aga ma usun, et riik ei hakka asja nii keeruliseks ajama,” lisas ta.

Eesti tõuloomakasvatajate ühistu (ETKÜ) lihaveiste spetsialist Reet Toi ütles eelmisel nädalal Maalehes, et kuigi lihaveist saab pidada ka lumehanges, on tema elutingimused laudas loomulikult paremad. Kindlasti tuleks lihaveiseid laudas pidada poegimisperioodil, et loomadele vajadusel abi osutada ja vasikad nummerdada. Samuti peetakse intensiivsemaid lihaveisetõuge laudas kolm-neli kuud enne müüki lõppnuumal.

Aastate jooksul on Eestis ehitatud umbes kümmekond uut lihaveiselauta. Palju on aga nende jaoks renoveeritud ka vanu kolhoosilautu, kirjutas Maaleht.

Ain Lember, Saarte Hääl (22.09.2012)

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/