Saarte Hääl: Põllumajandusteadlased said põnevaid uurimisteemasid

Saarte Hääl: Põllumajandusteadlased said põnevaid uurimisteemasid

Saarte Hääl teeb põgusa kokkuvõtte põllumajandusministeeriumi korraldatud konkursile laekunud teemadest, mille uurimisega teadlased võib-olla juba järgmisel aastal pihta hakkavad.

Projektiteemade ettepanekuid võisid esitada põllumajandustootjad ja -töötlejad, teadus- ja arendusasutused, esindusorganisatsioonid ning põllumajandusministeeriumi osakonnad ja valitsemisala asutused. Teemasid hinnatakse vastavalt riikliku programmi eesmärkidele ja teema aktuaalsusele ning hindamistulemustest lähtudes kuulutatakse välja avalik projektitaotluste konkurss 2013. a algavatele rakendusuuringute projektidele.

Lambakasvatajaid huvitab Eesti söötade vasesisaldus

Eesti lambakasvatajate selts pakkus välja uurida Eesti erinevates piirkondades rohusöötade vasesisaldust ja töötada erinevatele piirkondadele välja lammastele sobivad mineraalsöödasegud.

Vask on lammaste söötmisel oluline mikroelement ja vasel on looma organismis mitmeid ülesandeid. Lammaste söötmisel teeb vasetarbe katmise keerukaks see, et lammas on vase suhtes ülimalt õrn loomaliik. Selletõttu võib lammastel esineda nii vasepuudusest tingitud aneemiat ja talledel sünnijärgset liikumatust kui ka vase ülesöötmisel vasemürgitust.

Mikroelementide (vask, molübdeen ja tsink) bilanssi Eesti muldades on küll uuritud ja on jõutud järeldusele, et 32,2% Eesti haritavast maast on vasevaene, kuid on ka piirkondi, kus muldades vasepuudust ei esine.

Kuna rohusöötade vasesisaldust ei ole Eestis varem uuritud ja lambakasvatajatel puudub selle kohta informatsioon, siis ei ole neil võimalik valida antud piirkonna jaoks sobivat uttedele või talledele mõeldud mikroelementide segu. Vasekontsentratsioon kommertssegudes võib erineda väga suurtes piirides ja ebaõige valik võib põhjustada nii vasepuuduse kui ka vasemürgitusega kaasnevaid haigusi.

LED-valgustus köögiviljakasvatusse

Jõgeva sordiaretuse instituut tuli välja ideega võtta viimastel aastatel mitmes valdkonnas rakendust leidnud LED- (light emitting diodes) valgustus kasutusele ka tööstuslikus taimekasvatuses. Kuna katmikviljeluses on kulud valgustusele väga suured, võimaldaksid hõõglampidest tunduvalt madalama energiatarbega LED-lambid olulist rahalist kokkuhoidu.

Teine LED-lampide pluss võiks olla eri värvi LED-ide kombineerimine ühes lambis, mis võimaldab luua erinevatele kultuuridele paremini sobivaid lampe ning sõltuvalt taime arengujärgust hõlpsasti muuta taimele vajaliku valguse kogust ja spektrit.

Seni ei ole maailmas leitud sellist kombinatsiooni, mis sobiks kõikidele kasvatatavatele kultuuridele, sest iga kultuur ja iga sort reageerib valgusele erinevalt. Samuti erineb idanemiseks ja istikuperioodiks sobiv valgus sellest, mis sobib õitsemise ja viljade küpsemise ajal.

Pikas perspektiivis oleks vajalik kombineerida sobiv valgustus, mis sobiks kolme kõige tähtsama kasvuhooneköögivilja (lehtsalat, kurk ja tomat) idanemis- ja kasvuperioodi jaoks.
Uuringute esmane eesmärk oleks leida sobiv valgustus lehtsalati kasvatamiseks kasvuhoones.

Rapsikasvatajaid hirmutab nuuteri hävitustöö

Põllumajandusettevõte Oilseeds Agro OÜ näeb vajadust uurida, mida saaks ette võtta Eesti rapsipõldudel koha sisse võtnud ristõieliste taimehaigusega nuuter.

Kuna rapsi kasvatatakse viimastel aastatel tihedamalt kui esialgselt soovitatud, on rapsipõldudel hakanud levima ohtlik haigus nuuter, mis levib ka ristõieliste umbrohtudega, samuti köögiviljakasvatuses. Nuuter on viimastel aastatel väga kiiresti levinud Kesk-Eesti põldudel ja Viljandimaal.

Uurimisteema väljapakkuja peab vajalikuks selgitada võimalusi nuutriseene kiireks määramiseks mullas, et vältida rapsi külvamist põldudele, kus see hävib. Nuutriga kahjustatud põldudel on saak hävinud kuni 80% ulatuses, kuid võimalik on ka kogu saagi hävimine.

Ülevaade põllumajandusmaa kasutamisest

Eesti maaülikooli hinnangul vajaks uurimist põllumajandustootjate maakasutuse ruumiliste omaduste iseloom (killustatus, üleribasus jm) ja koostada tuleks maakorraldusalased soovitused tootmistingimuste parendamiseks.
Maareformi käigus jagati põllumajanduslik maa paljude omanike vahel ja selle tulemuseks olid väikesed maaüksused. Nüüd, kui põllumajanduslik tootmine uuesti kontsentreerub, kaasneb sellega ka mitmeid negatiivseid nähtusi: maakasutus on killustatud (palju erinevaid maatükke); kaugmaasus (lahustükid asuvad keskusest kaugel); üleribasus (erinevate maakasutajate maad on üksteise vahel) jne. Sageli on probleem ka maaüksuste kuju ja juurdepääsu puudumine. Nimetatud tegurid halvendavad põllumajandustootjate maa kasutamise tingimusi ja suurendavad kulusid ning selle tagajärjel ei ole tootmine jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline, võrreldes teiste Euroopa riikidega.

Samuti peab maaülikool vajalikuks põllumajanduslikust kasutusest välja langenud maa ulatuse, iseloomu ja väljalangemise põhjuste uurimist. Statistika andmetel on Eestis kasutusest välja langenud 20–25% põllumajanduslikku maad. Sellise maa kasutamiseks edaspidi on vaja teada selle maa asukohta ja maaüksuste ruumilisi omadusi. Lisaks sellele on vaja analüüsida ka mitmeid maa omandiõiguse küsimusi (maaomaniku olemasolu, maaomandi suurused, maakasutuse suhted jm).

Kui kasutusest väljalangenud põllumajandusmaa asub teiste haritud maade vahel, siis on probleemiks umbrohu levik ühelt maalt teisele. Edaspidi see maa võsastub ja mõne aja pärast ei ole seda maad enam võimalik niisama lihtsalt põllumajanduslikuks tootmiseks kasutada.

Ain Lember, Saarte Hääl

2012-05-28T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 28. mai, 2012|Uudised|