Viimased uudised
Jätkusuutliku silotootmise käsiraamat
Eesti, Läti ja Soome teadlaste ning praktikute koostöös valmis uus käsiraamat, mis aitab veisekasvatajatel toota kvaliteetset silo keskkonnasäästlikult ja majanduslikult jätkusuutlikult. Väljaanne koondab uusimaid teadmisi ja soovitusi tänapäevase söödatoomise korraldamiseks erinevates kliima- ja mullatingimustes ning farmitüüpides.
Luumurdudest jäätiseni: Belgia põllumehe teine saak
Pärast kahte elu muutvat õnnetust muutsid Marc De Boey ja tema abikaasa raskused võimaluseks – muutsid oma loomafarmi edukaks jäätiseäriks. Lühikeste toidutarneahelate nõustaja juhendamisel ühendasid nad jätkusuutlikkuse, turismi ja kohaliku koostöö, et näidata, kuidas maapiirkondade innovatsioon saab kasvada pelgalt vastupidavusest.
Tippjuhiks valitud Lenno Link on võrdne tippsportlasega
Kui küsida Väätsa Agro juhilt Lenno Linkilt, milline on tema juhtimisfilosoofia, vastab ta ilma pikemalt mõtlemata: „See on nagu kolmele sambale toetuv süsteem – selged protsessid, inimeste vastutus ja pikk vaade.“ Loomakasvatuses kehtivad selged rutiinid kogu tootmises – lüpsmine, söötmine, loomatervishoid ja taastootmine, millest ei tohi kõrvale kalduda. „Taimekasvatuses seevastu tuleb vajadusel olla ka loov ja paindlik, sest ilm seab oma reeglid,“ selgitab ta.
Maaelu arengu võti peitub vaimses tervises
Oktoobri lõpus toimunud Maaeluvõrgustiku veebiseminar: "Vaade maaelu arengule: Kogukonnad ja vaimne tervis" tõi teravalt esile teema, mis tihti jääb kohaliku elu arengu aruteludes tagaplaanile: kogukonnad ja vaimne tervis.
Mis teeb innovatsiooniprojektid edukaks?
Innovatsiooniprotsessi edukust võib vaadelda kui köögiviljaaeda: istutatud seemned (innovatsioonid) peavad leidma õige mullastiku (turuteadmised ja ärikogemused) ja piisavalt vett (rahastus), et kasvada. Kui rahastust on liiga palju ja see suunatakse liiga suurtele "taimedele" (suurema eelarvega projektidele), võivad nad kokku kukkuda, enne kui vilja valmib, mis näitab, et mõõdukus ja nutikas ressursikasutus on olulisemad kui pelk rahaline maht.
Eesti muld on eesti süda
Alar Astover: „Armastus mulla vastu ja tema tähtsuse mõistmine on suurenenud ja keegi ei häbene enam mullast rääkida. Loodan väga, et armastuse faasist jõutakse edasi arusaamise ja teadmisteni.“ Septembris 2025 ajalehes "Sirp" avaldatud Intervjuus kutsume lugeja kaasa rändele, mis algab koduõuest ja viib sügavale Eesti muldade maailma. Mulda ei tohi pidada enesestmõistetavaks. Kuidas on võimalik, et ühe õhukese mulla peal elavad terved ühiskonnad ja rahvad? Milline on meie maa viljakuspotentsiaal?
Ära jäta muru külma kätte ilma ettevalmistuseta
Kui puulehed kolletavad ja muru enam ei kasva, siis tead – sügis on kohal ja talv pole enam kaugel. Isegi kui ilmad veel vahelduvad, on aeg tegutseda: enne kui lumi tuleb ja maa külmub, tuleb muru õigesti talveks ette valmistada.
Eesti projektid jõudsid Euroopa maaelu konkursi finaali
Eesti sai kahe projektiga Euroopa Liidu konkursi „Inspireeriv põllumajandus ja maaelu“ finaali. Finaali pääsesid Maaelu Teadmuskeskuse eestvedamisel loodud nõustajate järelkasvu koolitusprogramm ning Piimaklastri arendatud nutikas süsteem Wisecow.