Inimeste mõju loodusele võib ulatuda nende vahetust tegevusest sadade kilomeetrite kaugusele, kergitades tumeda elurikkuse hulka isegi kaugetel kaitsealadel, selgus hiljuti Eesti teadlaste eestvedamisel ilmunud uuringust. Samas saab kasutada tumeda elurikkuse määra targemaks looduskaitse planeerimiseks.
Käes on kevad täis lilli ja ilusaid kasvavaid asju, kuid see on ka mudahooaeg. Siin on mõned põhimõtted, kuidas hoida oma kattekultuure ja karjamaid terve kevadise karjatamishooaja efektiivselt.
Mesi on looduslik magusaine, mida mesilased toodavad peamiselt õite nektarist või taimede eritisest. Mesi sisaldab mitmeid kasulikke ühendeid ja toitaineid, mis annavad sellele unikaalsed omadused.
Sigade Aafrika katk on kiiresti kulgev viirushaigus, mis tabab nii kodu- kui ka metssigasid. Haigus väljendub palaviku, verejooksude ja põletikuliste muutustena erinevates elundites ning lõpeb sageli looma surmaga. Kuigi inimesed ja teised loomaliigid sellesse haigusesse ei nakatu, võivad nad viirust siiski passiivselt levitada.
Eesti hobune on keskmist kasvu väga suure värvusvarieeruvusega hobune. Mõni aasta tagasi avaldati rahvusvahelise teadusuuringu tulemusi just eesti hobuse andmete alusel. Lisaks tõu geneetilise eristumisele kinnitati ka haruldase hiirugeeni eksisteerimine.
Empowering Women in Agrifood (EWA) on programm, mis on suunatud alustavatele naisettevõtjatele, et toetada ja arendada olemasolevaid äriideid ning vähendada soolist ebavõrdsust põllumajandus- ja toidusektoris.
Illegaalsete taimekaitsevahendite kasutamine võib endaga kaasa tuua tõsist kahju nii vahendi kasutajale, toodangu tarbijale, kasvatatavale kultuurile kui ka keskkonnale. Kuidas saab tarbija olla kindel, et kasutatud toode on kvaliteetne ja seaduslik, selgitab Põllumajandus-ja Toiduameti (PTA) taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Mirjam Potter.
Suu- ja sõrataud – äärmiselt nakkav loomataud, mis võib lühikese ajaga põhjustada ulatuslikke majanduslikke ja ühiskondlikke tagajärgi kogu Euroopa loomakasvatussektorile.
Eesti sordiaretajate pikaajalise töö tulemusena oleme pea 100 aasta jooksul 48 kohaliku kartulisordi võrra rikkamaks saanud. Just nimelt rikkamaks, sest iga uus sort on geneetiliselt ainulaadne, eripäraste omadustega, lisab mitmekesisust meie toidulauale ja aitab kaasa toidujulgeoleku tagamisele.
Veebruaris tutvustatud Euroopa Komisjoni uus põllumajanduse ja toidutootmise visioon annab lootust, et arvestatakse nii praeguste kui ka tulevaste põllumajandus- ja toidutootjate vajadustega.
