Mesilashaiguste digijuhend on loodud eesmärgiga pakkuda mesinikele asjalikku, usaldusväärset ja visuaalselt toetatud teavet peamiste mesilashaiguste varajaseks tuvastamiseks, ennetamiseks ja tõrjeks. Mida teadlikum on mesinik ja mida varem ta haiguse avastab, seda lihtsam on sellega toime tulla ja mesilasperesid aidata.
Maaelu Teadmuskeskuse 2026. aasta 20. nädala siloseire kohaselt talvitusid heintaimed hästi, kuid kevadine rohu kasv on olnud sademete nappuse tõttu aeglane. 2025/2026. aasta talveperioodil talvitusid heintaimed üldiselt hästi, kuna lumi sadas jahtunud või juba külmunud mullale ning taimed olid selleks ajaks kasvu lõpetanud ja talveks karastunud.
Läänemaal vajavad põldoa ja põldherne põllud kärsakatõrjet, samal ajal kui talinisul on mitmes maakonnas leitud jahukastet ning talirapsil Tartumaal ja Põlvamaal kõdra-peitkärsaka oht. Taliodra põldudel Rapla- ja Järvamaal on levimas lehelaiksused, mistõttu soovitatakse valmistuda tõrjeks.
Maaelu Teadmuskeskuse hinnamarginaalide uuring pakub põhjalikku ülevaadet Eesti toidutarneahela toimimisest ja lisandväärtuse jaotumisest. Peamine suundumus näitab, et põllumajandustootjate osakaal toidukaupade jaehinnas on üldtrendina kahanemas, samas kui tööstuse roll on mitmes tooterühmas, eriti teraviljatoodete puhul, kasvanud.
Paljudes riikides jääb suur osa villast kasutamata, samal ajal kui nõudlus kohaliku ja kestlikult toodetud materjali järele kasvab. Soome näide näitab, et sellises olukorras ei pruugi lahendus peituda ainult turus, vaid kogu väärtusahela ümbermõtestamises.
Taliteraviljad ja -raps arenevad hästi, kuid ilmastikuolud mõjutavad nii haiguste kui kahjurite levikut – möödunud on alles esimesed soojad päevad ning kahjurite levik pole veel väga laialdane.
Mis siis, kui meditsiini tulevik ei peitu tugevamates ravimites, vaid paremas kommunikatsioonis? „Teadus kolme minutiga“ lühiloengute konkursil rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Deep Bhattacharya sellest, kuidas keha suhtleb mikroskoopilisel tasandil ning kuidas see teadmine võib muuta viisi, kuidas me infektsioonidega võitleme.
Väiketalud ja traditsiooniline loomapidamine vähenevad üle Euroopa kiiresti, kuna konkureerivad tööstusliku põllumajanduse ja globaalse turuga. Samal ajal on Euroopa Liit võtnud suuna liikuda 2030. aastaks säästvamate, agroökoloogiliste põllumajandustavade poole. Värske Eesti uuring toob esile, et kariloomakasvatuse jätkamise ja alustamise taga ei ole ainult majanduslikud kaalutlused: väga tugevalt mõjutavad otsuseid ka maastikutunnetus, kohasuhe ning isiklik heaolu.
Elurikkus on metsade kestlikkuse üks olulisemaid mõõtmeid, kuid selle hindamine praktikas ei ole lihtne. FOREST4EU raportis käsitletav IBP indeks (Index of Biodiversity Potential) pakub sellele probleemile selge ja rakendatava lahenduse, tuues elurikkuse hindamise otse metsanduse igapäevatöösse.
Austria on kujundanud süsteemi, kus keskkonna- ja kliimameetmete elluviimiseks on keskne roll koolitustel. Koolitused on integreeritud osa toetussüsteemist, mille kaudu tagatakse poliitikameetmete tegelik mõju.
