Alates 29. juulist 2026 on pikaaegse teabeportaali pikk.ee uuendamine lõppenud ning keskkonda uut sisu enam ei lisata. Kogu senine valdkondlik teave, sündmused ja juhendmaterjalid on koondatud uuenenud maainfo.ee platvormile, millest on saanud Eesti põllumajanduse teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) ühtne ja terviklik teabesalv.
Eestis on ligikaudu 9800 hektarit mahajäetud turbaalasid ja umbes 21 500 hektarit aktiivses kasutuses olevaid turbatootmise alasid, mis varem või hiljem ammenduvad. Nende alade tark järelkasutus on kriitilise tähtsusega, et muuta endised heiteallikad taas kasulikeks ressursiallikateks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on tellinud rakendusuuringu, mille eesmärk on välja selgitada turbamaade marjakasvatuse potentsiaal, määrata sobivaimad alad ning hinnata selle tegevuse tervikmõju kliimale ja majandusele.
Virtuaalsed karjatamissüsteemid ei ole enam tulevik. Kui veel mõne aasta eest räägiti neist kui katsetusjärgus olevast põnevast ideest, siis täna on teaduslikud uuringud ja Iiri farmerite praktilised kogemused kinnitanud nende väärtust nii liigirikkuse taastamisel kui ka karjahalduse tõhustamisel.
Paljud unistavad elust maal, kus töö ja pereelu on tasakaalus ning toit on puhas ja maitserikas. Läänemaal Oonga külas tegutsev Väike Mahetalu on näide sellest, et unistus on teostatav ka Eestis, kasutades maailmas üha populaarsemaks muutuvat turuaianduse (market gardening) meetodit.
METKi 16. juuni põllupäeva pärastlõunal AIRE klubis keskenduti küsimusele, kuidas luua põllumajanduses vähema kuluga rohkem väärtust. Võtmesõnadeks on teadlikkus oma ettevõtte tegevustest ehk tööprotsessidest, korrektsed andmed ja andmete sidumine ning digilahenduste teadlik kasutamine.
Mullaviljakus on eduka taimekasvatuse aluseks eriti kui sagedased ekstreemsed ilmastikuolud (korduvad põuad ja tugevad vihmasajud) panevad vastupidavuse proovile. Soome teadlaste ja nõustajate koostöös on valminud värske juhend "Kipsi, kuitu ja rakennekalkki – Maanparannusopas viljelijöille", mis pakub praktilisi lahendusi mulla struktuuri parandamiseks, orgaanilise aine lisamiseks ja toitainete leostumise vähendamiseks. Juhendi keskmes on ringmajanduslik lähenemine, tööstuse kõrvalsaadusi kasutamine.
Ilmus käsiraamatu „Energising networks. Tools for Co-Creation“ eestikeelne tõlge „Erksad võrgustikud. Koosloome töövahendid“. Teos pakub innovatsioonivõrgustike eestvedajatele ja nõustajatele süsteemset raamistikku, kuidas muuta inimestevaheline suhtlus ja koostöö elujõuliseks ning tulemuslikuks.
Portugalis toimunud nõustamiskonverents ESEE 2025 tõi kokku teadlased ja praktikud üle maailma, et arutada põllumajanduse kaasavat kujundamist kiirelt muutuvas maailmas. Sündmuse üks teema käsitles Sloveenia uuringut nõustajate väärtushinnangutest, kuidas kuvand „heast põllumehest“ mõjutab elurikkust toetavate praktikate edendamist.
Taimekaitsetööd on põllumajanduses üks vastutusrikkamaid valdkondi, kus eksimustel võib olla vahetu mõju nii keskkonnale kui ka töötaja tervisele. Isikukaitsevahendite (IKV) nõuetekohane kasutamine ei ole pelgalt seadusest tulenev kohustus, vaid esmane meede, et vältida kemikaalide sattumist organismi.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on avaldanud 2025. aasta seirearuanded, mis annavad põhjaliku ülevaate Eesti turul liikuva toidu puhtusest ja nõuetekohasusest. Aruanded kinnitavad, et tarbijad võivad end turvaliselt tunda, kuna kontrollisüsteemid toimivad tõhusalt ja rikkumisi esineb harva.
