AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem.

Rahvusvahelist mõistet AKIS kasutatakse teabelevi korralduse kirjeldamiseks – kuidas inimesed ja organisatsioonid teatud riigis või piirkonnas omavahel suhtlevad. Põllumajanduse teadmiste- ja innovatsiooni süsteem võib hõlmata põllumajandustavasid, põllumajandusettevõtteid, ametiasutusi, teadusuuringuid jne, ning olla väga erinev sõltuvalt riigist või sektorist.

AKIS on sidus struktuur ja teadmiste liikumine inimeste, organisatsioonide ja institutsioonide vahel, kes kasutavad ning loovad teadmisi põllumajanduse ja sellega seotud valdkondade jaoks.

Sõna “põllumajandus” tuleks vaadata laialt, mitte vaid maaviljeluse ja loomakasvatuse kontekstis vaid kõike toidu tootmisega seonduvat, sh sotsiaalseid aspekte.

Aastaid on nii Eesti kui maailmas räägitud nõuandesüsteemide arendamisest, mõeldes selle hulgas nii individuaalnõustamist kui teabelevi laiemalt. Alates 2010 on Euroopa poliitikad rõhutamas nõustamise kõrval laiemat teadmussiiret (knowledge trasfer), mis tähistab väga erinevaid tebe liikumise viise – infopäevi, trükimaterjale ja ka digitaalset teavet. Selle laiema arusaamise rõhutamiseks võeti kasutusele uus termin AKIS, millele kahjuks ei ole Eestis head tõlget.

Vt edasi: AKIS strateegilistes kavades

Materjale AKIS kohta

Edukad AKIS strateegiad peaks arvestama  järgmist:

  • teabevoogude toetamine ning teaduse ja praktika vaheliste seoste tugevdamine;
  • kõigi nõustamisteenistuste tugevdamine ja parem koostöö AKISe raames;
  • mitmetasandilise ja riikidevahelise innovatsiooni soodustamine;
  • digitaalse ülemineku toetamine põllumajanduses.