Ajalugu

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi areng on taasiseseisvumise järgsel ajal läbi teinud pika ja keerulise tee. Põllumajandustootjatele suunatud nõustamise süsteemi ülesehitusega on katset teinud mitmed organisatsioonid ja läbi projektide on üritatud luua erinevaid edasiviivaid koostöid ning kirjutada arengukavasid.

Nõuandesüsteemi arengu peamised sündmused on olnud järgmised:

• 1991- Esimese nõuandesüsteemi loomine iseseisvas Eestis Talupidajate Keskliidu (ETKL) poolt Juhtimise Kõrgema Kooli (JKK) projekti alusel. Süsteem liitis piirkondlike taluliitude nõuandekeskused, õppekeskused kahe taluliidu (Harju ja Viljandi) juurest ning Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse.
• 1993- Käivitus ETKL ja Taani Põllumajanduse Nõuandekeskuse ühisprojekt ETKL nõuandesüsteemi ülesehitamiseks taluliitude baasil. Nõuandesüsteemi struktuur ühildati taluliidu struktuuriga.
• 1994- Käivitus nõuandeühistute loomine Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal Saksa ja Eesti Põllumajandusministeeriumite nõuandeprogrammi rahalisel toel.
  Loodi Eesti Konsulentide Ühing (EKÜ).1
• 1995- Käivitati riiklik nõuandeprogramm ja nõuandetoetuse võimalused. Pandi alus lepingulistele suhetele nõustaja ja tootja vahel. Nõuandetoetuse saamise võimalust reguleeris ministri käskkiri ja finantseerid Briti Know-How fond.
  Nõustamisega tegeleda soovinud inimesi kogunes nimekirja üle 200. Aasta lõpus alustati konsulentide metoodilise väljaõppega Hollandi ekspertide abiga, koolitus oli 9 päeva pikk.
• 1997- EKÜ eestvedamisel alustati konsulentide atesteerimisega, mille eesmärk oli läbi nõustajate kvalifikatsiooni kontrolli tõsta nõuande kvaliteeti.
• 1998 Eestis käivitus Maailmapanga põllumajandulaen ja selle nõuandkomponendis rahastati nii nõuandetoetust kui nõuandkompleksi toetavaid projekte, sh koolitusprogramme, teabesalve pikk.ee ning süsteemse kontseptsiooni (põllumajandusinfo koordineeriv keskus) väljatöötamist ja nõustajate töövahendite soetamist.
• 2000 Võeti vastu „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus”, kus defineeriti mõisted „nõuandetoetus”, „nõuandetoetuse saaja” ja „konsulendile esitatavad nõuded ning atesteerimine”.
• 2002 Korraldati riigihange, mille tulemusena Maakondadesse loodi kas talupidajate- või põllumajandustootjate liitude juurde teabelevikeskused. Informatsioonilevi programmi jätkas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES).
• 2003 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) võttis MES-lt üle põllumajandusliku informatsiooni ja teabelevi süsteemi (PITS) selle osa, mis puudutas teabelevi. Süsteemi korraldust ja toetavaid tegevust rahastati eelkõige Eesti riigieelarvest.
• 2005 Minister tunnustab igasse maakonda nõuandekeskused, neid kasutatakse samaaegselt ka teabelevikeskustena, süsteemi rahastati Riikliku Arengukava (RAK) meetme abil. EPKK saab ülesandeid tagamaks nõuandekeskuste pakutava informatsiooni taseme ühtlustumise, konsulentide väljaõppe ja täiendkoolituse ning korraldama tootjate vajaduste analüüsi ja edastamise. Käivituvad regulaarsed koolitus- ja arendustegevused.
• 2006 Põllumajandusministeerium koostöös EPKK-ga alustas põllumajandusliku nõuandesüsteemi korrastamist, lihtsustamaks asjaajamist ja muutmaks nõuande saamise paindlikumaks.
• 2007 Loodi Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistuse Koordineeriv Keskus, millel on Põllumajandusministeeriumi ja nõuandekeskuste ning konsulentide vaheline vahendaja roll.
• 2010 Nõuandeteenistuse koordineerimisega hakkab taas tegelema MES.
• 2011 MES ja tunnustatud nõuandekeskused ning tootjate- või erialaorganisatsioonid sõlmisid Ühise Tegutsemise Kokkuleppe, millega vabatahtlikult ühinenud liikmed soovisid ühendada oma jõupingutused kvaliteetse nõuande kättesaadavuse tagamiseks ning tegutseda ühise eesmärgi nimel, milleks oli üleeestilise ühtse nõuandeorganisatsiooni loomine aastaks 2013.
  Ühise tegutsemise kokkuleppega liitujad koostasid ja kinnitasid Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi arengukava aastateks 2012-2020 (tutvu siin) ning arengukava tegevuskava aastateks 2012-2020 (tutvu siin). ÜTK lõpetas oma tegevuse 2013.aastal.
• 2013 MES kutsus kokku taimekasvatuse, loomakasvatuse ning finantsmajanduse ja maaettevõtluse töögrupid, mis moodustati erinevatest nõuandesüsteemi osapooltest. Töögrupid analüüsisid nõuandeteenistuse hetke olukorda ja tegid ettepanekuid arendusteks. Töögrupi kokkuvõtvat protokolli saab lugeda siit.
• 2014 Põllumajandusministeerium kuulutas välja riigihanke nõuandeteenuse osutaja leidmiseks. Riigihanke algatamiseks andis tõuke Ühise põllumajanduspoliitikast tulenev ja Eesti Maaelu Arengukavasse üle võetud regulatsioon, mis eeldas nõuandeteenuse osutaja valikuprotsessi.
• 1. juulil 2015. aastal allkirjastasid Eesti Põllumajandusministeerium ja Maaelu Edendamise Sihtasutus käsunduslepingu, mille järgi on perioodil 2015-2021 toetatava nõuandeteenuse osutajaks Maaelu Edendamise Sihtasutus. Maaelu Edendamise Sihtasutus valiti võistleva dialoogi vormis toimunud nõustamisteenuse osutaja valiku riigihankes välja, kui parim pakkuja.
• 1. juuni 2023 sai Maaelu Teadmuskeskus volitused nõuandeteenistuse tugistruktuuride ülevõtmiseks. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 48 kohaselt esitas Maaelu Teadmuskeskus (maaelu)minsiteeriumile AKIS ülesannete täitmiseks tegevuskava.
• 1. jaanuar 2024 jõustunud EL ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muudatustega on METKi ülesandeks tugiüksuse (nn AKIS keskuse) toimetamine, nõuandetoetus kliendile liigub läbi erakonsulentide

Koostööpartnerid

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus on läbi aegade teinud koostööd erinevate valdkonna organisatsioonide ja huvigruppidega. Koostöö eesmärgiks on parendada põllu- ja maamajandust käsitleva nõuande kvaliteeti ja teabe levikut ning töötada välja uusi ja täiendada olemasolevaid nõuandetooteid.

Nõuandeteenistuse jätkusuutlikuks arenguks on oluline olla kursis teiste riikide kogemuste ja heade praktikatega põllumajandusliku nõuande andmise ja arendamise alal. Selleks tuleb varasemast jõulisemalt edasi arendada koostööd teiste riikide nõuandeorganisatsioonidega. 2016. aasta seisuga on sõlmitud koostöölepingud naaberriikide nõuandeorganisatsioonidega:
ProAgria Maamajanduslike Nõuandekeskuste Liit
Läti Maamajanduse Nõuande- ja Koolituskeskus (LRATC)
Leedu Põllumajanduse Nõuandeteenistus (LAAS)

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus on alates 3.september 2015. a Euroopa Põllu- ja Maamajanduslike Nõustamisteenistuste Foorumi EUFRAS (European Forum of Agricultural and Rural Advisory Services) liige.

Koostöö sisu

Koostööpartneritega on sõlmitud tähtajatud raamlepingud. Erinevate küsimuste lahendamiseks sõlmivad pooled täiendavaid kokkuleppeid, kus täpsustatakse poolte vastavad õigused ja kohustused.

SISERIIKLIK KOOSTÖÖ

• informatsiooni vahendamine koostööpartneri poolt pakutavate või läbiviidavate tasuliste teenuste, koolituste, ilmunud trükiste, infomaterjalide, artiklite, uurimisteemade, uuringute jmt kohta koos õigusega avaldada materjalid veebilehel www.pikk.ee;
• põllu- ja maamajanduse ettevõtjatele vajaliku informatsiooni kogumine ja analüüsimine sihtasutuse tellimusel vastavalt täiendavalt sõlmitud kokkuleppele koos õigusega avaldada materjalid veebilehel www.pikk.ee;
• pooltevahelisel kokkuleppel konsulentide või mentorite koolitamine vastavalt koolituskavale ning konsulentidele ning neile võimaluse loomine põllupäevadel, rakendusuuringutes või koostööprojektides osalemiseks;
• koostööpartneri liikmete ja tegevusvaldkonnaga seotud ettevõtjate seas Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse, selle pakutavate teenuste ja konsulentide tutvustamine, sealhulgas vastava info oma veebilehel teksti, lingi või veebibännerina avaldamine.
• regulaarse valdkondliku teabe, kogemuste ja statistilise materjali vahetamine vastavalt kokkuleppele;
• pooltevahelisel kokkuleppel koostööpartnerilt spetsiifiliste koolituste, trükiste, infomaterjalide ja artiklite tellimine;
• pooltevahelisel kokkuleppel teadus- ja arendusasutuselt konsulentide või mentorite koolitamise, rakendusuuringutes või koostööprojektides osalemise tellimine.

VÄLISKOOSTÖÖ

Väliskoostöö sisuks on soodustada ja parandada erinevate EIP töörühmade ja Horisont Euroopa projektide ning muud riikidevahelist koostööd.