Büroo

Nõuandeteenistuse büroo (varasema nimega koordineeriv keskus) on tugistruktuur konsulentidele ja mentoritele, mille ülesanneteks on:

koostada ja rakendada nõuandesüsteemi arengu- ja tegevuskava ning jälgida selle täitmist ja korrigeerida tegevusi vastavalt laekuvale tagasisidele;
koordineerida operatiivselt nõuandesüsteemi üldiseid ja valdkondlikke tegevusi (taimekasvatust, loomakasvatust, finantsmajandust, maaelu mitmekesistamist);
planeerida ressursse (sh. rahalised vahendid) ja jälgida ressursside sihipärast kasutamist;
kindlustada toimiv nõuandestruktuur, mis põhineb teaduse, hariduse ja nõuande seostele, kasutades teadusuuendusi ja innovatsiooni;
tagada nõuandesüsteemi jätkusuutlikkus, sh järelkasvu kindlustamine, regulaarne konsulentide enesetäiendamine (erialane, suhtlemisalane), nõustajate töö väärtustamine, nende motivatsiooni tõstmine;
töötada välja ja rakendada nõuandetooteid;
rakendada süsteemi sisene tagasiside kogumise, töötlemise ja edastamise skeem;
kujundada kogu süsteemis kasutatavad ühtsed tegevusstandardid, sh. ühine kaubamärk, arvutiprogrammid, nõuandetoodete paketid;
koostada uusi ja administreerida/ parendada juba loodud info- ja andmebaase (sh. klientide ühine andmebaas – nõustatavad, nõustajad, koolitajad jne.) vastavalt tekkivatele vajadustele;
toetada maakondlike infopunktide ja konsulentide valdkondlikku efektiivset töötamist nõuandeteenuse pakkumisel;
korraldada nõustaja tööks vajalike andmekogude/materjalide koostamine, korraldada konsulentidele tööks vajalike abivahendite ühiseid hankeid;
tegeleda nõuandesüsteemi positiivse maine kujundamisega;
arendada suhteid ja sõlmida koostööleppeid riiklike, kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonidega nii kodu- kui ka välismaal.
Büroo teabelevi alased tegevused on:

põllu- ja maamajandusega seonduva riigi-ja teadusinfo levitamine jne;
tagasiside kogumine ja töötlemine, kokkuvõtete esitamine tehtud töödest koos ettepanekutega täiendava teabe vajaduse ning teabelevi süsteemi arendamise osas maaeluministeeriumile;
nõuandeteenistuse kodulehe http://www.pikk.ee administreerimine.
Nõuandeteenistuse büroo aadress: Oru 21, Viljandi 71003
Tel/Faks: 648 4920
E-post: info[A]pikk.ee
Veebileht: www.pikk.ee

Töötajad

LEHO VERK nõuandeteenistuse juht Mob:+372 502 9571 leho.verk[A]mes.ee	ANGELIKA NÖPS arendus- ja koolitusspetsialist Tel: 742 4005 Mob:+372 5308 9961 angelika.nops[A]mes.ee	RIIN KURRIKOFF nõuandeteenuste koordinaator Tel: 6 484 920 Mob: +372 5816 4886 riin.kurrikoff[A]mes.ee	MERILIIS LIIV taime- ja loomakasvatuse valdkonna koordinaator +372 742 4005 meriliis.liiv[A]mes.ee

Ajalugu

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi areng on taasiseseisvumise järgsel ajal läbi teinud pika ja keerulise tee. Põllumajandustootjatele suunatud nõustamise süsteemi ülesehitusega on katset teinud mitmed organisatsioonid ja läbi projektide on üritatud luua erinevaid edasiviivaid koostöid ning kirjutada arengukavasid.

Nõuandesüsteemi arengu peamised sündmused on olnud järgmised:

• 1991- Esimese nõuandesüsteemi loomine iseseisvas Eestis Talupidajate Keskliidu (ETKL) poolt Juhtimise Kõrgema Kooli (JKK) projekti alusel. Süsteem liitis piirkondlike taluliitude nõuandekeskused, õppekeskused kahe taluliidu (Harju ja Viljandi) juurest ning Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse.
• 1993- Käivitus ETKL ja Taani Põllumajanduse Nõuandekeskuse ühisprojekt ETKL nõuandesüsteemi ülesehitamiseks taluliitude baasil. Nõuandesüsteemi struktuur ühildati taluliidu struktuuriga.
• 1994- Käivitus nõuandeühistute loomine Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal Saksa ja Eesti Põllumajandusministeeriumite nõuandeprogrammi rahalisel toel.
  Loodi Eesti Konsulentide Ühing (EKÜ).1
• 1995- Käivitati riiklik nõuandeprogramm. Pandi alus lepingulistele suhetele nõustaja ja tootja vahel.
• 1997- EKÜ eestvedamisel alustati konsulentide atesteerimisega, mille eesmärk oli läbi nõustajate kvalifikatsiooni kontrolli tõsta nõuande kvaliteeti
• 2000- Võeti vastu „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus”, kus defineeriti mõisted „nõuandetoetus”, „nõuandetoetuse saaja” ja „konsulendile esitatavad nõuded ning atesteerimine”.
• 2002- Korraldati riigihange, mille tulemusena Maakondadesse luuakse kas talupidajate- või tootjate liitude juurde teabelevikeskused. Informatsioonilevi programmi jätkas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES).
• 2003- Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) võttis MES-lt üle põllumajandusliku informatsiooni ja teabelevi süsteemi (PITS) selle osa, mis puudutas teabelevi.
• 2005- Minister tunnustab igasse maakonda nõuandekeskused, neid kasutatakse samaaegselt ka teabelevikeskustena. EPKK saab ülesandeid tagamaks nõuandekeskuste pakutava informatsiooni taseme ühtlustumise, konsulentide väljaõppe ja täiendkoolituse ning korraldama tootjate vajaduste analüüsi ja edastamise. Käivituvad regulaarsed koolitus- ja arendustegevused.
• 2006- Põllumajandusministeerium koostöös EPKK-ga alustas põllumajandusliku nõuandesüsteemi korrastamist, lihtsustamaks asjaajamist ja muutmaks nõuande saamise paindlikumaks.
• 2007- Loodi Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistuse Koordineeriv Keskus, millel on Põllumajandusministeeriumi ja nõuandekeskuste ning konsulentide vaheline vahendaja roll.
• 2010- Nõuandeteenistuse koordineerimisega hakkab taas tegelema MES.
• 2011- MES ja tunnustatud nõuandekeskused ning tootjate- või erialaorganisatsioonid sõlmisid Ühise Tegutsemise Kokkuleppe, millega vabatahtlikult ühinenud liikmed soovisid ühendada oma jõupingutused kvaliteetse nõuande kättesaadavuse tagamiseks ning tegutseda ühise eesmärgi nimel, milleks oli üleeestilise ühtse nõuandeorganisatsiooni loomine aastaks 2013.
  Ühise tegutsemise kokkuleppega liitujad koostasid ja kinnitasid Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi arengukava aastateks 2012-2020 (tutvu siin) ning arengukava tegevuskava aastateks 2012-2020 (tutvu siin).
  ÜTK lõpetas oma tegevuse 2013.aastal.
• 2013- MES kutsus kokku taimekasvatuse, loomakasvatuse ning finantsmajanduse ja maaettevõtluse töögrupid, mis moodustati erinevatest nõuandesüsteemi osapooltest. Töögrupid analüüsisid nõuandeteenistuse hetke olukorda ja tegid ettepanekuid arendusteks. Töögrupi kokkuvõtvat protokolli saab lugeda siit.
• 2014- Põllumajandusministeerium kuulutas välja riigihanke nõuandeteenuse osutaja leidmiseks.
• 1. juulil 2015. aastal allkirjastasid Eesti Põllumajandusministeerium ja Maaelu Edendamise Sihtasutus käsunduslepingu, mille järgi on perioodil 2015-2021 toetatava nõuandeteenuse osutajaks Maaelu Edendamise Sihtasutus. Maaelu Edendamise Sihtasutus valiti võistleva dialoogi vormis toimunud nõustamisteenuse osutaja valiku riigihankes välja, kui parim pakkuja. Loe täpsemalt siit.

Koostööpartnerid

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus on läbi aegade teinud koostööd erinevate valdkonna organisatsioonide ja huvigruppidega. Koostöö eesmärgiks on parendada põllu- ja maamajandust käsitleva nõuande kvaliteeti ja teabe levikut ning töötada välja uusi ja täiendada olemasolevaid nõuandetooteid.

MESi nõuandeteenistuse koostööpartnerid:

Haridus-, teadus- ja arendusasutused
Tallinna Tehnikaülikool
Eesti Maaülikool
Põllumajandusuuringute Keskus

Põllumajandusamet
Eesti Taimekasvatuse Instituut
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Järvamaa Kutsehariduskeskus
Sihtasutus Viljandimaa Arenduskeskus

Valdkonna esindusorganisatsioonid
Eesti Aiandusliit
Eesti Mesinike Liit
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
Eesti Lambaka- ja Kitsekasvatajate Liit
Eesti Tõusigade Aretusühistu
Mittetulundusühing Eesti Seemneliit
Eesti Erametsaliit
MTÜ Eesti Kartul
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Nõuandeteenistuse jätkusuutlikuks arenguks on oluline olla kursis teiste riikide kogemuste ja heade praktikatega põllumajandusliku nõuande andmise ja arendamise alal. Selleks tuleb varasemast jõulisemalt edasi arendada koostööd teiste riikide nõuandeorganisatsioonidega. 2016. aasta seisuga on sõlmitud koostöölepingud naaberriikide nõuandeorganisatsioonidega:
ProAgria Maamajanduslike Nõuandekeskuste Liit
Läti Maamajanduse Nõuande- ja Koolituskeskus (LRATC)
Leedu Põllumajanduse Nõuandeteenistus (LAAS)

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus on alates 3.september 2015. a Euroopa Põllu- ja Maamajanduslike Nõustamisteenistuste Foorumi EUFRAS (European Forum of Agricultural and Rural Advisory Services) liige.

Koostöö sisu

Koostööpartneritega on sõlmitud tähtajatud raamlepingud. Erinevate küsimuste lahendamiseks sõlmivad pooled täiendavaid kokkuleppeid, kus täpsustatakse poolte vastavad õigused ja kohustused.

SISERIIKLIK KOOSTÖÖ

Koostöölepinguga on koostööpartneri poolt võetud järgmised üldised kohustused:
• informatsiooni vahendamine koostööpartneri poolt pakutavate või läbiviidavate tasuliste teenuste, koolituste, ilmunud trükiste, infomaterjalide, artiklite, uurimisteemade, uuringute jmt kohta koos õigusega avaldada materjalid veebilehel www.pikk.ee;
• põllu- ja maamajanduse ettevõtjatele vajaliku informatsiooni kogumine ja analüüsimine sihtasutuse tellimusel vastavalt täiendavalt sõlmitud kokkuleppele koos õigusega avaldada materjalid veebilehel www.pikk.ee;
• pooltevahelisel kokkuleppel konsulentide või mentorite koolitamine vastavalt koolituskavale ning konsulentidele ning neile võimaluse loomine põllupäevadel, rakendusuuringutes või koostööprojektides osalemiseks;
• vähemalt kord aastas koostööpartneri liikmete ja tegevusvaldkonnaga seotud ettevõtjate koolitus- ja infovajaduse kogumine ja sihtasutusele edastamine;
• koostööpartneri liikmete ja tegevusvaldkonnaga seotud ettevõtjate seas Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse, selle pakutavate teenuste ja konsulentide tutvustamine, sealhulgas vastava info oma veebilehel teksti, lingi või veebibännerina avaldamine.
• nõustama sihtasutust nõuandesüsteemi arendamisel tagamaks põllumajandusettevõtjate vajadusi kõige enam rahuldava nõuandesüsteemi leidmine ja toimimine.
Teadus- ja arendusasutustel lisaks:
• täiendavate kokkulepete alusel konsulentidele ja mentoritele teadus- ja arendusasutuse loengutel kuulajatena osalemise võimaldamine
• vähemalt üks kord aastas vähemalt ühe arendusseminari korraldamine, mille käigus antakse konsulentidele, mentoritele ja sihtasutusega seotud isikutele ülevaade nõustamisvaldkondades toimunud teaduslikest arengutest, sh lõpetatud põllumajanduslikest rakendusuuringutest või rahvusvahelistest projektidest. Arendusseminari korraldamise detailsed tingimused, sh tasu ja toimumise kuupäevad lepitakse poolte vahel kokku iga kalendriaasta esimeses kvartalis.

Sihtasutuse poolt on võetud järgmised üldised kohustused:
• regulaarse valdkondliku teabe ja kogemuste, sh sihtasutuse poolt kogutava ja koostööpartnerit huvitava informatsiooni ja statistilise materjali vahetamine vastavalt täiendavalt sõlmitud kokkuleppele;
• informatsiooni vahendamine sihtasutuse poolt pakutavate või läbiviidavate koolituste, ilmunud trükiste, infomaterjalide, artiklite, uurimisteemade, uuringute jmt kohta koos õigusega avaldada materjalid koostööpartneri veebilehel;
• pooltevahelisel kokkuleppel koostööpartnerilt spetsiifiliste koolituste, trükiste, infomaterjalide ja artiklite tellimine;
• koostööpartnerile võimaluste loomine teabepäevade, loengute, seminaride jm ürituste tutvustamiseks veebilehel www.pikk.ee;
• pooltevahelisel kokkuleppel koostööpartneri liikmetele ja spetsialistidele konsulentide koolitustest osavõtu võimaldamine.
• pooltevahelisel kokkuleppel teadus- ja arendusasutuselt konsulentide või mentorite koolitamise, rakendusuuringutes või koostööprojektides osalemise tellimine;
• vähemalt üks kord aastas teadus- ja arendusasutuselt vähemalt ühe arendusseminari tellimine.

VÄLISKOOSTÖÖ

Väliskoostöö sisuks on soodustada ja parandada erinevate EIP töögruppide ja Horizon 2020 projektide riikide vahelist koostööd.

Koostööpartnerid on kohustatud:

• vahendama üksteisele eesmärgi saavutamiseks vajalikku infot, k.a infot valdkonna spetsialistide ja organisatsioonide kontaktide kohta ning infot pakutavate või läbiviidavate teenuste, koolituste toimumise, maaettevõtluse ja maaettevõtjate nõustamise või põllumajandusliku innovatsiooni teemal ilmunud uuringute, trükiste jms materjalide kohta. Pool edastab võimalusel koostöölepingu raames saadud info oma võrgustikule;
• vastavalt võimalustele abistama üksteist EIP ja Horizon 2020 projektides ning vajadusel edastama partnerile oma riigi konkreetse eriala teadlaste, valdkonna konsulentide või põllumeeste / maaettevõtjate kontaktandmed;
• vastavalt võimalustele korraldama üheskoos nõuandesüsteemi arendamise teemalisi seminare ja EIP töögruppide ning Horizon 2020 projektide kohtumisi;
• kohtuma võimalusel vähemalt kord kalendriaasta jooksul, et vahetada infot ja kogemusi.

MES nõuandeteenistuse klientide tagasiside konsulentide nõustamisteenusele.

“Konsulent Kalev Jaansoniga on meil juba aastatepikkune väga hea koostöö. Ta on oma ala suurte kogemustega asjatundja, nõuannetes alati täpne, usaldusväärne ja kõikidest tähtaegadest kinnipidav. Olen Kalevilt metsade majandamise alal väga palju õppinud ja ka teistele metsaomanikele soovitanud sel teemal temaga nõu pidada. Metsakasvatus on väga pika tsükliga majandusharu ja siin valede otsuste tegemine võib tulevikus kurjalt kätte maksta.”
Indrek Klammer
Voore Farm OÜ juhatuse liige
Aasta Põllumees 2019

“Veeve Kaasik on väga suurte kogemuste ning laia silmaringiga agronoom/konsulent ja külaelu edendaja. Temaga võib alati arutleda väga erinevatel maaelu teemadel, saada head nõu taimekasvatuses, samuti oskab ta kuulata erinevaid pooli ning oma  oskusega arutleda argumenteeritult on ta olnud abiks paljudele maa ettevõtjatele.”
Tõnu Post,
Kõljala POÜ juhatuse esimees
MES parim piimakarjakasvataja 2012
Aasta Põllumees 2013

“Alustava lambakasvatajana oli minu jaoks konsulenditeenuse kasutamine hindamatu väärtusega. Uude valdkonda sisenedes tunned ennast rumala ja ebakindlana. Konsulent Liilia Tali positiivne ja toetav suhtumine ning professionaalne nõuanne aitas meil samm-sammult kasvada toimivaks lambakasvatusettevõtteks.”
Katrin Tambet
Maatar OÜ juhatuse liige

„MES nõuandeteenistuse konsulent Alvar Timmi nõustas Kehtna Mõisa OÜd investeeringutoetuse taotlemise esitamisel ja hilisemal kuludokumentide esitamisel. Tänu konsulendi abile võin kindel olla, et kõik vajalikud dokumendid ja toimingud on korrektselt esitatud. Konsulendid on viisakad ja nendega on rõõm koostööd teha. Nõuandeteenistust võiks rohkem ka nooretele tutvustada. Soovitan julgelt ka teistel maaettevõtjatel nõu saamiseks MES nõuandeteenistuse konsulentide poole pöörduda.“
Siim Riisenberg
Kehtna Mõisa OÜ juhatuse liige
MES parim piimakarjakasvataja 2018