EPKK Piimafoorum 2009 toimus 10. novembril Paide Kultuurikeskuses.

Paides põllumajandus-kaubanduskoja korraldatud piimafoorumil osalenud piimatootjad kinnitasid kui ühest suust, et kolme krooni eest nemad piima toota ei suuda.   Piimatöösturite sõnul pole ka nende seis kiita, sest Eesti sõltub liialt palju madala lisandväärtusega piimatoodete, nagu näiteks või ning piima- ja lõssipulber, ekspordivõimalustest ja -hindadest.

Piimatoodete hinnad on eksportturgudel tasapisi tõusma hakanud, seega on olemas lootus olukorra paranemisele. E-Piima juht Jaanus Murakas pidi siiski tõdema, et viimastel nädalatel on toimunud tagasilöök, mis on ilmselt põhjustatud Euroopa Komisjoni otsusest lõpetada eksporditoetuste maksmine lõssi- ja piimapulbrile ning oluliselt vähendada või eksporditoetuse määra.

See näitab, et kuigi olukord piimaturul on näidanud paranemise märke, on turutasakaal veel liiga habras, et saaks rääkida kriisi lõplikust murdumisest. Muraka sõnul on Eesti võimalus tootearendus ja kõrgema lisandväärtusega toodete müümine välisturule.

Euroopa turule meid paraku ei oodata, mistõttu saab uutele turgudele sisenemine olla edukas vaid selgete prioriteetide ja riigipoolse toetuse olemasolul. Vaid Venemaal tekitavad Eesti piimatooted jätkuvalt nostalgiat, kuid ilma riiklike garantiideta on sellesuunaline müük liiga riskantne.

AS Tere juht Ülo Kivine avaldas arvamust, et meie meiereid on kiiresti arenenud. Poelettidelt võib leida liigagi palju tooteid ja erinevaid kaubamärke. Paratamatult peab toimuma spetsialiseerumine ja valiku osas on kindlasti oodata nimekirja lühenemist. Ohu märk on aga importtoodete piiramatu reklaamiressursi najal toimunud invasioon Eesti turule.

Konjunktuuriinstituudi teadur Pille Liivaauk tutvustas instituudi poolt aastate jooksul läbi viidud hinnauuringute tulemusi, millest selgub, et põllumehed saavad protsentuaalselt aina väiksema osa tarbijatelt laekuvast rahast.

Põllumajandustootjad avaldasid oma sõnavõttudes lisaks kaubanduse kritiseerimisele pahameelt ka valitsuse tegevuse üle, kuna vaatamata tõsiselt raskele olukorrale piimatootmisettevõtetes on riik põllumajandustoetusi vähendanud.

Ettekanded:
"Piimasektor 2009" Põllumajandusministeerium  (avaneb SIIT)

"Piimaturu olukord piimatootja vaatekohast. EPIKO tegevusest." Märt Riisenberg, Kehtna Mõisa OÜ  (avaneb SIIT)

"Olukord Eesti piimaturul" Pille Liivaauk, Eesti Konjunktuuriinstituut  (avaneb SIIT)

"Tarneahel toimib terviklikult" Marika Merilai, Eesti Kaupmeeste Liit  (avaneb SIIT)

"Piimakriisi mõju veiste arvukusele ja taastootmisele" Tanel Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu  (avaneb SIIT)

"Nõuandeteenused piimatootjale" Vello Ilves, Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus  (avaneb SIIT)

"Nõuetele vastavus piimatootmises" Merry Aart, Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus  (avaneb SIIT)

"Söödaturu ülevaade" Kristi Varrik, EPKK turundustalituse spetsialist  (avaneb SIIT)

"Toiduainetööstuse konkurentsivõime ja arenguperspektiivid" Kersti Aro, Mati Mõte, EMÜ MSI  (avaneb SIIT) 

"Maaelu Edendamise Sihtasutus:tagatised ja laenutooted" Andres Toomet, MES  (avaneb SIIT)

"Swedbank ei karda põllumehi finantseerida" Meelis Annus, AS Swedbank  (avaneb SIIT)

"Piimatootmise tehnoloogia Jaapanis" Nelly Oinus, OÜ O.N.Nõuanne  (avaneb SIIT)

Lisatud 17.11.2009

uuendatud 12.05.2008

Eesti Maaülikooli
veterinaarmeditrsiini ja loomakasvatuse instituut

Veis on olnud meie aladel juba ammustest aegadest tähtsaim põllumajandusloom ja veisekasvatus põhiline loomakasvatusharu.

Ajaloolises tagasivaates peeti veiseid alguses tööloomade ja sõnnikutootjatena, et tõsta põlluviljakust, kuna suhteliselt hästi oli arenenud teraviljakasvatus. Piima- ja lihaloomana hakati neid pidama alles XIX saj. II poolel s.o 1860ndate aastate paiku, kuid veel möödunud  sajandi algul ei andnud keskmine talulehm aastas tonnigi piima. Veiste söötmine oli puudulik, pidamine kehv.

Sellel sajandil toimunud tormiline teaduse ja tehnika areng on muutnud ka veiste söötmist-pidamist, tõuaretust. Suured avastused bioloogiateaduses (DNA avastamine pärilikkuse materiaalse kandjana, geenitehnoloogia areng jne) on tublisti muutnud veiste aretuse iseloomu. Antibiootikumide, aminohapete ja bioaktiivsete ainete sünteesimine on võimaldanud toota tööstuslikult täiesti uusi söötasid, muutunud on söötmistehnika. Loomakasvatuses on kasutusele võetud arvutustehnika.

See on võimaldanud tõsta lehmade piimatoodangut, suurenenud on nende kehamass. Meie tõugudega on pikka aega tehtud sihipärast tõuaretustööd, mistõttu karjade tõuline potentsiaal on kõrge, mis võimaldab saada lehmadelt suuri aastatoodanguid (kui osataks seda potentsiaali õigesti realiseerida).

Jõudluskontrolli keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2007. aasta keskmine piimatoodang 7052 kg.