Aasta põllumees: koostootmine Eestis ei tööta

Aasta põllumees: koostootmine Eestis ei tööta

Tänavuseks aasta põllumeheks valitud Grüne Fee Eesti ASi juht Raivo Külasepp ütles intervjuus Äripäeva uudisveebile pollumajandus.ee , et koostootmise süsteem Eestis ei toimi. Aasta põllumeheks valiti ta 6. novembril. Järgneb intervjuu Külasepaga.

Olete järjekorras juba 12. aasta põllumees. Mis viis Teid võidule?

Seda, miks liisk mulle langes, peaks täpsemalt küsima 11-liikmeliselt komisjonilt, mis suvel seda küsitlust korraldas ja vastuseid hindas. Väga suur panus oli kindlasti Grüne Fee kollektiivil. Tänu kõigi panusele ja meie omanikele, kes on näidanud õige suuna kätte ning julgenud investeerida, tuligi võit.

Olete öelnud, et Eestis on väikeettevõtjad vaeslapse rollis, sest võrreldes Euroopaga on meil väga vähe väikeettevõtteid. Riik peaks väikeettevõtteid toetama nii maksusoodustustega kui ka muul moel, et neid tekiks juurde. Millised need maksusoodustused täpsemalt võiksid olla?

Olen väitnud, et kõiki ettevõtlusvorme tuleks toetada ja luua kõigile võrdsed võimalused. Näiteks investeeringute puhul toetatakse katmikaianduses vaid mikroettevõtteid, kus on 10 töötajat ja mille käive on 2 miljonit eurot. Süsteem on üles ehitatud nii, et peaksid tekkima tootjaorganisatsioonid, kes koos peaksid leidma soodsaima lahenduse pakendamiseks, turustamiseks, et siis koos saada mahud, millega oleks võimalik oma tooteid kaubandusse pakkuda, aga see süsteem ei taha kuidagi Eestis toimida.

Millised on suuremad probleemid Eesti köögiviljakasvatuses ja millised oleks Teie arvates nende võimalikud lahendused?

Neist on juba palju räägitud – oleme ebavõrdsetes tingimustes Euroopa turul konkureerides, puuduvad otsesed toetused katmikaladel tootmiseks. Toetusi ei saa me ka mujalt, sest oleme Eesti firma.

Köögiviljakasvatuse peamised probleemid on seega erinev toetustase Euroopa Liidu liikmesriikides, energia hinnatase ja tarbijate madal ostuvõime.

Millised on Grüne Fee Eesti ASi edasised plaanid?

Tootearendus on meil pidev protsess, mis sõltub eelkõige tarbija toitumisharjumusest. Need on pikema perioodi jooksul muutunud päris märgatavalt tervislikkuse suunas. Praegu on meil juba 20 erinevat salatit või maitseainet tootmises. Meie mahud on suured. Kõike dikteerib majanduslik olukord ja turg.

Miks on Luunja kurk parem kui Hollandi kurk? Mõlemaid kasvatatakse ju nn toitelahuse peal, mitte päris mullas?

Põhjusi on mitu. Esiteks ei anna mullas kasvatamine mingit eelist. Meil on tänu kaasaegsele tehnoloogiale võimalik luua taimele üpris head tingimused, kõik on õiges vahekorras ja nii kasvab n-ö stressivaba toode. Samas on meil kasutusel uudne bioloogiline tõrjevahend, kus taimekahjuri hävitab röövputukas ehk me ei kasuta keemilisi tõrjevahendeid. Ka pikk teekond halvendab importkurgi maitset.

Meelika Sander-Sõrmus, Äripäev (30.11.2012)
 

2012-11-30T10:00:00+00:00 Reede, 30. november, 2012|Uudised|