Algab igakevadine rohusilo tegemise seire
Algab igakevadine heintaimede sileerimise optimaalse aja seire ehk siloseire. Esimesed andmed plaanitakse avaldada 25. mail 2022
Biomajandus
Euroopa rohelise kokkuleppe ehk rohelepeppe tööriistaks on materjalide ringlus ja fossiilse toorme asendamine biotoormega ehk ring- ja biomajandus.
Taimekahjustajate monitooringu 19. ja 20. nädal
Taimekahjustajate monitooringu 19. ja 20. nädal. Monitooringu eesmärk on koguda infot tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest.
Tervete ja tugevate vasikate kasvatamine piimafarmides. Õpireis Soome.
Kuidas kasvab vasikas, kelle eest hoolitseb tema ema või ammlehm? Kuidas lüpsab lehm, kes lisaks piima tootmisele hoolitseb ka oma vasika eest? Nendele ja mitmele teisele küsimusele käisime Soome piimatootjate juures vastuseid otsimas.
Uus taskuhääling läheneb metsanduse tulevikuküsimustele lihtsalt ja teaduspõhiselt
Alates 9. maist on kuulamiseks üleval Eesti Metsaseltsi taskuringäälingute sari „Metsas on tulevik“, milles saatejuht Reigo Ahven arutleb nii teadlaste, visionääride kui praktikutega meie metsade oleviku ja tuleviku üle.
Kas saaks nii, et kui on külm, siis kütaks, ja kui on soe, siis ei kütaks?
Ei, seekord ei ole juttu kütteperioodi lõpetamisest seoses soojade ilmadega, vaid pealkiri on allegooriline meenutus ammusest sketšist. Tegelik küsimuse püstitus on hoopis järgmine: kas saaks nii, et kui liik on hävimisohus, siis kaitseks, aga kui liigi arvukus on tõusnud kordades üle optimaalse taseme, siis tegeleks arvukuse reguleerimisega?
Eesti suudab kodumaise gaasiga katta suure osa oma vajadustest
OÜ Estonia juht Jaanus Marrandi näeb Vene gaasist loobumisel alternatiivina head võimalust kodumaisele biogaasile. „Meil on võimekus toota biogaasi koguses 1 terawatt-tund (TWh) ehk ligi viiendik praegusest Eesti vajadusest ja seejuures saaks kasu sellest kogu Eesti laiemalt.“ Praegune Eesti aastane gaasi tarbimisvajadus on 5TWh.
Loodust ja põllumeest pole õige vastandada
Hanede-laglede kiire arvukuse kasv on põllumajandusettevõtted seadnud tugeva surve alla. Rändepeatusest tingitud teravilja kahjustused põldudel on iga-aasta kasvanud koos lindude hoogsa paljunemisega.
Valdav osa Euroopa Liidus tarbitavast toidust on pestitsiidijääkidest vaba
Kokku analüüsiti 2020. aastal 88 141 proovi, millest 94,9% puhul jäid pestitsiidijääkide sisaldused piirnormide piiridesse. 54,6% proovidest ei sisaldanud pestitsiidijääke mõõdetavas koguses. Võrreldes 2019. aastaga vähenes uuritavate proovide arv 9,3% Covid-19 pandeemia tõttu.
Haritava maaga kaubeldi mullu aktiivselt
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 29.04.2022 Seisuga 31.12.2021 oli Eestis maakatastri statistika [...]