Innovatsiooniprotsessi edukust võib vaadelda kui köögiviljaaeda: istutatud seemned (innovatsioonid) peavad leidma õige mullastiku (turuteadmised ja ärikogemused) ja piisavalt vett (rahastus), et kasvada. Kui rahastust on liiga palju ja see suunatakse liiga suurtele "taimedele" (suurema eelarvega projektidele), võivad nad kokku kukkuda, enne kui vilja valmib, mis näitab, et mõõdukus ja nutikas ressursikasutus on olulisemad kui pelk rahaline maht.
Alar Astover: „Armastus mulla vastu ja tema tähtsuse mõistmine on suurenenud ja keegi ei häbene enam mullast rääkida. Loodan väga, et armastuse faasist jõutakse edasi arusaamise ja teadmisteni.“ Septembris 2025 ajalehes "Sirp" avaldatud Intervjuus kutsume lugeja kaasa rändele, mis algab koduõuest ja viib sügavale Eesti muldade maailma. Mulda ei tohi pidada enesestmõistetavaks. Kuidas on võimalik, et ühe õhukese mulla peal elavad terved ühiskonnad ja rahvad? Milline on meie maa viljakuspotentsiaal?
Kui puulehed kolletavad ja muru enam ei kasva, siis tead – sügis on kohal ja talv pole enam kaugel. Isegi kui ilmad veel vahelduvad, on aeg tegutseda: enne kui lumi tuleb ja maa külmub, tuleb muru õigesti talveks ette valmistada.
Eesti sai kahe projektiga Euroopa Liidu konkursi „Inspireeriv põllumajandus ja maaelu“ finaali. Finaali pääsesid Maaelu Teadmuskeskuse eestvedamisel loodud nõustajate järelkasvu koolitusprogramm ning Piimaklastri arendatud nutikas süsteem Wisecow.
Käesolev 2025. aasta on olnud vesine ja jahe, mis loob paraku soodsad tingimused mitmete taliteraviljahaiguste levikuks. Eelkõige peame olema valvsad Microdochium nivale (tuntud ka kui lumiseen) ja teiste Fusarium’i kompleksi kuuluvate haigustekitajate (nagu F. avenaceum, F. culmorum, F. graminearum) suhtes. Taliodral on mitmel pool näha võrklaiksust ning kohati ka tugevat jahukastet. Talinisul ja -rukkil püsib Microdochium nivale ja Fusarium’i liikide surve, mis võib avalduda juba orase staadiumis ja kanduda edasi juuremädanikeks. Praegu on fookus selge: hoida olemasolev taimik tervena, soodustada juurdumist ja viia kultuurid tugevana talvele vastu.
Eestimaa Looduse Fond soovis septembri alguses õpetajatele ja õpilastele vahvat uut kooliaastat ning jagas ELF ekspertide loodud õppematerjale. Teemadeks nii erinevad liigid, Läänemeri, märgalad, mets, kliimamuutus kui ka põllumajandus ja toidulaud.
Otsekülv vähendab erosiooni ja soodustab mulla bioloogilist aktiivsust, kuid selle kliimamõjud näivad Soome tingimustes väikesed. See ilmneb Soome Loodusvarade Instituudi (LUKE) teaduri Henri Honkaneni doktoritööst, milles uuriti otsekülvi mõju süsinikuringele ja kasvuhoonegaaside heitkogustele savi- ja turbamuldades. Henri Honkanen kaitseb oma väitekirja 7. novembril 2025
Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik selgitab hijuti avaldatud õppevideos elurikkuse olemust ja selle olulisust erinevatel tasanditel. Miks me vajame elurikkust põllumajanduses ning kuidas seda soodustada.
Paljude jaoks seostub toorpiim lihtsalt värske piimaga, kuid tegelikult on sel kindel tähendus ja tervisega seotud eripärad, mida on hea teada. Selgitame piimaga seotud põhimõisteid, mis tarbijates segadust tekitavad.
Muld on ühtaegu tootmisvahend ja elu alus. Seetõttu tasub üle vaadata, kus võivad peituda kitsaskohad, ning teha vastavad järeldused. METKi väetistarbe mullaseire viimase viie aasta koondandmed näitavad taimetoitainetega varustatuse murettekitavat olukorda – põllumuldades valitseb progresseeruv fosfori liig ja kaaliumi puudus ning muldade happesus, millest on omakorda mõjutatud fosfor ja kaalium.
