Teadaolevalt esimene uuring Euroopa hemiboreaalses metsavööndis selgitas metsapõlengute mõju metsade mullaelustikule. Selgus, et mullaseenestiku liigiline mitmekesisus ja liigirikkus olid erinevatel aegadel põlenud aladel sarnased. Samas oli näha, et mida rohkem aega oli põlengust möödas, seda rohkem muutus mullaseente liigiline koosseis.
Kagu-Eesti ringbiomajanduse arenguvõimalusi uurinud Eesti Maaülikooli teadlased leidsid, et praegu läheb raisku hulk biolagunevaid jäätmeid, mida saaks kasutada biogaasi tootmiseks.
Saaremal elav lehm Kreta annab päevas peaaegu sada liitrit piima. Sellega on Kreta täna Eesti kõige suurema päevase piimaanniga lehm läbi aegade.
Eesti Maaülikooli teadlaste uuring näitab, et mulla mikroorganismidele sobib ka mõõdukas mineraalväetise kasutamine.
Lambavillast on riideid tehtud aastatuhandeid, kuid villakampsunite populaarsuse langus on teinud sellest supermaterjalist kasutu jäätme. Uurime, kuidas võiks villa nüüdisaegselt ja kavalalt väärindada.
METK ja TalTech on ühiselt välja töötanud DNA-sõrmejälgedel põhineva metoodika nisu, odra ja kartuli sortide eristamiseks.
Põlvkondade vahetus põllumajanduses puudutab paljusid ettevõtteid ja talusid. Ühelt poolt on noortel üha raskem leida talupidamisega alustamiseks vaba maad, teisalt on tegutsevatel ettevõtetel keeruline leida noori, kes tootmisega jätkaksid. Mida noored ise põlvkondade vahetusest mõtlevad?
Kuidas aitab toiduteadus pikendada kartulisalati säilivusaega? Või säilitada külmutatud saiakeste maitseomadusi?
Sander Hiire ütles, et kui kuulata Euroopas laiemalt tarbijate soove, kes tahavad, et toit oleks puhtam ja keskkond hoitud, siis täna on taastavas põllumajanduses kõik need põhimõtted esindatud.
Valmis kaardirakendus, mis koondab ühte kohta kõik põllumajandustegevusele seatud veekaitselised piirangud.
