AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem.

Rahvusvahelist mõistet AKIS kasutatakse teabelevi korralduse kirjeldamiseks – kuidas inimesed ja organisatsioonid teatud riigis või piirkonnas omavahel suhtlevad. Põllumajanduse teadmiste- ja innovatsiooni süsteem võib hõlmata põllumajandustavasid, põllumajandusettevõtteid, ametiasutusi, teadusuuringuid jne, ning olla väga erinev sõltuvalt riigist või sektorist.

• AKIS on sidus struktuur ja teadmiste liikumine inimeste, organisatsioonide ja institutsioonide vahel, kes kasutavad ning loovad teadmisi põllumajanduse ja sellega seotud valdkondade jaoks.
• Sõna “põllumajandus” tuleks vaadata laialt, mitte vaid maaviljeluse ja loomakasvatuse kontekstis vaid kõike toidu tootmisega seonduvat, sh sotsiaalseid aspekte.

Aastaid on nii Eesti kui maailmas räägitud nõuandesüsteemide arendamisest, mõeldes selle hulgas nii individuaalnõustamist kui teabelevi laiemalt. Alates 2010 on Euroopa poliitikad rõhutamas nõustamise kõrval laiemat teadmussiiret (knowledge trasfer), mis tähistab väga erinevaid tebe liikumise viise – infopäevi, trükimaterjale ja ka digitaalset teavet. Selle laiema arusaamise rõhutamiseks võeti kasutusele uus termin AKIS, millele kahjuks ei ole Eestis head tõlget.

Edukad AKIS strateegiad peaks arvestama  järgmist:

• teabevoogude toetamine ning teaduse ja praktika vaheliste seoste tugevdamine;
• kõigi nõustamisteenistuste tugevdamine ja parem koostöö AKISe raames;
• mitmetasandilise ja riikidevahelise innovatsiooni soodustamine;
• digitaalse ülemineku toetamine põllumajanduses.

AKIS strateegilistes kavades

Mitmed põllumajanduspoliitika tuleviku dokumendid kinnitavad, et teadus, teadmiste omandamine, innovatsioon, nõustamine on võtmeküsimused.

• Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030 (PÕKA) sõnastatakse kavatsus, et arendatakse välja terviklik ja paindlik teadmussiirde- ja nõuandesüsteem, mis tagab uusima sõltumatu teadus- ja tehnoloogilise teabe jõudmise tootja ja töötlejani. Teadmussiirde sihtgruppi laiendatakse, kaasates tarbijad. 
• ÜPP strateegiakava 2023-2027 on strateegiline programmdokument Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks Eestis aastatel 2023–2027. Strateegiakavas on ette nähtud 47 toetusmeedet põllumajandus- ja toiduainesektori, metsanduse, maaettevõtluse ja kohalike kogukondade toetamiseks. Selle mitmetele (eri)eesmärkidele lisandub horisontaalse eesmärgina sektori kaasajastamise põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. 

⇒ Vaata vastavate ÜPP sekkumiste kirjeldusi SIIN