Eesti soovib Euroopa Liidu põllumajandusliku riigiabi suunistesse viia täienduse, mis võimaldaks järgmisel finantsperioodil toetada põllumajandustootjaid, kes maad ostavad.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder nentis 6. mail riigikogu maaelukomisjonis, et suur osa Eesti põllumajandustootjaid tegutseb renditud maadel ja seetõttu puudub neil tuleviku suhtes kindlustunne. Maaostu võimaluste soodustamine ja tingimuste loomine maaomandi üleminekuks maa tegelikele kasutajatele on vajalik selleks, et suurendada otsetoetuste sihipärasust.
Kehtivate õigusaktide alusel on põllumajandustootjate maaostu toetamine lubatud kuni 10% investeeringu abikõlblikest kuludest. Vastavalt määrusele on vähem soodsates piirkondades abikõlblike investeeringute määr kuni 60%, millest võib maaostu toetada 10% ulatuses. Seega ei ole kehtivate reeglite järgi võimalik toetada ainult maaostutehinguid ning segatehingu korral on abimäär maaostu osas väga madal.
Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik selgitas Saarte Häälele, et Eesti taotleb oma ettepanekus esialgu maaostu toetamise võimaluse loomist, seega ei ole praegu tegu veel riigiabiloa küsimisega konkreetse toetuse käivitamiseks. Teemat hakatakse arutama uue rahastamisperioodi (2014–2020) jaoks Euroopa Komisjoni juhtimisel juulikuus Brüsselis kõigi liikmesriikide esindajatega.
Maaostu toetamise võimalust on Talviku sõnul küsitud ka eelmiste riigiabi suuniste koostamise ajal 2006. aastal, kuid siis seda ei võimaldatud. Juhul kui seekord luba antakse, otsustab Euroopa Komisjon, millistel tingimustel ja kui suures summas maaostu toetada saab. Seni ei ole Talviku sõnul konkreetsetest summadest juttu olnud.
“Ilmselt võiks see olla soodusgarantii või -laenu vormis, mitte tagastamatu abina,” pakkus Talvik, lisades, et ühe võimaliku variandina võiks raha tulla maaelu edendamise sihtasutusest, kuid seda pole veel täpsemalt arutatud ega otsustatud.
Ain Lember,
Saarte Hääl, 18.05.2013
