Vaatepilti, mis avanes viis kuud tagasi Lõõlasse rajatava piimafarmikompleksi platsilt, ei anna praegusega võrreldagi. Eelmise aasta septembris oli üsna keeruline objektijuhi kavandite järgi ette kujutada lautu ja hoidlaid, nüüd on neist juba hoomata Euroopa suurimaid.
Ehituse kvaliteet on tähtsam kui tööde kiirus
Väätsa Agro juhatuse esimees Margus Muld ütles, et Nordeconi juhitav ehitustegevus püsib graafikus, kuigi teinekord tundub talle kui omanikulegi, et kompleks võiks valmida kiiremini.
Muld käib kord nädalas ehitust vaatamas. Ringkäigul kaasa jalutav ehitusjärelevalve spetsialist Ilmar Mõtsnik teab öelda, et liigse kiirusega hakkab kvaliteet kannatama.
Tal on käsil kümnenda lauda ehitusjärgu ülevaatus, nii et teda tuleb uskuda ka kolmandat lauta ehitaval Mullal. Selgub, et isegi tänavuse talve pehmus ei saa ehitaja tööd kuidagi kiirendada, vaid ainult mugavamaks teha.
Ehitaja tegevust reguleerib ajakava, mille järgi pidid näiteks 15. veebruarist olema tehtud eeltööd Uus-Meremaalt saabuva 80 kohaga lüpsikarusselli paigalduseks. «Lüpsikarusselli võivad paigaldada vaid kolm selleks tootjafirma DeLavali litsentseeritud brigaadi ja üks neist on nüüd Lõõlas kuni kolm nädalat kestvat tööd tegemas,» täpsustas Muld.
Töötajad saavad raadiosaatja
Lõõlasse rajatavas farmikompleksis ringi jalutav Muld viitab ühele ja teisele ehitisele. «Need siin on kaks lehmalauta, siia tuleb lüpsiplats koos töötajate olmeplokiga, seal näete erivajadustega loomade ehk tiinete ja poegivate lehmade lauta ning veel kaugemal seletab silm lägahoidlat.»
Veel saame teada, et uuendamisel on samas asuv 550 kohaga noorloomalaut.
Rohkem kui tuhande kohaga lehmalaut on 250 meetrit pikk, mis tähendab, et töötajad hakkavad suhtlema raadiosaatja vahendusel. Teisiti poleks mõeldavgi. Võiks ka valjuhääldeid kasutada, kuid lehmi ei tohi häirida.
Töötajatel on Lõõlasse rajatavas Euroopa suurimas farmis endiselt tähtis koht. Neil tuleb ajada loomi lüpsikarussellile, panna seal liikuvatele lehmadele alla lüpsimasinad, jälgida nende liikumist õigetele aladele pärast lüpsi.
Rääkimata traktoristidest, kes söödavad loomi ja korrastavad lautu, ja loomaarstidest, kes hoolitsevad loomade tervise eest. «Päevas on tööl kuni 35 inimest ja nii suures farmikompleksis käib töö kolmes vahetuses,» täpsustas Muld.
Vahetus lõpeb saunaskäiguga
«Kui praegu liigume siin kummikutes ja otsime kuivemaid kohti, siis augustis, kui kõik on valmis, kõnnime asfaldil ja töötaja võib tööle tulla kasvõi peokingadega, sest Lõõlas jääb tänava- ja töömaailma vahele lausa saun,» selgitas Muld.
See tähendab, et töövahetuse võib lõpetada saunaskäiguga ja üks tänapäevase lauda tunnusmärke ongi see, et tänavarõivastus ei puutu töörõivastega kokku.
Riietusruumis on pesumasinad ja olmeplokis kodumasinad, millega toitu soojendada ja valmistadagi. «Usun, et mugavused on siin sama head kui ühes vastvalminud kodus,» märkis Muld.
Telerit olmeplokki paigaldada kavas pole, sest mingi mugavus peab töötajat koju ka tõmbama.
Sõnnikust tuleb allapanu ja tulevikus gaas
Rajatava lauda juurde tuleb kolm separaatorit, mis eraldavad sõnnikust tahkema osa. Vedelam osa läheb Mulla selgitusel sõnnikulaguunidesse, tahkest kaks kolmandikku läheb tahkesõnnikuhoidlasse ja kolmandik läbi komposteri. «Komposteris olev mass kuumeneb bakterite elutegevuse tulemusel ja sealt välja tulev mass on kasutatav loomadele allapanuna,» selgitas ta.
Ehituse teises järgus tuleb Lõõlasse 1100 looma juurde, nii et kokku on siis 3300 lehma. «Siis ehitame biogaasijaama. Mitte elektri tootmiseks. Elektri müügiks vajalikke elektriliine meie läheduses ei ole ja uute liinide rajamine on väga kulukas. Plaanis on eraldada sõnnikust metaan, see puhastada ja müüa gaas transpordifirmadele,» selgitas Muld.
Elektrikatkestuste korral on farmil diiselmootoriga töötav elektrigeneraator, mis võib toota elektrit mitu päeva.
Ka karja täiendab AS Väätsa Agro ise. «Müüme ainult pullvasikaid, kes kuni kuuvanustena lähevad kokkuostjate kaudu Hollandisse,» sõnas ta.
Lõõlasse rajataval Euroopa suurimal laudakompleksil hoiab silma peal videovalve, nii nagu pole peale liiklusmärkide muid väravaid ja aedu praegugi, pole neid ette nähtud ka kompleksi puhul.
Silvi Lukjanov,
Järva Teataja, 04.03.2014
