Avaldatud: 16. mai 2012Kategooriad: Uudised

Põllumajanduse Registrite ja infor­matsiooni Ametisse (PRIA) taotluste esita­misel on uuendusi.

2. mail algas Põllumajandu­se Registrite ja Jmformatsiooni Ametis (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotlusvoor. Erinevaid toetusi on kokku kümmekond ja oodata on üle 16000 taotluse. Soo­vitame taotluse esitamiseks eelistada elektroonilist kliendiportaali e-PRIA.

Uuendused taotlusvormil
Taotluse juurde kuuluva põldude loetelu vormi PT50A täites tuleb arvestada uue põllumajanduskultuuride loeteluga – kasvatatav põllumajanduskultuur tuleb kirja panna vastavalt sellele. Kultuuriga peab sobima ka iga konkreetse põllu maa-kasutustüüp, mis vormile märgitakse. Uut põllukul­tuuride loetelu saab vaadata PRIA kodulehelt või juhendist „Abiks taotlejale" ning küsida teenindusbüroodest.

Samuti on vormis uus veerg kasvatatava kultuuri kasutusviisi või otstarbe kohta. Veer­gude täitmise kohta annavad selgitusi märkused vormi lõpus ja juhendis „ Abiks taot­lejale".

Lisaks tuleb põldude loe­telus iga põllu kohta teha märge ka põllumajandusmaa kasutusõiguse kohta. Kasu­tusõigus on maa omanikul, rentnikul (suuline või kirjalik rendileping) või muul õigus­likul alusel maa kasutajal (kasutusvaldus, tasuta kasu­tamise leping).

Kui suure põllumassiivi kohta on mitu maa kasutami­se õiguslikku alust, siis piisab selle õigusliku aluse märkimisest, millega on hõl­matud suurem osa põllust. Põldu taotlusel kasutusõiguse alusel osadeks jagama ei pea.

Kõik pindalatoe­tuste taotlejad peavad esmakordselt täitma nõue­tele vastavuse küsimustiku.

Nõuetele vastavuse reeglid kehtivad Eestis alates 2009. aastast nii ühtse pindalatoetuse kui ka maaelu arengukava keskkonnatoetuste saajate­le. Küsimustikus päritakse taotleja põllumajandusliku majapidamise kohta selliseid nõuetele vastavuse reeglitega seotud andmeid, mida regist­rites ei leidu.

Maa kasutusõiguse alused selgeks
Igal suvel ja sügisel saab PRIA kaebusi selle kohta, et maavaldaja või -omaniku maadel on keegi tema nõus­olekuta näiteks niitmas käi­nud või taotleb võõrale maale omaniku teadmata toetusi. Segaduste vähendamiseks i nüüd taotlusvormil lahter, kuhu taotleja märgib, millisel õigus­likul alusel ta taotlusalust maad kasutab. Soovitame enne taotluse vormistamist veenduda, kas maa kasutamise osas ikka kehtivad tänavu asjaosaliste vahelised lepped. Kirjalikke dokumente PRIA selle kohta taotlemisel ei küsi, aga kui hiljem tekib maa kasutamise üle vaidlusi, siis tuleb just toetuse taotlejal oma õigusi tõendada.

Toetuse saamiseks peab taotleja olema mitte ainult maa õiguslikul alusel kasuta­ja, vaid ka seal tegelike tööde tegija, sest toetus on mõeldud põllutöödega seotud kulutuste hüvitamiseks. Mitu taotlejat korraga samale maale toetust taotleda ei saa.

Kaartidest ja põllumaast
Miks PRIA ei maksa toetusi kõigile maadele, kus tegeli­kult praegu põldu peetakse ja miks põllumassiivide kaarte pidevalt uuendatakse?

Toetusõiguslik on vaid selline põllumaa, mis on kantud PRIA põllumassii­vide registrisse ja mis oli seisuga 30. juuni 2003 heas põllumajanduslikus kor­ras. Kui praegu haritakse põllumaad ka sellisel alal, mis 2003.aastal polnud heas põllumajanduslikus korras, siis toetusi sinna taotleda pole võimalik. Selline reegel tuleneb Euroopa Liidu õigus­normidest ja kehtib vähemalt praeguse programmperioodi lõpuni aastal 2013.

Koos taotlusega tuleb PRIA-le esitada samal aastal PRIAst pindalatoetuste taot­lemiseks saadud kõige uuemad -põllumassii­vide kaardid, märkides sinna isetaotlusaluste põldude piirid. Vanemad kaar­did ei sobi, sest PRIA uuendab põllumassiive ja sellega seoses ka kaarte igal aastal.

Iga nelja aasta jooksul valmivad erinevate Eesti piirkondade kohta õhust tehtavad ortofotod, mis võimaldavad fotodel olevat tegelikku maakasutust võr­relda seniste kaartide ja seal näidatud piiridega, arvestada massiivi pindalast maha mittetoetusõiguslikud alad ja täpsustada massiivi tegelikku pindala. Massiivipiiri muut­mise vajadus võib selguda ka kohapealse kontrolli ja GPSiga mõõtmise tulemusel. Uued kaardid väljastatak­se ka neile, kes soovivad taotleda toetusi toetusõiguslikele maadele, millele pole seni toetust taotletud ega massiivikaarti koostatud.

Massiivikaartide koostamise üks põhimõtteid on – igale taotlejale oma põllu-~ massiivi kaart. See aitab välistada, et suure massii­vi mitu taotlejat joonistavad oma põlluks arva­tava maa piire eksikombel kattuvalt. Sa­muti ..tükeldab" PRIA massiive väiksemaks siis, kui toetusi taotletakse vaid osale suurest põllumassiivist. (Liiga suure massiivi kaardile piiride märkimisel võib hõlp­salt vigu tulla.) Kui taotleja soovib edaspidi taotlusalust maad algsel massiivil suu­rendada, siis on see võimalik ja talle koostatakse jälle uus kaart vastavalt tegelikule maakasutusele.

Infot pindalatoetuste kohta saab PRIA kodulehelt www. pria.ee (kus on ka viide põl­lumassiivide veebikaardile), infotelefonil 737 7679 ning maakondlikest büroodest. Taotlusi ootame 2.-21. maini. Hilinenult saab taotlusi esi­tada veel 15. juunini, kuid siis väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta.

Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja
Allikas: Harju Elu 

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/