Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) alustas 21. mail 2014. a heintaimede sileerimise seiret.
Seire lõpetati, viimased rohuproovid võeti 9. juunil.
Loe tulemuste kohta siit:
Tulemused ja kommentaar 9. juuni rohuproovide kohta
Tulemused ja kommentaar 2. juuni rohuproovide kohta
Tulemused ja kommentaar 26. mai rohuproovide kohta
Tulemused ja kommentaar 21. mai rohuproovide kohta
***
Heintaimede sileerimise info
Heintaimede sileerimise optimaalse aja määramine on mitme mõjufaktori oskuslik
arvestamine ja seda pole võimalik visuaalselt hästi teha. Eesmärk on varuda suurim seeduvate
toitainete kogusaak, kusjuures toiteväärtus peab vastama hea rohusööda kriteeriumi nõuetele.
PMK Taimse materjali labori heintaimede toiteväärtuse analüüsid, mis tehakse vabariigi
erinevatest kohtadest võetud proovidest nädalase intervalliga on heaks aluseks silotegemisel.
Arvestuses on kõrreliste, ristikute, lutserni ja liblikõieliste-kõrreliste segukülvide rohusaagid
Lõuna-Eestist, Kesk-Eestist, Põhja-Eestist ja Saaremaalt.
Bruto- ehk koguenergiasisaldus on rohusöötades võrdlemisi samaväärne. Erinevused
tulevad ilmsiks siis kui võtame arvesse seeduvuse ja kaod ainevahetuses. Neid mõjutavad
kasvutingimused, taimede arengufaas ja heintaime liik. Uurimused on näidanud, et
ühesuguses vanuses koristatud heintaimede toiteväärtust mõjutavad oluliselt temperatuur ja
sademed. Kevadised madalad temperatuurid koos väheste sademetega aeglustavad
heintaimede arengut, pidurdavad kasvu ja toiteväärtuse muutused on aeglased. Ilma järsul
soojenemisel kevad-suvisel perioodil areneb taimik eriti kiiresti ja toiteväärtuse langus on
kiire. Ilmastiku mõju rohusööda toiteväärtusele on tugevam kui agrofooni mõju.
Efektiivsete temperatuuride summa ja rohusööda toiteväärtuse vahel valitseb tihe seos,
summa kasvades väheneb toiteväärtus, kuid liikide lõikes on erinevusi. Kõrreliste heintaimede
optimaalne niiteaeg sõltub põhiliselt maikuu temperatuuridest, liblikõielistel lisandub siia
juunikuu esimese poole soojus. Aastate lõikes ilmnes samuti erinevusi, tugevamad öökülmad
pikendasid kasvuaega. Läbiviidud pikaajalistele uurimustele tuginedes kogunes optimaalseks
koristusajaks efektiivseid temperatuure põldtimutil 190-235, harilikul aruheinal 220-240 ja
karjamaa raiheinal 260-290 kraadi.
Ilmavaatluse (EMHI) andmetele tuginedes algas heintaimede kasv sellel aastal (2014)
3-4 päeva paljuaastate keskmisest varem (Lõuna-Eestis 17. ja Põhja-Eestis 18. aprillil).
Tugevad öökülmad (rohu pinnal kuni miinus 10 kraadi) olid 24. – 26. aprillini. Päevad olid
päikeselised ja õhutemperatuur tõusis üle 20 kraadi. Efektiivsete temperatuuride summa oli
rohukasvu algusest aprilli lõpuni Võrus ja Viljandis 71-74 kraadi ning Sakus ja Kuusikul 41-
47 kraadi. Taimede areng oli aprilli lõpus keskmisest nädal aega ees.
Maikuu esimese nädala jahe ilm pani rohukasvu seisma. Mai esimesel dekaadil
lisandus jaheda ja vihmase ilmaga efektiivseid temperatuure viimase kolme päeva kohta ainult
12 kraadi. Maikuu II dekaadi lõpu tugev soojalaine (vt õhutemperatuuride graafikut) koos
vihmahoogudega kiirendas heintaimede arengut ja kasvu. Efektiivsete temperatuuride summa
oli maikuu II dekaadi lõpuks Võrus ning Viljandis 185 ja 170 kraadi, Sakus ja Kuusikul
vastavalt 123 ja 117 kraadi.
Esimeste rohuproovide (võetud 21. mail) analüüsidest selgus, et rohi on veel väga noor
(ADF 22-27%). Kasvukõrgus oli kõrrelistel 30-45 cm ja liblikõielistel 20-25 cm. Haljasmassi
saak oli 10-20 t/ha, mille kuivainesisaldus ainult 12-15%. Proteiinisisaldus on noores rohus
kõrge ( 22-27%) ja kiusisaldus väike (NDF% 37-49). Paistust võetud proovide analüüside
järgi võib öelda, et heintaimede areng on olnud seal Halinga omadest kiirem. Soodsates
ilmastikuoludes toimub kogu vabariigis heintaimede hoogne kasv ja kiire areng.
26. mail võetakse proovid kõikidest analüüsikohtadest.
Uno Tamm
Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur
23.05.2014
