Ida-Virumaal Avinurme külje all Maetsma külas alustas kaks nädalat tagasi tööd neli miljonit eurot maksnud maheterminal, kuhu tootjad viivad ainult mahevilja.
Tulundusühistu Wiru Vili juhatuse liige Mai Tooming tutvustas viljakuivatit, mis võimeline kuivatama 60 tonni vilja tunnis. Ta selgitas, et kogu viljakäitlemise kompleks on Eestis ainulaadne, kuna tööd juhitakse arvutist. Samuti näitas naine, kuidas juhtimispuldist on võimalik kogu protsessil silm peal hoida ja vajalikud toimingud teha.
Kuivati ehitust alustati 22. märtsil ning tööle hakkas see kaks nädalat tagasi, seega toimus ehitus ja seadmete töölerakendamine erakordselt kiiresti. «Plaan oli selleks hooajaks kuivati valmis saada, ja saime ka,» ütles Tooming, kes lisas, et osa töid tuleb veel lõpetada ja seadistusi timmida ning samal ajal täisvõimsusel vilja vastu võtta.
Projekti maksumusest pool kulus ehitusele ja pool seadmetele. Teist sellist kompleksi Eestis seni polnud ning isegi Soome maheviljakasvatajad on öelnud, et nemadki unistavad sellisest terminalist.
Poole väiksem saagikus
Mahekuivati ei erine tavalisest kuivatist – põhjus, miks seda mahekuivatiks nimetatakse, on selles, et kuivatisse võetakse vilja ainult sertifitseeritud mahetootjatelt. Nõnda saab välistada, et tavaline vili seguneks maheviljaga, sest ei saa ju kuivatis kasvataja järgi eraldada, milline osa on kelle oma.
Mahevilja tonn maksab tavavilja tonnist 50–90 eurot rohkem, samas on esimese saagikus poole väiksem. «Lihtsalt pealevaadates ei ole võimalik mahevilja ja tavavilja eristada, peamine erinevus tuleb sellest, et maheviljal pole taimekaitsevahendite jääke,» märkis Tooming.
Ent mida kosta mahetootjate aadressil kõlanud süüdistuste peale, et nad polegi õiged mahetootjad ja on huvitatud pigem suurematest põllumajandustoetustest?
Tooming kehitas selle jutu peale õlgu. «Igas eluvaldkonnas leidub positiivseid ja negatiivseid näiteid. Mahetootjaid on vähe, ent üksikuid erandeid laiendatakse ja nõnda tekivad eelarvamused,» lausus ta.
Tooming ütles, et mahetootjad on pigem sellised inimesed, kellele nende tegevusala meeldib ning kes korraldavad oma tootmist väga püüdlikult ja teevad oma tööd suure vastutustundega. «See on väga põhimõtteline vahe!» rõhutas ta.
Wiru Vilja juhatuse liige unistab, et lasteaedades ja koolides hakataks mahetoorainest toitu valmistama. Selleks ei olevat riigilt vaja mitte toetusraha, vaid tellimust.
Mahekuivati rajati Avinurme valda tootjate initsiatiivil, sest igal tootjal pole majanduslikult mõttekas endale eraldi kuivatit ehitada. Toomingu sõnul on tänavune suvi erakordne, kuna erinevad kultuurid valmisid ühel ajal ja seetõttu töötab kuivati praegu maksimaalse võimsusega. Kogu hoiustamispind kokku saab olema 17 000 tonni vilja.
Miks mahevilja üldse kasvatada, kui tavaviljaga tegelemine on kasumlikum ning toetuste vahe tavavilja ja mahevilja vahel ei kata viimase poole võrra väiksemat saagikust?
«Kui rääkida puhtast, taimekaitsejääkide vabast toidutoormest, siis seda on võimalik saada ainult mahetootmistehnoloogiaid kasutades,» sõnas Tooming.
Vilja kuivatamise kõrgaeg
Maetsma mahekuivatil on praegu 70 koostööpartnerit, kes oma vilja sinna viivad. Kõigil neil on mahetootja sertifikaat, ent lisaks sellele tehakse pistelist kontrolli, mis kindlustab, et mahevilja hulka pole sattunud taimekaitsevahendite abil kasvanud teri.
Praegu veetakse suur osa maheviljast laevadega Saksamaale ja Skandinaaviasse. Vene turule pole nad läinud, sest ehkki Moskva rikas tarbija on väga kvaliteediteadlik, ootab ta valmistoodet.
Vilja kuivatamine on hooajaline tegevus ning seetõttu võib tekkida kuivatile ülekoormus.
Tooming möönab, et tuleb ette päevi, kus autod seisavad järjekorras ning tööpäev lõpeb kell kaks öösel.
Milleks siiski mahevilja kasvatada? Wiru Vilja juhatuse liige võttis selle kokku ühe lausega: «Eesti põllumajanduse eesmärk ei ole maailma näljahäda leevendamine, vaid kodumaa elanike toitmine. Tahame ise mahetoitu süüa, seepärast ka teeme.»
Enn Tosso, E24 Äriuudised
