20. märtsil jõustunud maareformi seaduse muudatused võimaldavad nüüd maa kasutusvalduse üle anda pereliikmetele, erastada soodsamalt oma kinnistuga piirnevaid ribasid ja hoonestusõiguse omanikul selle aluse maa omandada.
Seadusemuudatuste eesmärk on maa-ameti õigusosakonna juhataja Triinu Rennu sõnul lõpetada pikaleveninud maareform. Praeguseks on Eestis katastrisse kandmata (ehk maareform on veel läbimata) keskmiselt 7% maismaast. Saare maakonnas on see protsent kõrgem – 11%.
Kasutusvaldused lastele
Meie maakonnas puudutavad seadusemuudatused enim põllumehi, kel on maa hooldamiseks sõlmitud kasutusvalduse leping, ütles Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja maatoimingute alal Merike Toose.
Saare maakonnas on kasutusvaldusse antud üle 900 maaüksuse, kasutusvaldajaid on kokku 188, sest paljud kasutavad mitut maatükki. “Nii mõnigi talumees on kurtnud, et tahaks oma elutöö pojale üle anda, aga ei saa, sest maa kasutusvaldust ei tohtinud seni üle anda,” ütles Toose.
Kasutusvalduses olevat maad on saanud küll turuhinnaga ära osta, aga väga paljud talunikud pole kas tahtnud või jaksanud seda maad välja osta, selgitas Toose. Kasutusvaldus seatakse 15 aastaks ja pärast selle lõppemist on võimalik seda taas pikendada. Toose toob näiteks, et kasutusvalduses olev maa on siis välja ostetud, kui on tahetud sellele maale ehitada näiteks laut, põllumaa metsastada või hoopis kalatiike rajada.
Seadusemuudatuse ajend oligi Triinu Rennu sõnul põllumeeste oma ettepanek luua võimalus kasutusvalduse üleandmiseks, mis tagaks perekonnas põllumajandusliku tootmise järjepidevuse.
“Kuna asjaõigusseadus ei võimalda kasutusvalduste teisele isikule üleandmist, on nüüd ette nähtud võimalus samaaegselt lepingu lõpetamisega sõlmida uus leping,” selgitas Rennu. “Selline erand võimaldab tänasel ettevõtjal tootmise üle anda nooremale põlvkonnale.”
Põllumehed, kellega Saarte Hääl kasutusvalduse teemal rääkis, rõõmustasid kõik, et selline seadusemuudatus lõpuks ometi tehti, kuid lisasid ka, et selle oleks pidanud juba ammu tegema, kuna paljud talunikud on eakad ja tahaksid talupidamisest loobuda.
Üks anonüümsust palunud talunik ütles, et oleks kasutusvalduses olnud maad ka riigilt välja ostnud, kuid raha selleks on nappinud.
“Olen ostnud pigem tehnikat, millega maad harida,” sõnas ta. Kuid ta loodab, et poeg, kellele kasutusvaldus nüüd üle läheb, ostab kord need maad siiski välja.
Maaribade erastamine
Seadusemuudatus võimaldab nüüd soodsamalt erastada ka kinnistuga piirnevat reformimata maad, millel ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.
Merike Toose tõi näiteks, et kui inimene sai oma krundi erastada hinnaga 12 krooni ruutmeetrist, siis loomulikult ei ole ta nõus aiataguse maariba eest maksma 70 krooni ruutmeetrist. Seadusemuudatus sätestab nüüd maariba erastamisel sellise maksustamishinna, mis on erinevatel aegadel läbi viidud hindamiste madalaim.
Võimalikult soodne maa omandamine peaks suurendama huvi maaribade erastamise vastu ja riik saab lahti mõttetutest ribadest, kuhu ei saa eraldi kinnistuid moodustada.
Merike Toose toob näiteks, et sellised ribad võivad olla inimese kinnistu ja maantee vahel, aga ka kõikvõimalikud kinnistuga piirnevad kommunikatsioonide alused maaribad.
Mõistagi tuleb selliste ribade omandamine kõne alla ainult juhul, kui riik või kohalik omavalitsus seda maad ei vaja, märkis Triinu Rennu.
Ka menetlus ise muutub lihtsamaks, sest enam ei pea omavalitsus pakkuma seda maad kõikide piirnevate kinnis-asjade omanikele, vaid võib seda pakkuda ainult neile, kelle maaga on maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas ja sobiv seda riba liita.
Maaribasid saab nüüdsest liita ka munitsipaal- ja riigimaade külge, varem võis neid liita ainult eramaade külge.
Uus on seaduses veel seegi, et need majaomanikud, kel jäi kunagi mingil põhjusel hoonealune maa erastamata ja seati hoonestusõigus, saavad selle nüüd riigilt välja osta kehtiva maksustamishinnaga. Seni said nad oma maju kasutada ainult hoonestusõiguse alusel.
Merike Toose sõnul on selliseid hoonestusõigusi seatud Saare maakonnas praeguseks 16, aga mitte kõik hoonestusõiguse omanikud ei saa maaomanikeks, vaid ainult need, kelle kasuks on riik hoonestusõiguse seadnud.
Kui hoone omanik on oma hoone koos hoonestusõigusega edasi müünud, siis ei saa uus omanik maad omandada kehtiva maksustamishinnaga, vaid enampakkumisel. Nagu on saanud seda seni teha kõik hoonestusõiguse omanikud.
Veel kaks aastat
Seadusemuudatus pani paika ka maa tagastamise tähtajad. Tagastamine tuleb lõpetada 2016. aasta 30. juuniks. Ehkki Saare maakonnas on katastrisse kandmata veel 11% maast, on need Merike Toose sõnul valdavalt riigi omandis olevad maad – riigimetsad, looduskaitsealused maad.
“Vormistamata eramaad ei anna kokku isegi ühte protsenti,” nentis Toose, lisades, et tegelikult on maareform Saare maakonnas tehtud. “See, mis me praegu teeme, on ainult kosmeetika.”
Samas tunnistas Toose, et need üksikud (kohtu)vaidlused, mis on takistanud maareformi lõpuleviimist, ei lahene ilmselt ka kahe aastaga.
“Kui inimesed ei ole omavahel tagastamise asjus kokku leppinud 15 aastaga, siis loota, et nad suudavad seda kahe aastaga, on asjatu.”
Merike Pitk, Saarte Hääl (13.04.2013)
