Kadastiku õunaaed laiub juba kümnel hektaril

Kadastiku õunaaed laiub juba kümnel hektaril

Riho Kadastiku õunaaia rajamine sai alguse 2006. aastal. Kuue aastaga oli viljapuude all kuus hektarit, millel 6000–7000 viljapuud, õunapuude kõrval pirni- ja ploomipuud ning murelid.

Nüüdseks on aiapind kasvanud 10 hektarile, millel kasvab 14 000 õunapuud. Lisaks luuviljalised. Sellega peaks olema loodud eeldus, et kohalikku tervislikku õuna jaguks võimalikult kauaks.

Tänavust õuna-aastat peab rajaja kesiseks. Sademete puudus ei saa olla põhjuseks, kuna aeda on rajatud niisutussüsteem. Põhjus saab olla ebasoodsas kevades ja õhutemperatuuri äkilistes muutustes.

“Kõik sordid on keerulise ilmastiku välja kannatanud, mõnedel sortidel on lihtsalt vähem õunu peal. Ju siis külma kevadega midagi juhtus. Aga õunte suurus ei ole kannatanud, kuna meil on niisutussüsteem.

Mitte küll automaatne, mis vajadusel ise tööle hakkab, aga me saame kastmise sisselülitamise asemel valida ka muu programmi, näiteks iga päev tund aega kastmist,“ rääkis maakonna suurima õunaaia omanik Riho Kadastik.

Õunaaia külastajad olid huvitatud, kuhu õun realiseeritakse ja millised võimalused on lisaks lauaõunale veel olemas. Küsiti ka kohaliku õuna kallima hinna põhjuste kohta.

“Lauaõuna ja mahla võtavad meilt tarbijate ühistu (nüüdseks Konsum-keti kauplused), Selver ja veel mõned väiksemad kauplused ning toitlustusasutused. Üle Eesti läheb nendesse kauplustesse toodang vahendaja Vegelog kaudu. 70–80% läheb müüki lauaõunana,“ selgitas Kadastik.

“Importõun on odav seetõttu, et neis maades toetatakse õunakasvatust, meil ei ole toetust siiani olnud. Nad panevad taimekaitsevahendit aga nii palju kordi, et putukad ei kahjustaks, seepärast on importõun ilus. Meil on taimekaitse miinimumis, teeme seda nii vähe kui võimalik – õielõikaja jt ohustavate kahjurite vastu.“

Praegu oli käsil suvesortide, valge klaari jt korjamine. Suur koristushooaeg ei olnud siis, augusti teises pooles veel alanud. Õunapuuaias jalutades märkasin traktorikäru juures toimetamas, oh-oo!, ei kedagi teist, kui naabervalla kultuurijuhti.

“Siin oli abi vaja ja nii tore on harjumuspärasest keskkonnast korraks välja saada. Väga tore on värskes õhus õunu korjata. Mu süda lausa laulab,“ oli kultuurnik Ulvi Põllu särtsakas vastus.

Nüüdseks on koristus jõudnud sügissortideni ja järjekorras tulevad talisordid. Õunaaia laiendamise plaani lähiaastateks ei olevat.

“Pindalalt me lähemas tulevikus ei laiene. Ehk edaspidi. Tahame saada korralikult tööle need ettevõtmised, mille oleme ette võtnud. Ikka samm-sammult. Praegu on kiire õunakoristusaeg, aga sügise poole tahame krõpsutootmisega alustada. Peame kuivatit veel seadistama, hea kvaliteedi tagamiseks vastavusse viima. Sügisel saab õunte ja mahla kõrvale kaubandusse juba ka õunakrõpsud,“ lubas ettevõtja.

Hiidlased käisid Saaremaal rohemajandust nuusutamas

Hiidlaste viieliikmelisel seltskonnal oli viimane külastuskoht Kadastiku õunaaed, seejärel tuli autole hääled sisse panna ja Triigi sadama poole sõitma hakata. Praam ju ei oota.

Kuid õunapuude vahel jalutades oli siiski mahti väikeseks jutuajamiseks Hiiu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Aivi Telvikuga, et temalt küsida, kas ja mida saab kuuldud teemade põhjal Hiiumaal ette võtta.

“Ei oska veel öelda, praegu on liiga palju värskeid muljeid. Aga üht saan küll öelda – tahame teha Hiiumaa rohemajanduse arengukava. Praegu koostame selleks lähteülesannet ja siinsed kaks päeva andsid meile palju teadmisi ja viiteid juurde. Vaatame ja mõtleme kuuldu ja nähtu veel kord koos läbi,“ ütles Aivi Telvik Meie Maale.

Jutt sujus iseenesest naabersaare rohemajandusele. Tegelikult on Hiiumaa biosfääri kaitsealase tööga olnud nähtaval positsioonil juba ammu-ammu. Toomas Kokovkini nimi on ilmselt biosfääri ajalukkugi raiutud. Tema oli ka selle kahepäevase rohemajanduse suvekooli üks aktiivsematest osavõtjatest, nagu ka Hiiu maavanem Riho Rahuoja jmt.

Aivilt kuulsin, et üks esimesi asju Hiiu saarel, mis seoses biosfääri kaitsealaga käima läks, oli šoti mägiveiste kasvatamine. Seda juba enne 2000. aastat, eestvedajaks Toomas Kokovkin. “See läks hästi. Minu teada ostis meil hiljutigi üks noor talumees samuti endale lihaveised. Meil on ju nüüd ka väike tapamaja. Lihaveiste ja lammaste kasvatamine on tõesti hoo sisse saanud,“ rääkis Aivi.

“Meie maastikud on seetõttu muutunud, põllud ja karjamaad ei ole enam tühjad, neil on nüüd palju lambaid söömas. Maad on ilusamad ja väärindatakse nii lambaliha kui -villa.“

Veel tõstis maakonna arengujuht esile Sulev Mattot ja tema piimakarja. Aivi oli uhke, et saarel on nüüd enda piim, mida müüakse ka toorpiimana Hiiumaa tarbijate ühistu kauplustes, ülejäänu tuuakse Saaremaa piimatööstusesse.

Hiiumaal alustas mõned aastad tagasi ka üks noor talunik õunamahla tegemisega. Triinu Schneider sai LEADER-ist toetust ja ostis liikuva õunapressi.

“Triinu pakub teenust, liikudes oma õunapressiga ühest kohast teise, klientide juurde. See on väga tänuväärne ettevõtmine. Kaupluselettidel on saadaval Triinu õunamahl. Need olid mõned näited sellest, et meil on inimesi, kes looma- ja taimekasvatust taaselustavad.“

Veel märkis Aivi tunnustavalt kohaliku koostöökogu ja LEADER-meetme alast tööd. Hiiu koostöökogu on vedanud viimastel aastatel kohaliku toidu projekti, millega on tõstetud koolikokkade teadlikkust toitlustamisel ja laste teadlikkust tervisliku toitumise osas.

“On propageeritud kohaliku toidu väärtustamist, kasutamist, tervislikku toitumist, seda koolide ja lasteasutuste baasil, et lapsed saaksid tervisliku toiduga harjuda ja kokku kasvada. Koolipuhvetis on nüüd müügil tervislikud tooted, mitte krõpsud. Ja ma arvan, et selles projektis osalemine on pannud nii toitlustusasutuse pidajaid kui pereemasid mõtlema ja muutusi tegema, et toidulaual oleksid puhtamad ja tervislikumad toidud.“

Selles projektis on saarlased ja hiidlased partnerid. 

Vilma Rauniste, 10.09.2014, Meie Maa, lk 5. 

2014-09-10T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 10. september, 2014|Uudised|