Maamajanduse Infokeskuses konverents „Puit energiaks" peetakse 14. septembril 2012 Jänedal.
Puitenergia kasutamine fossiilsete, taastumatute kütuste asemel on oluline teema mitte ainult Eestis ja Euroopas, vaid kogu maailmas. Eestis pole bioenergiale teiste taastuvenergiaallikate seas võrdset – tuule peale meie oludes kindel olla ei saa, kuid nagu üks konverentsi ettekandeidki kinnitab: metsa on ja raiuda tohib.
Eesti metsanduse arengukavas näidatud optimaalse raiemahu asemel, mis on 12,6 miljonit m3 aastas, raiutakse praegu pea poole vähem. Rohkesti kasutamata ressurssi leidub eelkõige erametsades, kus vohab ülekasvanud lepa- ja pajuvõsa, millest saaks tooret nii puidutööstus kui ka energiatootjad.
Madalakvaliteedilise puidu kasuta-mine kohalikus soojatootmises suudab korraga lahendada mitu probleemi: kohaliku metsaomaniku huvi metsa majandamise vastu kasvab, arvestatav hulk paikkonna inimesi leiavad töö ja kindla sissetuleku ning kohalikud tarbijad saavad toasooja osta taskukohase hinnaga, sest katlamaja tooret ei peaks sel juhul kohale vedama pika vahe/naa tagant. Kogu soojatootmise protsessis saadud tulu jääks kogukonda.
Lisaks konkurentsitult odavaimale soojahinnale on hakkpuidul töötava jaama puhul muidki tegureid, mis selle kasuks räägivad – näiteks Muhu vallas aitas see palju kaasa ka ümbruse üldisele heakorrale. Puhtaks tehti võsastunud sookraavid, lisaks kasutatakse küttematerjaliks võsa, mis on saadud elektriliinide aluseid ja teeääri puhastades, ahju lähevad ka puidufirmade tootmisjäägid ja raielankide jäätmed.
Praegu kasutab Eestis sooja tootmiseks hakkepuitu umbes sadakond jaama, oma paarkümmend mahuks Eestisse veel lahedasti. Kindlasti annaks olemasolevaid jaamu praegusest võimsamaks ja efektiivsemaks muuta, kuid hakkpuidu kasutamine on tänaseks ennast täiel määral juba õigustanud.
Täna otsitakse taastuvenergia laiemat kasutuselevõttu soosivaid lahendusi, millest võidaksid erinevad osapooled. Kindlasti ei tohiks taastuvenergia toetuste süsteem viia liiga palju raha tarbija rahakotist välja, samuti peaks see soosima metsaomanike huvi madalakvaliteedilise puidu metsast väljatoomiseks.
Eestis on metsaomanikke koondavates ühistutes praeguseks hästi käivitunud puidu ühismüük, kuid metsaomanikud võiksid ühiselt tegutsedes juba lähitulevikus võtta eeskujuks Soome mudeli – mitte üksnes hooldada metsi, hakkida materjali, varustada katlamaja, vaid ka tõotaja müüa soojust. Puidust taastuvenergia tootmisel on Eestis tulevikku.
Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht
Õhtuleht (erileht)
06.09.2012
