Konverents kutsub üles puidust head energiat tootma

Konverents kutsub üles puidust head energiat tootma

Maamajanduse Infokeskuses konve­rents „Puit energiaks" peetakse 14. septembril 2012 Jänedal.

Puitenergia kasutamine fossiilsete, taastumatute kütuste asemel on olu­line teema mitte ainult Eestis ja Euroo­pas, vaid kogu maailmas. Eestis pole bioenergiale teiste taastuvenergiaallikate seas võrdset – tuule peale meie oludes kindel olla ei saa, kuid nagu üks konverentsi ettekandeidki kinni­tab: metsa on ja raiuda tohib.

Eesti metsanduse arengukavas näidatud optimaalse raiemahu asemel, mis on 12,6 miljonit m3 aastas, raiutakse praegu pea poole vähem. Rohkesti kasutamata res­surssi leidub eelkõige erametsades, kus vohab ülekasvanud lepa- ja paju­võsa, millest saaks tooret nii puidu­tööstus kui ka energiatootjad.

Madalakvaliteedilise puidu kasuta-mine kohalikus soojatootmises suudab korraga lahendada mitu probleemi: kohaliku metsaomaniku huvi metsa majandamise vastu kasvab, arvestatav hulk paikkonna inimesi leiavad töö ja kindla sissetu­leku ning kohalikud tarbijad saavad toasooja osta taskukohase hinnaga, sest katlamaja tooret ei peaks sel juhul kohale vedama pika vahe/naa tagant. Kogu soojatootmise protses­sis saadud tulu jääks kogukonda.

Lisaks konkurentsitult odavaimale soojahinnale on hakkpuidul töötava jaama puhul muidki tegureid, mis selle kasuks räägivad – näiteks Muhu vallas aitas see palju kaasa ka ümb­ruse üldisele heakorrale. Puhtaks tehti võsastunud sookraavid, lisaks kasu­tatakse küttematerjaliks võsa, mis on saadud elektriliinide aluseid ja teeääri puhastades, ahju lähevad ka puidufirmade tootmisjäägid ja raielankide jäätmed.

Praegu kasutab Eestis sooja toot­miseks hakkepuitu umbes sadakond jaama, oma paarkümmend mahuks Eestisse veel lahedasti. Kindlasti annaks olemasolevaid jaamu praegu­sest võimsamaks ja efektiivsemaks muuta, kuid hakkpuidu kasutamine on tänaseks ennast täiel määral juba õigustanud.

Täna otsitakse taastuvenergia laie­mat kasutuselevõttu soosivaid lahen­dusi, millest võidaksid erinevad osa­pooled. Kindlasti ei tohiks taastuve­nergia toetuste süsteem viia liiga palju raha tarbija rahakotist välja, samuti peaks see soosima metsaomanike huvi madalakvaliteedilise puidu met­sast väljatoomiseks.

Eestis on metsaomanikke koonda­vates ühistutes praeguseks hästi käi­vitunud puidu ühismüük, kuid metsa­omanikud võiksid ühiselt tegutsedes juba lähitulevikus võtta eeskujuks Soome mudeli – mitte üksnes hool­dada metsi, hakkida materjali, varustada katlamaja, vaid ka tõotaja müüa soojust. Puidust taastuvenergia toot­misel on Eestis tulevikku.

Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht
Õhtuleht (erileht)
06.09.2012

 

2012-09-07T10:00:00+00:00 Reede, 7. september, 2012|Uudised|