Maaeluminister Urmas Kruuse ütles tänasel (23.07.2015) kohtumisel seakasvatussektori esindajatega, et riigil tuleb seista kodumaise seakasvatuse säilimise eest, kuid peame arvestama lähikümnenditel pideva sigade Aafrika katku ohuga.
„Eesti seakasvatussektori väljakutse lähikümnenditel on see, kuidas oma majandustegevust kohandada pideva seakatku ohuga. Seakatk ei tunne riigipiire ja kui see on jõudnud riigi territooriumile, siis on sellest vabanemine väga pikaajaline ja vaevaline protsess, kus puuduvad lihtsad lahendused,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „See tähendab nii suurte kui ka väikeste seakasvatuste puhul väga karmi enesedistsipliini bioohutusmeetmete järgimisel, samuti rangete nõuetega ohutsooni jäävate seakatkuvabade kasvatuste probleemidele lahenduste otsimist. Kindel on see, et peame seisma omamaise seakasvatuse säilimise eest.“
Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht ütles, et seakasvatajad ootavad kriisiperioodil suuremat tuge ja tähelepanu nii riigilt kui ka teistelt põllumajandusettevõtjatelt. „Näiteks on peagi algamas viljakoristusperiood ja kui vili on nakatunud ning seda ei töödelda piisavalt, võib see kujutada söödaviljana sigadele ohtu. Samuti teeb muret võimalus, et suured seakasvatused satuvad kõige rangemate kitsendustega tsooni, kuigi bioohutusnõuded on täidetud ja isegi ületatud. See võib tuua kaasa väga olulise majandusliku kahju.“
Kohtumisel anti seakasvatajatele ülevaade ka sigade Aafrika katku poolt tekitatud kahjude kompenseerimise võimalustest, samuti lepiti kokku edasises koostöövormis.
Esimesed sigade Aafrika katku leiud kodusigadel avastati eelmisel nädalal Viljandimaal kahes farmis ja ühes Valgamaa majapidamiseks. Kokku hukati üle 500 sea.
Veterinaar- ja Toiduamet on lõpetanud sigade Aafrika katku nakatunud kahes Viljandimaa seafarmis ja ühes Valgamaa majapidamises loomade hukkamise ning täna toimetati hukatud sead Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise keskusesse.
„Täna toimetati kahes Viljandimaa seafarmis hukatud sead Väike-Maarjasse loomsete jäätmete käitlemise keskusesse. Valgamaa majapidamises leitud nakatunud siga jõudis Vireeni 21. juulil,“ ütles VTA peadirektor Ago Pärtel „Transpordiks kasutati järelhaagist, millega viidi ära mõlema farmi korjused.“
Viljandimaal ja Valgamaal leitud taudikolletes toimub sigade äraveo järel farmide puhastamine ja desinfitseerimine. „Loomakasvatushoonete pinnad desinfitseeritakse, hooned lukustatakse ning need jäävad kohaliku veterinaarkeskuse järelevalve alla,“ selgitas Pärtel.
Ohustatud- ja järelevalvetsoonis kehtivad kitsendused seafarmidele 30 päeva pärast taudipunkti lõpp-puhastust ja desinfitseerimist ning tsoonidesse jäävate seafarmide sigade uuringuid sigade Aafrika katku suhtes. „Ohustatud- ja järelevalve tsoonidesse jäävad seafarmid kontrollitakse üle hiljemalt järgmise nädala lõpuks ning tsoonid jäävad kehtima vähemalt augusti lõpuni,“ sõnas Pärtel.
Taudipunktis tühistatakse karantiin 40 päeva peale lõpp-puhastuse tegemist. Lähiajal selguvast Euroopa Komisjoni rakendusotsusest tulenev III tsoon jääb kehtima pikemaks ajaks, tuues kaasa täiendavad piirangud lihakäitlejatele. Kolmandast tsoonist pärit sealiha käitlemine ja turustamine on eritingimustel siiski lubatud. Rohkem infot eritingimuste kohta: www.seakatk.ee
Taustaks:
Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).
Sigade Aafrika katk on levinud mitmetes Eesti naaberriikides (nt Läti, Leedu, Poola) nii mets- kui ka kodusigadel. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.
Põllumajandusministeerium
