Kui hea on põllumajandussektori tervis aastal 2013?

Kui hea on põllumajandussektori tervis aastal 2013?

Meelis Annus  Swedbanki põllumajandussektori juht,
Maaleht, 16.04.2013

Salved saaki kuhjaga täis, keskmised välja­lüpsid suurenenud, ja mis kõige tähtsam – selle toodangu eest saadavad kokkuostu­hinnad on kõrged.

Lisaks veel teadmine, et Eesti otsetoetuste tasemete erinevus teiste liikmesriikidega väheneb, jõudes uue eelarveperioodi lõpuks 75%ni. Ainult seakasvatajatele pole praegune olukord soodne.

Suures plaanis saab siiski öelda, et põllumajandussektori tervis on kõigi aegade parimas seisus. Müügitulu suurenemine on tõstnud maksevõimet, mille tulemusel on paranenud ka laenuraha kättesaadavus. Konkurents laenu- ja liisinguandjate vahel on tihe, hoides intressimarginaalid jätkuvalt madalad.

Põllumajandustehnikat valides hinnake eelkõige margi sobivust

Lisaks laiale valikule põllumajandusmasinatele on turul ka suur valik soodusintressimäärasid. Arusaadavalt on sooduspakkumiste eesmärk kallutada põllumehe otsust just antud margi poole.

Suurematel põllumajandustootjatel on juba välja kujunenud oma margieelistused, millega kaasnev hoolduse hind ning teeninduse kiirus ja kvaliteet sobivad just neile kõige paremini.

Talupidajate masinapark on enamasti väike, kalleid masinaid ei osteta just igal aastal ja otsuse langetamisel on emotsioonide mõju suurem. Talunike puhul võib margieelistusel saada määravaks ka intressimäär ja liisingulepingu kättesaadavuse lihtsus.

Kuidas on siis võimalik, et tehnikamüüja pakub oluliselt madalamat intressi kui pank? Ahvatleva liisinguintressi teevad võimalikuks kokkulepped panga, tehnikamüüja ja seadme tootjatehase vahel, mille kohaselt viimane maksab pangale kinni intressi vahe.

Sellise kompensatsioonimehhanismi rahaline katteallikas pole aga midagi muud kui masina hind, kuhu vajalik summa on juba sisse arvestatud. Silmapaistvalt soodsa intressipakkumise korral tehnikamüüja enamasti masina hinnast lisaallahindlusi ei tee.

Esmapilgul võib küll paista, et klient on õnnelik ja saab mitu aastat järjest öelda, et tal on parem traktoriliisingu intress kui naabril. Seda, et ta ise on oma odava intressi kaudselt kinni maksnud, ei saa võrrelda, sest traktorid on naabri omaga kõrvutades ju erinevad, aga intress on väga konkreetne arv.

Ometi peab tõdema, et tuntud ütlus “tasuta lõunaid ei ole olemas” kehtib ka siin.

Meie soovitus on keskenduda sellele, kas ostetava masina hooldus on teie tegevuskohas kergesti kättesaadav ja hooldus- ning tagavaraosade hinnad ootuspärased.

Esimese valikuna on mõistlik küsida finantseerimispakkumist oma kodupangast, et kõik finantseerimislepingud oleksid ühest või maksimaalselt kahest kohast ja hilisemad lepingumuudatustega kaasnevad küsimused saaks võimalikult väikese vaevaga korda ajada.

Minu soovitus põllumeestele on: hinnake kõiki masinaga seotud kulusid koos. Soodne intressimäär võib tunduda küll esmapilgul ahvatlev, kuid kõigist masinatega seotud kuludest moodustab see vaid tühise osa.

Miks põllumajandusettevõtjal on mõttekam taotleda kevadtööde laenu pangalt?

Oletame, et põllumees vajab kevadtöödeks 100 000 eurot, mille tagasimaksmine on võimalik kümne kuu pärast.

Võttes selleks kevadkülvilaenu Swedbankist, on intressikulu aastase intressimääraga 5% kokku 4166.67 eurot (lisanduvad lepingutasu ja kulud tagatise seadmiseks).

Olles ostjaks faktooringulepingus, mille kulud katab küll panga eest müüja, kuid kes küsib selle eest põllumehelt lisaks 0,5% kuus, teeb see 10 kuu kogukuluks 5000 eurot.

Tarvikumüüja maksetähtaja puhul, aastase intressimääraga 18%, kujuneb kuluks 10 kuu eest 15 000 eurot.

Nagu näha, on erinevus kuludes mitmekordne, lisaks saab panga kasuks seatud hüpoteeki kasutada tagatisena ka järgmiste laenude võtmisel. Kui tagatisvara jääb puudu, saab hõlpsasti kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse garantiid. Seega jääb odavamaks viisiks siiski laenu võtmine otse pangast.

Swedbankil on spetsiaalselt põllumeestele loodud teenusepakett

Swedbank vaatab põllumajandusettevõtjaid selgelt eraldi sihtgrupina – meie lähenemine ettevõtetele on sektoripõhine. Põllumeestele on välja töötatud spetsiaalne teenuste pakett, mille koostamisel oleme lähtunud põllumeeste soovidest.

Pakett sisaldab kevadtööde laenusid, nii maa tagatisel kui pindalatoetuse vastu. Mõlemal juhul on vaja aasta jooksul tasuda ainult intresse ja laenu põhiosa tagastamine toimub pindalatoetuste arvelt. Lisaks saab laenu lõpptähtaega mugavalt pikendada.

Põllumajandustehnika liisimisel pakume tootmise rahavoogudele vastavaid maksegraafikuid, esimese sissemaksu tingimused on paindlikud ja lisaks tasume esimese kuue kuu kaskokindlustuse maksed meie.

Uue võimalusena saab taotleda nii uutele kui olemasolevatele liisingulepingutele likviidsuskaitset, mis võimaldab perioodi kestel kasutada poole aasta pikkust põhiosa maksepuhkust, andes lihtsalt sellest soovist oma haldurile teada.

Tootmishoonete ehitamiseks saab investeerimislaenu kuni 15 aastaks ja põllumaa soetamiseks pakume 30aastaseid maksegraafikuid. Ka põllumaade hindamise teevad meie kliendihaldurid ise ära ja seda täiesti tasuta.

Minu ülesandeks põllumajandussektori juhina on sektoris toimuvaga kursis olla. Saame pangas väga hästi aru, mida ettevõtjad meilt ootavad ja mis on oluline ettevõtte maksevõime hindamisel.

Põllumeestega on koostöö sujunud meeldivalt ja tagasimaksetega suuri probleeme pole olnud.

Siiski on mõned üksikud juhtumid, kus on oma võimeid üle hinnatud või äriplaan ebaõnnestunud ning uute investeeringute asemel tuleb vanu võlgu tagastada.

Seetõttu soovitame oma klientidel tegelda rahavoogude koostamise ja planeerimisega ning vajadusel saab nõu küsida meie halduritelt.

Lisaks laenamisele tuleb kindlasti jälgida, et ka hoiuseid oleks piisavalt.

Kokkuvõtteks saan kinnitada: põllumajandussektori tervis on korras. Muutlik ja konkurentsitihe keskkond nõuab aga väikest profülaktikat.

Seega võiks igal ettevõttel olla ootamatuste tekkimisel vähemalt kolme kuu rahaline varu, millega saaks katta hädavajalikumad kulud nagu palgad, maksud ja laenukohustused.

 

2013-04-16T10:00:00+00:00Teisipäev, 16. aprill, 2013|Uudised|