Alles lugesin lehest ühe ooperipäevade ajal siin viibinud välismaalase arvamust, et eestlased kipuvad liialt ilma kiruma. Tõsi, mida muuta ei saa, pole mõtet kiruda. Aga kui ilm mõjutab otseselt ja väga suurelt kõiki su pingutusi, füüsilisi ja rahalisi, siis on ka kurtmine õigustatud. Vajalikki, et selle kurtmisilmelise info läbi aduda, mida peavad läbi elama põllumehed, meie toidulaua kindlustajad, kui kõik kõrbeb, või vastupidi, kui kasvanut kätte ei saa.
Küsitlus viidi läbi teisipäeva ennelõunal, va Kõljala – kolmapäeval ja Kirst neljapäeval.
Rauni PÜ taimekasvatuse osakonna juhataja Heino Vaba: “Vilja koristanud veel ei ole, kuid talinisu puhul teeme seda esimesel võimalusel. Korralikku sadu ei tule ega tule, piisutamine ei lase aga koristusega alustada. Eile tuli väike sabin, tegi ainult vilja märjaks, ei enamat. Milliseks saak kujuneb, ei tea Liisu ega lapsed. Saagilootusest ei saa enne rääkida, kui vili salves. Meil tera väga peen küll ei ole, ehkki pärast jaani pole õiget vihma olnud.
Teine rohuniide head saaki ei andnud, aga üle tuli käia, et kolmandaks niiteks võimalus anda. Me pole esimesest niitest kunagi vajalikku söödakogust kätte saanud, maakasutus ei võimalda. Lehmad on küll karjamaal värske õhu käes ja saavad jalutada, aga sööda veame ette.
Karjamaad on kõrbenud. Vihm viljasaaki enam ei päästa, päästaks aga rohumaad ja ehk ka inimeste hilisemad kartulisordid, kus pealsed veel alles.”
Salme POÜ juht Raimond Ellik: “Karjamaad on täielik Sahara kõrb. Veame karjamaale söödaks eelmise aasta heina ja silo ülejääke, ka laudas saavad juurde. Toodang hakkas juunist alates langema. Kui maikuu lõpul olime eelmise aasta graafikust 107 tonniga plussis, siis nüüd teeb ainuüksi juuli kümne tonnise miinuse. Aastad ei ole vennad. Täna tuli 10 minuti jooksul õrn sabin, see kusagile ei mõju. Peame vähemalt 700–800 tonni ädalasilo veel juurde saama.
Kui karjamaad on söödast paljad, tuleb väga hoolega aedu kontrollida. Õnneks siiani midagi juhtunud ei ole. Lihaveiste ja lammastega pole veel häda, neil maadel on süüa seni jätkunud. Pool lammastest on mul Valjalas, teine pool Salmel, viimase metsakarjamaale pole ma julgenud huntide rünnete tõttu lambaid enam panna, möödunud aastal jäi 40 lammast kadunuks.”
Ranna Agro POÜ juht Enn Kosletski: “On põuasemaidki aastaid üle elatud, kuid selge see, et karjamaad on tühjad ja toodangu hoidmiseks tuleb vaeva näha. Oleks vihma olnud või niisutussüsteem, oleks toodangutase loomulikult teine. Aga kurtmisest pole kasu. Viljakoristus algab meil nädala pärast, kui siis just sadama ei hakka.”
Talunik Toomas Haamer: “Viljakoristus ei ole meil veel alanud, kuid kuiv teeb väga liiga. Midagi head ei ole. Koristama saame hakata ehk nädala pärast, kui siis iga päev niisutama ei hakka. Tuleks, et mõjuks, aga ainult piisutab ja rikub töö ära.
Lehmad on laudas, kuid lihaveised kõrbenud karjamaal. Ei mäletagi enam, millal viimati sadas, kodus pole igatahes hulk aega olnud vajadust muru niita.”
Talunik Aivar Lember: “Ootan eelpuhastit. Eile proovisin vilja võtta, kaks korda läks seemet enam maha, kui üles võtta oli. Saaki küll ei ole. See oli varane oder, sort “Judit“, esimene külv. Hästi lahja, väetis on nagu mahavisatud, taimed ei ole seda kuivaga lihtsalt kätte saanud. Naabrinaine vaatas ka oma kurba ja longus vartega kartulit. Öösel tuli 2–2,5 ml sademeid, see on kaks liitrit ruutmeetrile, sellise kuivaga lõi korraks tolmu kinni, kastmisest ei saa rääkida. Viljakasvule enam ei mõju, nüüd hakkab vihm ainult segama. Hilisele kartulile ehk veel aitaks, kui pealsed olemas.
Kevad ka venis ja vindus, siis tuli korraks hea tunne, kui vihma tuli nagu tellimise peale. Aga kui teraviljal pealoomiseks läks, siis mitte üks piisk. Lootus oli, aga suuraktsionäril seal pilve peal on 99,9% ja tootjate 0,1%-l ei ole sõnaõigust. Aga põllud tuleb üle käia, midagi ikka saab. Kas aga väetiseraha tagasi saab, ei tea. Peame edasi elama, lootus kestab seni kuni inimene elab.”
Talunik Meelis Sepp: “Mul pole mingit põuda, pärast jaani tuli korralik äikesevihm, praegu sajab iga päev. Juuli kuu oli kuiv, karjamaad natuke punasekarvaseks muutusid, kuid mingit hullu värki küll pole. Lehmad on mul ammu laudas, kui tahad toodangut saada, pole mõtet lehmi karjamaale saata.
Teravili on väga hea, v.a talivili, mille seeme sügisel märjas mullas piimale läks ja kehvasti tärkas. Koristuseni kulub vähemalt veel nädal, ei ole küps. Tundub, et nisu kipub enne koristusküpseks saama kui oder. Nisu on maas 40, kogu teraviljapind 80 ha. Terade jämise üle mina ei kurda. Sest juunis saime niipalju vihma, et maad läksid liiga pehmeks ja ei saanud niita.”
Köögivilja- ja kartulikasvataja Guido Lindmäe: “Eks ta ikka kuiv on, põldudel lausa kuivalõhed sees. Täna öösel natuke tuli, sentimeetri jagu. Loodame, et tuleb veel. Varane kartul on väikesevõitu, kuid alla loonud üsna palju.
Kapsas on kõige suurem veevajaja. Eks kultuurid pooljännis ole. Aga selliseid aastaid on ka varem olnud, ja päris saagita pole kunagi jäänud. Tuleb huvitav aasta, näis, mis hinnad teevad. 2011. aastal olid köögiviljade hinnad alla omahinna, paljud vedasid saagi üldse metsa alla. Minu suurim soov on aga see, et sügisel ei oleks uputust ja seda hirmsat lännimist ja et lindid paksu lõga täis.”
Kõljala POÜ juht Tõnu Post: “Alustasime koristusega eelmise nädala neljapäeval, võtsime talirapsi. Kuna hilisemad rapsikülvid tahavad veel valmida, läksime vahepeal vilja võtma. Arvestades talve, pean ligi kolme tonnist hektarisaaki heaks. Nisu sai meil talvega kõige rohkem kannatada, seda on vähe järel. Rukis pidas talveoludele enamvähem vastu. Praegu oleme varase odra põllul, mis tõotab 3–4 tonnist saagikust. Enamus viljast läheb oma tarbeks, kõik muljutuna siloauku. Ka rukis.
Muljumise võlu ongi see, et ilm väga palju ei sega ja saab ka varem koristama hakata. Pole tähtis, mida koristada, see võimaldab paindlikkust ja aja kokkuhoidu.
Valjalaga koos tuleb meil koristada 750 ha. Seega on koristuspind ühe kombaini kohta väga suur. Mulle tundub ilmaprognoose jälgides aga, et tuleb natuke leebem sügis kui kuus eelmist. Viimased kuus sügist on olnud väga märjad. Eile õhtuks oli tulnud 11 ml vihma, täna hommikust pole vaatamas käinud, kuid nüüd, koristusajal, põud mulle sobiks.
Mullu olid väga head saagid, sel aastal, arvestades talveolusid, saaginumber jääb võib-olla pisut väiksemaks. Usun siiski, et tuleb normaalne vilja-aasta, loodame, et saame kõik ilusti kätte. Rohusöödast on kaks niidet tehtud ja vajalik söödakogus käes. Aga teeme kindlasti veel kolmanda niite, ca 500 tonni sööta nn kindlustusfondi.
Metssead on murekoht, juba ammu harvendavad nad meie talinisu. Mina jään arvamuse juurde, et sigu on Saaremaal liiga palju. Laskmised näitavad, et neid jagub, kuigi meie jahimehed lasksid eelmisel aastal 3700 siga. Võrdluseks Tartumaa 800 lastud siga. Arvestades elanike arvu ja muud, arvan, et Tartumaal pole kõik jahimehed metssiga näinudki.”
Talunik Kaido Kirst: “Ootan kuivemat ilma. Olen koristusega küll algust teinud, aga kuivemat materjali praegu pole. Eks kuivus on oma töö teinud, kuid üle tuleb käia. Meie, Sakla ja Kallemäe kant on vihma viletsalt saanud, midagi kiita pole. Vilja hind on ka madalam kui mullu, sisendite hinnad aga pigem tõusevad. Aga ega tarbija jaoks madalam viljahind midagi muuda.
Eelmine aasta oli põllumeestele kahekümne aasta parim aasta nii saagikuse kui hinna poolest, ega see igal aastal nii ole. Kui nüüd koristusaeg vesine ja karm tuleb, on ikka väga raske.”
