Läänemaal napib asendustalunikke

Läänemaal napib asendustalunikke

Asendustalunikke on vähe ja ettenägelikumad talupidajad broneerivad suveks asendaja juba jaanuaris-veebruaris.

„Võtame kahel käel vastu," üt­les asendustalunike kohta Mer­le Magnus, talupidajate kesklii­du asendusteenistuse keskuse Põhja-Eesti töödejuhataja.

Asendusteenistust pakub ta­lupidajate keskliit viiendat aas­tat. Praegu on üle Eesti 40 asendustalunikku, aga vajadus oleks 90 järele, ütles Magnus.

Suviti heliseb Magnuse tele­fon vahetpidamata ja paljudele asendustaluniku soovijaile tuleb ära öelda. Kõige kibedam nõud­lus asendustalunike järele on kolm suvekuud ja detsember.

Läänemaal kasutab asendus­taluniku teenust tänavu 16 ma­japidamist, aga vajadus oleks pal­ju rohkema järele.

Magnuse piirkonda kuuluvad Harjumaa, Raplamaa, Hiiumaa ja Läänemaa. Nelja maakonna peale on kümmekond asendajat, neist Läänemaal elab vaid kaks: Õie Palm ja Aili Vinter, mõlemad Hanila vallas.

Üle Eesti tulekahju kustutama

Õie Palm on Pivarootsi kandi ta­lunik ja lõpetanud põllumajan­duse akadeemia magistrikraa­diga. Asendustalunikuna on ta töötanud neh aastat ja teeb se­da oma sõnul vahelduse pärast.

Palmil endal on üle 30 veise, paarkümmend kitse ja üle 40 lamba, kaks hobust ka. Kui Lää­ne Elu Palmiga kolmapäeval rää­kis, oligi ta parasjagu teel Mets-külla asendama.

Asendustalunikuks „meelitas" Palmi asendusteenistuse juht Rii­na Kaldaru, kellega koos lõpetati põllumajandusakadeemia. «Kaks aastat rääkis, enne kui nõusse jäin," sõnas Palm.

Palmi sõnul ei tohi asendus-talunik viriseda ja peab talu­nikuga hästi läbi saama. Tööd oleks asendustalunikul väga pal­ju, aga Palm ei võta, sest oma loomad tahavad samuti hoolt, ja kui ta asendab, süs parema meelega lähikonnas Lihulas ja Hanilas.

Palmil on välja kujunenud oma kindlad talud, kus ta käib, kolm-neli n-ö oma peret. Töö­lepingu järgi peab asendustalunik olema aga valmis sõitma Eesti kus tahes nurka.

„Kui on häda käes ja tule­kahju kustutamine, siis liigu­vad asendajad üle Eesti," sõnas Merle Magnus.

«Tulekahju kustutamine" on näiteks see, kui talunik on oota­matult haigestunud, siis ei saa järjekorda ootama jääda.

Piimakarjakasvatajad saavad puhkust

Läänemaal on asendustalunike vajadus suurim Hanila ja Kulla­maa vallas, kus on enim veise-kasvatajaid, ja eriti piimalehmi, keda ei saa talunik päevakski jät­ta omapäi.

«Lihaveistega saab ikka nii­moodi toimetada, et on päev-paar või natuke rohkem vaba aega," sõnas Lihula valla Topi talu peremees Aldo Vaan. Vaani karjas kasvavad lihaveised, seni on ta ise hakkama saanud ja po­le asendustalunikku kasutanud.

Vaan ütles, et puhkas viima­ti juuli alguses, kui käis nädala­sel õppereisil Taanis.

«Piimakarjakasvataja on rak­kes seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas, nii et asendustalunik kulub ära," sõnas Vaan.

Läänemaa üks suurimaid pii-makarjakasvatajaid Elvo Lepp-maa ütles, et pole saanud küm­mekond aastat puhata. Leppmaa farmis on üle 200 lehma, mulli­kad peale selle.

Leppmaad asendusteenistus ei aita, sest see on ette nähtud vaid talunikele, mitte ühistute­le, olgu farm kui suur tahes. Kui Leppmaa veel ise talu pidas, siis asendustalunikke polnud ja aita­sid vanavanemad. Lääne-Nigula talupidaja Milvi Loorens seevas­tu on kasutanud asendustalunik­ke juba hea mitu aastat. «Juunis oh, nüüd juulis ei õnnestunud­ki saada ja augustis tuleb jälle," sõnas Loorens. Loorensil onule 200 looma, neist üle 70 lüpsileh­ma. Varem, kui oh lüpsjal puh­kus, lüpsis Loorens ise ega saa­nud puhkusele mõeldagi. Nüüd ei oskaks ta elu asendustaluni-keta ettegi kujutada.

«Peab oma tervisele kah mõt­lema. Pole enam nii noor," nentis 58aastane Loorens. Asendustalu­nikke on olnud Loorensil üle Ees­ti, viimati Simunast ja Koerust. «Vahva süsteem on. Oleks neid ainult Läänemaal rohkem," sõnas Loorens. Igal aastal on asendustalunik võimaldanud Loorensil rei­sile sõita. Mullu käis ta Küprosel.

Üks päev sisseelamiseks

Kuigi asendustaluniku palk on Merle Magnuse sõnul tubli Ees­ti keskmine, ei sobi töö kaugelt­ki igaühele: peab olema lahtise peaga, töökas ja aus.

«Meil on neid palju läbi käi­nud. Kui töö ei sobi, tuleb see kärmesti välja. Mõni ei pea paa­ri kuudki vastu," sõnas Magnus.

Milvi Loorens on seni kõigi asendajatega rahule jäänud, ei ütle ühtegi paha sõna, kuigi esi­mest korda ehmatas päris ära: kohale tuli verinoor tüdruk.

«Kui ta tuli, oh teine nii pisi­ke ka. Mõtlesin, et mis ma selle noore lapsega nüüd peale hak­kan," sõnas Loorens. Aga tüdruk sai väga hästi hakkama. Suurem osa asendustalunikke ongi nai­sed, sest lüpsitöö konti ei murra.

«Oli üks hästi tubli poiss kah, aga see läks Rootsi ära doktoritööd tegema," sõnas Loorens. Loorensi sõnul ei tohi asendustalunik võõ­rastada, peab kiiresti sisse elama: aega end tööga kurssi viia on üks päev. Esimese päeva veedab asen­daja koos talunikuga, edasi tuleb ise hakkama saadaloorens ise le­pib järgmise asenduskorra kok­ku juba siis, kui eelmine lahkub. «Muidu on järjekord jah. Asenda­jad on väga popiks läinud," märkis Milvi Loorens.

Kes on asendustalunik?

• Asendustalunik asendab loomakasvatustalunikku tema majapidami­ses, kui talunik on haigestunud või tahab puhata.

• Oskustest olenevalt teeb asendustalunik loomadega seotud töid na­gu lüpsmine, söötmine, vasikate talitamine ja seadmete pesu, aga ka põllutöid.

• Eriti nõutud on asendajad, kes teevad kõike.

• Talupidajal on õigus asendustalunikule 28 puhkusepäeva ja 21 haiguspäeva aastas, peale selle viis päeva kuni seitsmeaastase lapse haiguse korral.

• Asendustaluniku teenus on talupidajale tasuta: palga maksab talu­pidajate keskliit.

• Asendustaluniku saab tellida sea-, lamba-, kitse- või veisekasvataja. Linnu- ja hobusetalud asendamisele ei kuulu.

• Talus peab olema vähemalt viis lehma, kuus mullikat, 30 lammast või kitse või 15 siga. Eelmise majandusaasta netokäive peab jääma alla ühe miljoni euro ja talus ei tohi olla üle kuue töötaja.

Kaie Ilves, 02.08.2014, Lääne Elu, lk. 3

2014-08-04T10:00:00+00:00Esmaspäev, 4. august, 2014|Uudised|