Asendustalunikke on vähe ja ettenägelikumad talupidajad broneerivad suveks asendaja juba jaanuaris-veebruaris.
„Võtame kahel käel vastu," ütles asendustalunike kohta Merle Magnus, talupidajate keskliidu asendusteenistuse keskuse Põhja-Eesti töödejuhataja.
Asendusteenistust pakub talupidajate keskliit viiendat aastat. Praegu on üle Eesti 40 asendustalunikku, aga vajadus oleks 90 järele, ütles Magnus.
Suviti heliseb Magnuse telefon vahetpidamata ja paljudele asendustaluniku soovijaile tuleb ära öelda. Kõige kibedam nõudlus asendustalunike järele on kolm suvekuud ja detsember.
Läänemaal kasutab asendustaluniku teenust tänavu 16 majapidamist, aga vajadus oleks palju rohkema järele.
Magnuse piirkonda kuuluvad Harjumaa, Raplamaa, Hiiumaa ja Läänemaa. Nelja maakonna peale on kümmekond asendajat, neist Läänemaal elab vaid kaks: Õie Palm ja Aili Vinter, mõlemad Hanila vallas.
Üle Eesti tulekahju kustutama
Õie Palm on Pivarootsi kandi talunik ja lõpetanud põllumajanduse akadeemia magistrikraadiga. Asendustalunikuna on ta töötanud neh aastat ja teeb seda oma sõnul vahelduse pärast.
Palmil endal on üle 30 veise, paarkümmend kitse ja üle 40 lamba, kaks hobust ka. Kui Lääne Elu Palmiga kolmapäeval rääkis, oligi ta parasjagu teel Mets-külla asendama.
Asendustalunikuks „meelitas" Palmi asendusteenistuse juht Riina Kaldaru, kellega koos lõpetati põllumajandusakadeemia. «Kaks aastat rääkis, enne kui nõusse jäin," sõnas Palm.
Palmi sõnul ei tohi asendus-talunik viriseda ja peab talunikuga hästi läbi saama. Tööd oleks asendustalunikul väga palju, aga Palm ei võta, sest oma loomad tahavad samuti hoolt, ja kui ta asendab, süs parema meelega lähikonnas Lihulas ja Hanilas.
Palmil on välja kujunenud oma kindlad talud, kus ta käib, kolm-neli n-ö oma peret. Töölepingu järgi peab asendustalunik olema aga valmis sõitma Eesti kus tahes nurka.
„Kui on häda käes ja tulekahju kustutamine, siis liiguvad asendajad üle Eesti," sõnas Merle Magnus.
«Tulekahju kustutamine" on näiteks see, kui talunik on ootamatult haigestunud, siis ei saa järjekorda ootama jääda.
Piimakarjakasvatajad saavad puhkust
Läänemaal on asendustalunike vajadus suurim Hanila ja Kullamaa vallas, kus on enim veise-kasvatajaid, ja eriti piimalehmi, keda ei saa talunik päevakski jätta omapäi.
«Lihaveistega saab ikka niimoodi toimetada, et on päev-paar või natuke rohkem vaba aega," sõnas Lihula valla Topi talu peremees Aldo Vaan. Vaani karjas kasvavad lihaveised, seni on ta ise hakkama saanud ja pole asendustalunikku kasutanud.
Vaan ütles, et puhkas viimati juuli alguses, kui käis nädalasel õppereisil Taanis.
«Piimakarjakasvataja on rakkes seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas, nii et asendustalunik kulub ära," sõnas Vaan.
Läänemaa üks suurimaid pii-makarjakasvatajaid Elvo Lepp-maa ütles, et pole saanud kümmekond aastat puhata. Leppmaa farmis on üle 200 lehma, mullikad peale selle.
Leppmaad asendusteenistus ei aita, sest see on ette nähtud vaid talunikele, mitte ühistutele, olgu farm kui suur tahes. Kui Leppmaa veel ise talu pidas, siis asendustalunikke polnud ja aitasid vanavanemad. Lääne-Nigula talupidaja Milvi Loorens seevastu on kasutanud asendustalunikke juba hea mitu aastat. «Juunis oh, nüüd juulis ei õnnestunudki saada ja augustis tuleb jälle," sõnas Loorens. Loorensil onule 200 looma, neist üle 70 lüpsilehma. Varem, kui oh lüpsjal puhkus, lüpsis Loorens ise ega saanud puhkusele mõeldagi. Nüüd ei oskaks ta elu asendustaluni-keta ettegi kujutada.
«Peab oma tervisele kah mõtlema. Pole enam nii noor," nentis 58aastane Loorens. Asendustalunikke on olnud Loorensil üle Eesti, viimati Simunast ja Koerust. «Vahva süsteem on. Oleks neid ainult Läänemaal rohkem," sõnas Loorens. Igal aastal on asendustalunik võimaldanud Loorensil reisile sõita. Mullu käis ta Küprosel.
Üks päev sisseelamiseks
Kuigi asendustaluniku palk on Merle Magnuse sõnul tubli Eesti keskmine, ei sobi töö kaugeltki igaühele: peab olema lahtise peaga, töökas ja aus.
«Meil on neid palju läbi käinud. Kui töö ei sobi, tuleb see kärmesti välja. Mõni ei pea paari kuudki vastu," sõnas Magnus.
Milvi Loorens on seni kõigi asendajatega rahule jäänud, ei ütle ühtegi paha sõna, kuigi esimest korda ehmatas päris ära: kohale tuli verinoor tüdruk.
«Kui ta tuli, oh teine nii pisike ka. Mõtlesin, et mis ma selle noore lapsega nüüd peale hakkan," sõnas Loorens. Aga tüdruk sai väga hästi hakkama. Suurem osa asendustalunikke ongi naised, sest lüpsitöö konti ei murra.
«Oli üks hästi tubli poiss kah, aga see läks Rootsi ära doktoritööd tegema," sõnas Loorens. Loorensi sõnul ei tohi asendustalunik võõrastada, peab kiiresti sisse elama: aega end tööga kurssi viia on üks päev. Esimese päeva veedab asendaja koos talunikuga, edasi tuleb ise hakkama saadaloorens ise lepib järgmise asenduskorra kokku juba siis, kui eelmine lahkub. «Muidu on järjekord jah. Asendajad on väga popiks läinud," märkis Milvi Loorens.
Kes on asendustalunik?
• Asendustalunik asendab loomakasvatustalunikku tema majapidamises, kui talunik on haigestunud või tahab puhata.
• Oskustest olenevalt teeb asendustalunik loomadega seotud töid nagu lüpsmine, söötmine, vasikate talitamine ja seadmete pesu, aga ka põllutöid.
• Eriti nõutud on asendajad, kes teevad kõike.
• Talupidajal on õigus asendustalunikule 28 puhkusepäeva ja 21 haiguspäeva aastas, peale selle viis päeva kuni seitsmeaastase lapse haiguse korral.
• Asendustaluniku teenus on talupidajale tasuta: palga maksab talupidajate keskliit.
• Asendustaluniku saab tellida sea-, lamba-, kitse- või veisekasvataja. Linnu- ja hobusetalud asendamisele ei kuulu.
• Talus peab olema vähemalt viis lehma, kuus mullikat, 30 lammast või kitse või 15 siga. Eelmise majandusaasta netokäive peab jääma alla ühe miljoni euro ja talus ei tohi olla üle kuue töötaja.
Kaie Ilves, 02.08.2014, Lääne Elu, lk. 3
