Leedu pikki katsepõlde vaatamas

Leedu pikki katsepõlde vaatamas

Juuli algul käisid Eesti põllumehed ja viljakauplejad tavakohaselt Leedu põllupäevadel Agrovizija.

Agrovizija on suurim Baltimaade taimekasvatuse suunaga põllumajandusnäitus, kus firmad üle Baltikumi ja koostööpartnerid kaugemaltki esitlevad oma uusimaid sorte, kemikaale jpm. Ulatuslikul alal on katselapid, kust saab aimu taimekasvatuse suundadest ja uudsetest viljelusviisidest, mida Leedus rakendatakse.

"Suurimat uudishimu tekitasid sel aastal oa- ja maisikatsed, nende katsete tutvustamisel oli kohal kõige enam põllumehi. Need kultuurid levivad järjest enam ka meil," ütles Scandagra nõustaja Tiiu Annuk.

Umbrohtudest teevad tema sõnul lõunanaabritele järjest rohkem muret rukki-kastehein, mida eriti Läti põldudel on tänavu palju, ning pehme luste, mida esineb ka meil Lõuna-Eestis.

Tavakohaselt külastati ka Läti ja Leedu põllumajandusettevõtteid. Seal tekib Eesti põllumeestel ikka üks ja sama küsimus: huvitav, miks seal veeseadust ja KSMi pole?

"Käisime Bauska lähedal ühel põllul, kus oli kuus korda umbrohutõrjet tehtud!" tõi näite Lõuna-Eesti viljakasvataja Erki Oidermaa.

"Ka minu jaoks oli suurim üllatus Läti nisuvõistluse kahekordne võitja Andris Grantins Bauska lähedal asuvast firmast Erini," ütleb ka Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Maad on Erinis kokku 2500 ha, peamiselt talinisu ja taliraps. Nisusaak oli tal eelmise aasta võidupõllult 11,6 t/ha ja sellelgi aastal oli kõik supertasemel. Ta on Bauska ümbruses mitmel aastal kasvatanud ka maisi kombainiga teradeks koristamiseks, uskumatu!

Ameerikase sõnul pakkusid meie põllumeestele kõige enam põnevust mais ja taliraps – 1. mail külvatud mais kõrgus juba pikalt üle pea.
 
Maaleht, 15.07.2013

2013-07-15T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 15. juuli, 2013|Uudised|