Loodusmärgid aitavad põllumehel töid seada

Loodusmärgid aitavad põllumehel töid seada

Kui kevadel kägu kukkuma hakkab, on loota, et paari nädala pärast puhkeb õitsele võilill ja veidi hiljem toomingas. Toominga õitsemise aeg on teravilja külviks soodsaim, seepärast peaksid põllumehed käo tulekut jälgima.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli põllumajandus­eriala poisid küll kukulinnu saabumist eriti hoolikalt ei jälgi, aga teavad, et toidukartuli mahapaneku aeg kestab toominga õitsemisest pihlaka
õidepuhkemiseni.

«Need teadmised on suuresti kodust kaasa võetud. Kuigi me seda ei õpeta, pole looduse vaatamine poistele võõras: nad ju peamiselt maalt,» lausus Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli maamajanduseriala õpetaja Miralda Paivel. Suust suhu on tema jutu järgi käinud seegi tarkus, et kui Olustvere koolimaja ees tiigilt jää kaob, on õige aeg alustada mullaharimist.

Veekogust lähtub oma tegemistes ka Tarvastu valla põllumees Kalev Nurk, kelle juhatada on osaühing Karpo. Tema sõnutsi mõjutab Võrtsjärv sealkandis sademete langemist. «Kui Viljandis ja Tartu pool sadas, siis meil oli täiesti kuiv: Võrts päästis ära,» lausus ta. Suuremad vihmad lõppesid toona Holstres ja teisel pool jäid Rõngu juurde. «Nõnda see järv mõjub: tavaliselt on Viljandis alati rohkem sademeid kui Mustlas,» rääkis põllumees.

Kõrgrõhkkonnaga on lendki kõrge

Teaduslike ennustuste kõrval pole loodusmärkide jälgimine ilma prognoosimisel niisiis unarusse jäänud ning endiselt on teada, et ööbik toob öösooja ja pääsuke päevasooja ning et kured lähevad, kurjad ilmad, luiged lähevad, lumi taga.

Raamatus «Läbi aastaaegade» kinnitab neid vanasõnu kunagine põllumajandustegelane ja ilmaennustaja Vadim Želnin. Autor märgib, et laululuikede läbirände ajal temperatuur tavaliselt langeb ning lume- või lörtsisadu pole kaugel. Peipsi ja Võrtsjärve vahel sirgete kolmnurkadena lendavaid luiki ei maksa siiski pidada läbirändajaiks. Ennustusluiki võib kohata ikka oktoobri lõpu poole.

«Eks selle rahvatarkusega ole nii, nagu on,» tähendas Kalev Nurk. Ta lisas, et teab juba lapsest saati: kui putukad lendavad madalal, tuleb madalrõhkkond. Et tema lauda ümber on palju pääsukesi, võib madalrõhkkonna tulekut niisiis ette teada ka madala pääsulennu järgi. «Kui õue lähed, on kohe hea vaadata, millist ilma võib oodata,» ütles ta.

Pääsukeste ja putukate lend on teineteisega tihedalt seotud, seetõttu saab mõlema põhjal ilma ennustada. Pääsukesed toituvad putukatest, mida püüavad õhust. Kõrge õhurõhuga päevadel lendavad putukad kõrgel, madala rõhuga päevadel hoiavad maadligi ning neid jahtivad linnud samuti.

«Muidugi võib seda kõike jälgida, aga tänapäeval ei anna loodusmärgid teaduslikele ilmateadetele midagi juurde,» tõdes Kalev Nurk.

Olustvere maamajandus­õpilased vaatavad nii Venemaa, Norra kui Eesti ilmateadet. «Üks on harjunud usaldama ühte kanalit, teine jälle teist,» põhjendas Miralda Paivel.

Teaduslik ilmaennustus ennekõike

Peamiselt jälgivad õpilased ilmaprognoosi internetist. «Seda laadi teave on põllupidajatele ju tähtis. Vihmaga tegutsevad nad õppetalus,» selgitas Paivel. Ta ütles, et sealses laudas, töökojas, sigalas ja garaažis saavad noored tegutseda.

Nurga sõnul jälgib temagi Ameerika ja Venemaa prognoose, ent on täheldanud, eriti viimasel ajal, et ka kodumaine ilmaennustus läheb enam-vähem täppi.

«Vististi ongi nii, et tänapäeval peetakse silm peal teadlastelt tulnud ilmaennustusel, kuid kodudes on säilinud ka looduslike märkide vaatamise tarkus,» arutles Paivel.

«Ehkki sellel pole teaduslikku alust, on ometi nii, et kui õhtuti sääsed parves lendavad, tuleb ilus ilm nagu siis, kui põõsaste küljes ripub palju ämblikuvõrke või kaste tuleb maha,» selgitas ta.

Igamehe ilmaennustusnipid

Praeguse ilma kohta ütles Kalev Nurk, et see on põllupidajale keskmine. Öised külmad olevat taimi siiski mõneti mõjutanud. Kraadid on tema jutu järgi olnud piiripealsed ning näiteks mais ei tahtvat esialgu pikkust võtta.

Nurk pole öökülma võimalusest teadasaamist pelgalt ilmateadete hooleks jätnud. Ta uurib, kuidas õhusoojus muutub ja kas taevas on pilvitu. «Kui õhtul kell kuus hakkavad kraadid mingi tempoga langema ja alanevad sama kiiresti keskööni, siis arvutan, mis võib juhtuda hommikul kella viie või kuue ajal,» selgitas ta ja lisas, et vaadata tuleb ka taevasse.

«Selge taeva korral võib temperatuur nulli langeda küll, aga pilvede puhul öökülma ei tule.»

Omal käel saab lähiaja ilma edukalt ennustada puuoksa abil. Enne kuivaperioodi saabumist taimede oksad sirutuvad, madalrõhkonna eel lähevad kõveraks. Eriti hästi sobivad prognoosimiseks okaspuud.

Seinale tuleb kinnitada oksake, tõmmata üles ja alla kriipsukesed ning vaadata, kuhupoole oks end veab. Kui see tõuseb üles, saabub kõrgrõhkkond, kui laskub allapoole, võib oodata madalrõhkkonda.

Sigrid Koorep, Sakala (12.06.2012)

2012-06-12T10:00:00+00:00Teisipäev, 12. juuni, 2012|Uudised|