Eelmisel aastal tegutses Eestis 40 spetsialiseerunud ökopoodi ning Eesti kauplustes oli müügil 853 erinevat Eestis toodetud mahetoodet.
Täna põllumajandusministeeriumis esitletud mahetoodete turu uuringust selgus, et sortimendist oli kõige suurem valik teraviljatooteid (29%, kokku 250 tootenimetust), järgnesid ürdid, teed (26%, kokku 221 tootenimetust). Väiksem oli puuviljade, marjade ja neist valmistatud toodete (16%, 139 tootenimetust) ja kartuli, juurviljade (13%, 111 tootenimetust) valik.
Alla 10% osakaaluga kogu sortimendist olid piimatooted (8%, 72 tootenimetust), liha (3%, 28 tootenimetust), mesi ja meetooted (2%, 19 tootenimetust). Aasta jooksul oli müügis ka viis tootenimetust mahemune ja kaheksa nimetust mahemaiustusi.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on mahedal potentsiaali saada konkurentsivõimeliseks majandusharuks. „Nõudlus ületab praegu pakkumist ja mahedana toodetud toit jõuab tihti poeletile tavatoodanguna,“ sõnas Seeder. „Uues maaelu arengukavas soovime mahedale luua oma alaprogrammi. Mahetoodangu töötlemise ja tarbijani jõudmise kasv on prioriteet.“
Mahetoodete müügikäibe värskeimad andmed on saadaval 2011. aasta kohta: siis müüdi nii kohalikku kui imporditud mahetoitu hinnanguliselt 20 miljoni euro väärtuses ning mahetoidu osakaal kogu jaemüügis oli 1,6%.
Eestis toodetud mahetoodete osakaal jaekäibes oli 2011. aastal 0,47% (2010. aastal veel 0,36%).
Mahepõllumajanduslik maa oli 2011. aastal Eestis üle 134 tuhande hektari ja moodustas 14,3% kogu põllumajandusmaast. Mahetootjate arv, kes toodavad üleminekuaja läbinud mahepõllumajandussaadusi, oli võrreldes 2010. aastaga suurenenud 1036 tootjalt 1186ni. Mahetoidu käitlejate arv oli kasvanud 51-lt 126 käitlejani.
Põllumajandusministeeriumi tellimusel viis uuringu läbi TNS Emor.
Ave Lepik, Äripäev (27.02.2013)
