Avaldatud: 8. september 2014Kategooriad: Uudised

Suure-Lähtru Tammejuure mahetalus on teravilja kasvatatud ja metsa tehtud üle paarikümne aasta, üle Eesti kuulsaks saanud talu aga hoopis kanepikasvatusega. Isegi niivõrd kuulsaks, et aeg-ajalt heliseb Tammejuurel telefon, küsitakse teed ja luba külla tulla.

„Inimesed arvavad, et meil kas­vab narko- ehk india kanep, et siit saab manti," ütleb Tamme-juure talu peretütar Karin Kuusemaa.

Kui siis helistajale seletada, et laksumanti ei saa, saab hoo­pis tervisemanti, siis pikapeale jäädakse uskuma, aga väga pika­peale. Tammejuure kanepipõlde otse rüüstama pole tuldud, aga esimestel aas­tatel oli küla pealt kuulda, et külapoisid korjanud põllult kanepit ja müütanud seda Tallinnas narkokanepi pähe. Kas tegemist oli poiste püha teadmatuse või kavala petuskeemiga, pole teada.

„Inimesed võiksid teada, et kanepit on kolme sorti: õlikanep, kiukanep ja india kanep ehk narkootiline kanep," loet­leb Karin Kuusemaa.

Tammejuure talus kasvatatak­se juba viiendat aastat õlikanepit. Et aga Eesti kanepikasvatus on riigi kontrolli all, siis peab ka õlikanepi kasvatamiseks olema luba. Päris niisama seda maha külvata ei või. Tammejuurel on kanepipõldu üle 30 hektari ja see on märkimisväärne osa ko­gu Eesti kanepikasvatusest. Ko­gu Eestis kasvatatakse kanepit kokku üle 300 hektaril, aga mahekanepi kasvatajaid peale Tammejuure Eestis peale mõne üksi­ku väikekasvataja ei ole. Ka on Tammejuure käes kogu Eesti kanepiturg. Kui tahta kodumaist kanepitoodet, siis on see kasva­nud Martna vallas Tammejuure talu maadel.

Kanepitooted on kallid, mahetooted eriti, ostjaskond väike ja korraga mitu kohalikku toot­jat turule lihtsalt ei mahu. Tammejuurele avanes Eesti turg siis, kui nende kanepiõli tunnistati 27 toiduaine seas Eesti 2013. aas­ta parimaks mahetooteks. Siis hakkasidki kauplused eelista­ma just Tammejuure kanepiõli.

Üks, millega Tammejuure ka­nepiõli tollal tähelepanu pälvis, oli üllatuslikkus: et üldse sellist toodet on võetud teha.

„Tegelikult olime seda teinud ja müünud juba pool aastat, aga just pärast seda tunnustust hak­kasid poed meid eelistama ja va­hetasid teised kanepitooted meie omade vastu välja," ütleb Karin Kuusemaa.

Ühtekokku kõlab see na­gu üks suur edulugu, mida viis aastat tagasi poleks uskunud ise­gi mitte Tammejuure pererah­vas ise.

Lennukad ideed

Kui Tammejuure peremees Teet Kuusemaa viis aastat tagasi õhtusöögilauas teatas, et nüüd hakkatakse kanepit kasvatama, ega siis keegi teda kohe tõsiselt võtnud.

„Teedul on ikka igasuguseid lennukaid ideid," sõnab Tammejuure perenaine Anita Kuusemaa.

Aga peremees Teet oli inter­netist kanepikasvatuse kohta lugenud-uurinud ja asi võetigi et­te, osteti tonn seemet ja külvati maha. Esimese aasta töö ja vaev läks luhta, peale selle kaotas ta­lu hulga raha.

Kanepiseemne kilo on üle 30 korra kallim kui herneseeme ja üle 40 korra kallim kui nisuseeme. Esimesel aastal kül­vati maha tonn kanepit, saak oli 400 kilo.

„Ilmad olid kehvad, kombain jäi põldu kinni ja saaki ei saanud lihtsalt kätte," meenutab Anita Kuusemaa.

400 kilo kanepiga ei olnud mi­dagi teha, nii väikest kogust ei osta keegi ja see külvati järgmi­sel kevadel uuesti maha.

Nüüdseks on saak tonnides.

Kanepikasvatus on riskiäri. Kanep valmib ebaühtlaselt — kui osa seemneid juba pudeneb, on osa toores. Lõikuseks tuleb valida kõige optimaalsem aeg, et kahju oleks võimalikult väi­ke. Ka on kanepi lõikusaeg ris­kantsem kui näiteks nisul või rukkil, sest kanep valmib septembris-oktoobris, kui algavad sügisvihmad.

„Kord jäi kolmandik saaki põl­du ja kombain uppus ära," ütleb Anita Kuusemaa.

Kui teraviljasaak võib heal ju­hul olla kuni 4 tonni hektarilt, siis kanepisaak on 0,5—0,8 ton­ni hektarilt.

Kanepist saab Tammejuurel õli, jahu, kreemi ja teed. Täna­vu talvest valmistab ja pakendab Tammejuure kõik oma kanepitooted ise kohapeal. Selleks tehti korda eraldi hoone ja oste­ti väike õlipress, kust kogu sü­gisene saak aasta jooksul läbi käib. Et õli pressitakse väikes­te partiide kaupa, on see kogu aeg värske.

„Me ei lase tervest tonnist õli pressida, nii et see laos seisab," sõnab Karin Kuusemaa.

Et Tammejuure on avatud mahetalu, saavad huvilised kanepi­õli pressimist ja üldse kogu kanepikasvatust ka kohapeale vaa­tama tulla. Kui kanepiseemnetest on õli välja pressitud, jääb järele pruunikasroheline laastutaoline kanepikook. Kui see pee­neks jahvatada, saabki kanepija­hu. Kanepilehtedest saab rahus­tava toimega kanepiteed.

Kallis kaup

Et kõik on käsitöö, mahe ja luk­suskaup, on see ka kallis. 250 ml pudelike kanepiõli maksab ökopoes üle 10 euro, liitri pakenda­tud kanepiõli hind on seega 40 eurot. Samas tundub see olevat tõeline imeeliksiir. Karin Kuusemaa ütleb, et kanepiõli on maa­ilma 50 kõige toitainerikkama toiduaine seas, selles on oomega 3-ja 6-rasvhappeod, klorofülli, aminohappeid, rikkalikult mine­raalaineid ja vitamiine, see mõ­jub kui looduslik antidepressant, vähendab südamehaiguste riski, leevendab migreeni, alandab kolesteroolitaset ja tugevdab im­muunsüsteemi.

Kanepiõli on paksem kui näi­teks oliivi- või rapsiõli, smaragd-roheline ja pähklimaitsega. Eba­meeldivat õlimaitset kanepiõlil ei ole. Seda võib tarvitada nagu kalamaksaõli ja võtta lusikatäis sisse, aga kasutada ka salatites, jogurtis, kastmetes, smuutides jm. Kuumutada kanepiõli ei to­hi, see muutub mõrkjaks ja kao­tab tervistavad omadused.

Nii et pannile kanepiõli ei panda ja peale ei määrita?

„Pannile tõesti ei panda, aga peale määritakse küll," ütleb Ka­rin Kuusemaa.

Kanepiõli võib tarvitada näo-ja ihukreemina. Tammejuure talu naised teevad kanepiõliga juuksemaski kord kuus.

Õli pole Tammejuurel oste­tud sellest ajast, kui seda haka­ti ise pressima, sest peale kane­piõli pressib talu rüpsiõli, millega saab ka praadida.

„Mäletan, kuidas ma esimesel aastal sirutasin poes automaat­selt käe õlipudeli järele, kuigi õli me juba pressisime. Siis panin pudeli tagasi," meenutab Anita Kuusemaa.

Nüüd ei tule Anital poes enam meeldegi vaadata õliriiuli poo­le. Ainuüksi kanepiõli villitakse Tammejuurel aastas laias laastus 10 000 pudelikest ehk 2500 liit­rit, rüpsiõli peale selle.

Kanepijahu

– Gluteenivaba.

– Sisaldab vähesel määral ka kanepiõli, seetõttu saab hõlp­sasti kasutada nisujahu asen­dajana. Küpsetistes kasutada neljandiku jagu kanepijahu ni­sujahuga segamini, sest kane­pijahu ei kerki.

– Kasutatakse kastmetes, jogur­tis, tervisejookides, kotlettides, küpsetistes jm toidulisandina.

Kanepiõli

– Sisaldab rohkem oomega-rasvhappeid kui kalamak­saõli.

– Vananemisvastase toime­ga: sisaldab E-vitamiini ja naturaalseid antioksüdante, aitab kaitsta nahka va­nanemise eest.

– Antibakteriaalse ja põleti­kuvastase toimega, sest sisal­dab klorofülli.

– Leevendab aknet, ahendab poore ja niisutab nahka. 

Kaie Ilves, 06.09.2014, Lääne Elu, lk 4. 

 

 

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/