Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja Eesti vooru võitja, Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets tegi eile rahulikult silo, esimesest niitest peab seda tema mahelehmadele saama ligemale 400 tonni ja kuni taevas vihmakraane kinni hoiab, tuleb tööle pihta anda.
Üheksa riigi vahel peetava konkursi Eesti voorus pjedestaalile tõstmise kohta arvas Pikkmets, et ju see on pere järjekindla tegutsemise tulemus.
Läbini mahetootja
Mätiku talu põhitegevus on piimakarja ja söödavilja kasvatamine, haritavat maad on pea 350 hektarit. Vabapidamisega laudas on 50 lüpsilehma, kes mullu andsid keskmiselt üle 9000 kilo piima lehma kohta. Ülepäeviti sõidab üks perepoegi, Siim, Oidrema külast pealinna, et täita seal mitme suurpoe toorpiima automaadid.
Konkursi žürii andmetel valisid nad Koonga valla Mätiku talu keskkonnasõbraliku mõtteviisi tervikliku ja läbimõeldud järgimise eest mahepiima tootmisel.
Žürii liige, Eestimaa looduse fondi loodussõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman mainis, et keskkonnasõbralikud põllumajandustootjad aitavad vähendada liigsete toitainete voolu Läänemerre ja seepärast neid tunnustataksegi.
Puiskarjamaade taastamine
“Konkurss oli väga tasavägine, kuid Mätiku talu paistis silma tervikliku keskkonnasõbraliku lähenemisega, talu järgib läbimõeldult mahetootmise põhimõtteid, piimakarja abil säilitatakse loodusväärtuslikke puiskarjamaid, mis on Eestis üha haruldasemad,” põhjendas Lotman žürii eelistust.
Nime järgi “mätas keset vett” ehk Mätiku talumaja ehitati enne sõda ja Pikkmetsa pere ostis hoone sovhoosilt pärast lasteaia väljakolimist 1981. aastal. Tosin aastat hiljem, talu ametliku vormistamise ajaks, oli laudas kolm lüpsilehma ja maad kümme hektarit. Läinud aastal oli Aivar Pikkmets üleriigilise aasta põllumehe üks kandidaate, ta on tulundusühistu Eesti Mahe ja Pärnumaa talupidajate nõuandekeskuse juhatuse liige ning pälvinud põllumajandusministeeriumi hõbedase teenetemärgi.
Esimese niite silo
Kõige Läänemere-sõbralikuma talu ja 10 000 euro suuruse auhinna saaja selgub üheksa riigi hulgast septembris Varssavis keskkonnasõbraliku põllumajanduse konverentsil.
“Muidugi tore, kui raha antakse, aga mingit pinget ma üleval ei hoia, olen realist ja praegu on kõige tähtsam silo tegemine, teise ja kolmanda niitega kokku on piima- ja noorkarjale vaja tuhat tonni,” rääkis Aivar. “Meil on hulga maid madalamatel maadel, kuhu soojus ei pääse nii kiiresti läbi, areng on nädal-kaks hilisem kui teistel rohumaadel. Lasen niitel natukene närbuda ja ristikul nuti otsa tulla, enne kui need kokku rullin.”
Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkurssi korraldavad maailma looduse fond, Eestimaa looduse fond ja nende partnerid 2009. aastast. Eesti kõrval osalevad Saksamaa, Rootsi, Soome, Taani, Venemaa, Läti, Leedu, Poola talunikud. Eelmisel aastal võitis rahvusvahelise peaauhinna OÜ Saidafarm, mille peremees on Juhan Särgava. Harjumaa mahetootmistalu juhtlause on “Põllumajandus puhtas looduses ilma kemikaalideta”.
Silvia Paluoja,
14.06.2014, Pärnu Postimees
