Meenutusi ja mõtteid künnivõistlustest

Meenutusi ja mõtteid künnivõistlustest

Kaasaegsete künnivõistluste traditsioon sai alguse Kehtnas 20. septembril 1964. aastal esimestest Rapla rajooni künnivõistlustest. Tookord oli kolmes masinaklassis kündjaid 29.

Esimesed Eesti  künnimeistrivõistlused peeti 1965. aastal Adavere näidissovhoosis. Oma masinaklassis olid mõlema võitjad Kustas Lund ja Vallot Kristal. Kuni 1976. aastani korraldati võistlusi igal aastal. Alates 1981. aastast iga kolme aasta järel. Niisuguse sagedusega võistlemist põhjendati kirjasõnas sellega, et üleliidulised võistlused on iga kolme aasta järel.

1981. aastal peeti Eesti künnivõistlused Väike-Maarja kolhoosis ja 1984. aastal Vändra kolhoosis.

Raplamaal pikk ajalugu kündmises
13.-14. juunil 1987. aastal olid vabariiklikud künnivõistlused esmakordselt Kehtnas.
Kohtunike kolleegium oli arvukas: peakohtunik ENSV Riikliku Agrotööstuskomitee esimene asetäitja Ago Soasepp, tal oli 9 asetäitjat, sekretariaadis veel 9 inimest, 5 töötajat materjalide paljundamisel ja auhindade ettevalmistamisel.
Künnivõistluste kohtunikekogu oli toona samuti arvukas: peakohtunik Edvin Nugis, kel oli 5 asetäitjat. Vanemkohtunike oli võistlusel 46.
 

Täispikka artiklit saad lugeda siit.

2015-09-23T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 23. september, 2015|Uudised|